Mmm, ise soovitaks Adobe Photoshopi asemel Adobe Lightroomi või Phase One'i, sest PS pole nagu piltide säilitamise jaoks mõelud ja kui plaanis vaid fotodega jamada, siis LR2 parimat asja annab otsida. LR2 hind pole nagu väga krõbe ka.. kuigi ilmselt oleks naiivne loota, et Eestis selliseid asju väga palju ostetakse... ikka pöördutakse torrenti poole või siis mõne sõbra poole:(

Kirjutasin säilitamise teemal kunagi lühikese artikli Photopointi blogisse ja ise ma täpselt selle järgi talitan ka. Artikkel asub siin http://blog.photopoint.ee/piltide-sailitamine/

Formaatidest säilitan ainult toorfaile, väga harva, kui eemaldatud on pildilt sadu tolmutäppe vms, jätan ka tiffi alles.

Olen seda Jaagu artiklit lugenud. Minu jaoks jäi liiga üldsõnaliseks ja tehniliselt midagi juurde ei andnud. Kui, siis niipalju, et alati jäta toorfail alles (mida ma kunagi ei teinud).
DVD peale panen pigem asju, mis on suguvõsaga, tuttavatega seotud (kokkutulekud, pulmad, matused jne) ja mida tõenäoliselt ei ole vaja näidata aegajalt kellelegi. Võibolla siis mitme aasta jooksul korra. Kõigi ülejäänute puhul, kus ajad taga pigem kvaliteeti kui hetke emotsiooni, võiks muu lahendus olla.
Kuna ma olen plaate kirjutanud alates 97 aastast, siis mul on kahjuks juba kogemus olemas, kus kümnete kaupa plaate muutuvad 10a pärast loetamatuks. Kõik plaadid on seisnud vertikaalselt virnas ja pimedas. Mõnel hakkab pealt kooruma maha kuldne kiht, mõnda lihtsalt ei tunnista mängija enam. Tõenäoliselt tuleks aegajalt sellise meedia puhul nö ümbersalvestamine teha uuele plaadile.
Kellel vähegi head lugemist, võiks jagada. Peab mingi strateegia välja mõtlema kuidas oma asju aastakümneid hoida.

See RAIDi jutt oli küll huvitav. Tundub et kõige mõtekam on ikkagi pilte hoida kas siis mingil võrgukettal (võib ka RAID olla) ja aegajalt eSATA/USB väline backupi ketas järgi pista ning backup teha. Aegajalt sellepärast, et minimeerida võimalikke probleeme kuna pidevalt töötav ketas kulub ja on samamoodi vastuvõtlik kõikvõimalikele häiretele nagu teised sama masina töötavad kettad.
Kui mõtet edasi arendada, siis oleks lihtne võimalus teha ka juurde skript, mis ise muudatusi viimasest backupist võrdleb ja mingi n päevade, failide arvu muutumise korral teada annab, et backup oleks vaja teha. Muudmoodi vajuks asi nii või naa ükspäev ära.

Selle raidi katki mineku loo jaoks ma ütleks, et RAID ja RAID on erinevad asjad. Kas kasutada näiteks RAID-1 või RAID-5 on vägagi erinev. Kui võtta kahe ketta RAID-1 (näiteks 1TB kettad), siis on kasutatav pind 1TB ja ühe ketta häving ei muuda midagi. Samas tõesti on olemas kaduvväike võimalus, et kui raidi soft lolliks läheb ja sünkides midagi juhtub, siis suuda ta otsustada kumb ketas on õige...

RAID-5 on küll kolme kettaga miinimum, kuid kokkuvõttes saab näiteks 3*1TB korral 2TB kasutatavat pinda. Samuti on kogu raidi loogika teistsugune kuna arvutatakse kahe tüki järgi kolmanda tüki hash välja ja vajadusel taastatakse ka hashi järgi puuduv ketas. Samuti peaks sünkimise vead väiksema tõenäosusega olema kuna on rohkem kettaid mille vahel vaadata. Endal on koduses masinas 3-ketta (tolle aja järgi 500GB -sed, nüüd paneks 1-2TB kettad) RAID5 mille peal kogu info on (op süsteem on teisel kettal).

