Mina nägin üleeelmine aasta suvel kormorane Pärnu jõe peal, mis oli ka suhteliselt imelik, kuid äkki jäävad mõned veekogud lihtsalt paratamatult nende teekonna peale?

Jah, järvedel võib neid näha küll. Võrtsjärve Tondisaar on minu teada isegi esimene koht, kuhu kormoran üldse tagasi tuli peale vahepealset kadunud olekut. Kindlasti liigub ta ka teistel järvedel (ilmselt ka jõgedel) ringi.

Nägin eile küll, aga luikesid ja kotkast.
Täna nägin kurge vist.
Keegi pesakaste on üles pand?

See ei olnud küll täna, aga laupäeval sai nähtud sookurge ja kitsekest:).
Sookurg nokkis karjamaal, aga lendas õige pea minema,kui lähemale hakkasin hiilima. Kitseke oli metsa ääres ja ta oli mulle päris lähedal. Paraku märkas tema ennem mind, kui mina teda.

Imavere kandi faasan. Küla peal räägiti, et jahimehed olid teisi metsa lahti lasknud ja nüüd kolavad mõned ka aegajalt küla vahel. Päris arad on. Väga ligi ei lase, aga autosid ei karda üldse.

Selgus, et mul aeda aed-lepalind elama kolinud, see on vägagi positiivne avastus kuna aed-lepakas on minumeelest üks ilusamaid väikelinde...

Meil (Baieri pealinnas) maja ümber tegutseb juba mõnda aega pirakas roherähn.

Minu kodu ümber lendab ringi kägu juba mitmeid päevi - teeb siia vist pesa;)

Hall-kärbsenäpp jäi eile fotosilma ette, minu jaoks uus ja põnev leid.

Üle pika aja sai ka kodust välja - kui pikk paus siis ikka silma ei ole ja tajumist ka mitte.
Alustasin sellega et nägin kitse peakest põllult. Hakkasin hiilima, ükshetk nina alt hüppas jänes välja...ja kadus. Mina üritasin ikka kitsele läheneda - aga tema otsustas püsti tõusta ja metsa ära minna(mind ta ei märganud, olin väga kaugel).
Järgmisena jõudsin paljuräägitud kopra tiigi äärde, olen käinud suhtkoht palju seal ja pole kunagi midagi peale partide seal märganud. Muidugi kopra tegevust ja urge on näha olnud koguaeg...No ega ma ei osanud ka siis  ka midagi oodata. Aga oh õnne või õnnetust, suur kobras oli must 3-4m kaugusel ( ma märkasin teda enda kõrval alles siis kui ta liigutama hakkas ). Põhimõtteliselt oleks saanud korraliku näoportree... Nüüd võtan veidike aega mõtlemist ja peaks sinna varje üles ehitama või edasi uurima nende elu.

Hakkasin kodupoole sammuma siis jäi sama jänes põllumuru sisse. Üritasin hiilida - aga seegi üritus nurjunud, vähemalt ei olnud sel korral ehmatust.

Selline tunne et pane või amet maha Loo moraal on see, et peab püsivalt ikka trenni tegema ja silmad ja kõrvad lahti hoidma.

Eile sattusin peale sellisele ägedale sündmusele, kus nastik peesitas hästi kalarohke tiigikaldal oleval pakul, mis otsapidi vees oli ja kuna kalu oli seal tõesti palju, siis nastik pistis oma pea vette, ja natukese aja pärast oligi tal lõugade vahel üks koger. Koger peadpidi nastiku suus, tuli ta muru peale seda rahulikult seedima. Seisis sellest vaatemängust kuskilt kahe meetri kaugusel aga mida kaasas ei olnud, oli kaamera! Ja telefonil polnud ka pilti ees, et mingitki fotosüüdistust sellest minu jaoks erakordsest hetkest teha.

Karmiinleevikesi pildistasin üleeile Tallinnas ja eile Viljandis. Näitusepilti ei tulnud.
Minu viimase aja "hitid" on nastikud, linavästrik, metsvint, kuldnokk, valgepõsk-lagled, randtiirud, kõrkja-roolind, kivitäks, põhjahänilane ja kukkurtihane koos pesaga. Neist siis olen pilti saanud.