Ei taha paranoiline olla aga omast kogemusest eelistaksin lihtsamaid lahendusi RAID puhul. RAID-5 on kordades kindlam aga kui tekivad anomaaliad siis seda hullem. Olen teadmata asjaoludel 3 aastat toimivast RAID-5 volume`st ilma jäänud. Näitas 4 kettast 1 errorit ja kuna kontroller pistis koldedasti kisama sai arvuti välja lülitatud. Sisselülitamisel näitas jälle 4 toimivat ketast ja hakkas ilusasti taastama kuni mingil hetkel hangus. Sai nii ja naa proovitud ning paari spetsialistiga nõu peetud. Kõvakettad justkui kõik toimivad. Soovitati sama kontroller uue vastu vahetada ja uus ketas osta ning proovida järgemööda üles ehitada. Õnneks olin just nädal tagasi koopia teinud seoses sellega, et tahtsin võrku ühte arvutit juurde panna. Otsustasin käega lüüa, mitte hakata 3-4 aastat vana tehnoloogiat juurde ostma ehku peale. RAID-1 puhul oleks konstanteerinud, et ketas lännu ja ostnud järgmise põlvkonna ketta ning andmed ümber peegeldanud.
Viimasel ajal on viidatud seoses kõvaketaste mahu suurenemisega ohtudele mis tekivad RAID-5 paljude suuremahuliste kõvaketaste kasutamisel. Midagi taastamisel tekkida võiva parandamatu vea tõenäosusest, mis pidavat teatud konfis ületama lihtsama RAIDI vea tekke tõenäosuse. Ehk siis siin ei ole mida rohkem seda uhkem.

Jaak Põder kirjutas:

... vaid eesmärk, kuidas nad eri riskide juures säiliks.

Just nimelt. RAID on vahend, andmekandja. Raid ei ole imeloom või kõikvõimas Allah, kes tagab piltide säilimise.  Kui Sul on ainult üks koht, kus pilte hoiad, isegi RAID misiganes peal ja backuppi pole, on Sul oht oma piltidest ilma jääda.

Aga kogemata kustutamine? Mäletate kunagist viirust, mis kõik failid loetamatuks tegi? Vargus? Veeuputus?
RAID on hea, kuni Teil on seal asuvatest asjadest backup ja see omakorda kuskil turvalises kohas.

Olen ise kaalunud igasuguseid RAIDe aga kuulnud softRAIDi mitte kõige parematest omadustest, olen jäänud nö vana kooli juurde. Seda enam, et arvutit uuendades jääb üle väiksem ja aeglasem kõvaketas, mis täiesti sobiv arhiveerimiseks. Syncimiseks kasutan Microsfti SyncToy proget, mis siis Task Scheduleri abiga arvuti jõude hetkel töötab. Kolmandaks on kaasaskantav ketas, mida võimaluse korral arvutist eemal hoian. 3x vasaku üle õla sülitades võin öelda, et  pole andmeid riistvara tõttu 15 aastase arvutikasutamise jooksul kaotanud. Tavaliselt on ikka enda lollus mängus olnud.

Kui nüüd kõvaketastest rääkida, siis kas nendel on samuti mingid kestvuse piirid antud(nagu CD/DVD-l)? Kui oled juba ühte ketast näiteks 5-7 aastat kasutanud ja kordagi pole probleeme olnud. Aga kui kasutusiga hakkab täis saama siis oleks targem uuem asemele osta?

Ise ma kasutan ketast ainult varukoopiate hoidmiseks. Et siis korra tööle pildid peale ja kinni....selline variant paistab rikub hoopis ketast. Olen kuskilt aru saanud,et mida vähem ketas töötab seda parem.