Sel talvel lisasöötmist lindudele-loomadele teha on küll mõttekas:)

brenner kirjutas:

Sel talvel lisasöötmist lindudele-loomadele teha on küll mõttekas:)

Vihjad lumeta ja soojale ajale? Pehmemal ajal nad reguleerivad ise seda, ei ilmu lihtsalt kohale, mujal võtta veel asju.  Hetkel on küll akna taga üle 30 tihase ja 20 varblast pidamas lahinguid sööda pärast, ei ütleks et kõhud täis oleks, et lausa kakluseks läheb.

Aga üks asio nasula sisese või ääres elavate lindudega, nad on juba harjunud talviti inimesest sõltuma ja kui ei ole põõstastikku ja halastust jms. kust leida midagi siis võivad nad ka tõsiselt hätta jääda.

Samas kui on talvel ikka külma siis on lindude söötmine ikka loodusele kasulik, kuna teatud liikidele võtab talvekülm kõva matti ja see ka linnu populatsiooni kärbib (mis ei ole samas vale, kuna loodus kogu aeg reguleerib ennast).

Aga olen ise oma silmaga näinud kuidas peale kõva pakast on puude all nagu õunapunnid külmavõetud ja äranäginud linnud. Seda nägin küll lapsepõlves aga see on tõsi, et teatud miinus kraadid ja toidukesine talv neid ka maha võtab.

Eriti kasulik on aga lisasöötmine siis, kui soovid oma maja, talu, aia, viljapuu aia, istanduse, pargi vms. juurde linde meelitada aasta ringi, st soovid looduslikku kahjuri tõrjet, siis tasub linde hoida ja meelitada piirkonda elama.

Siin oli sigade veebikaamera teema, huvitav mujal jälgitakse ka nii lindude söödamaja tegemisi

http://www.birds.cornell.edu/pfw/News/f … rBirds.htm

Herkulat nagu eriti ei taheta, varblane ei ütle millegist ära. Aga ostsin täna prooviks hirssi, panen sisse kaera ja veel midagi, mõned maapähklid ka sisse. Et nagu segu teha, netist leidsin palju viiteid ja ka jooniseid kuidas neid söötmistorusid ise teha, eks vaata, kas tuleb midagi välja.

Täna tuli söödalauala üks eksootiline tegelane, kollakate tiivaservadega (pole aega saanud lindude välimäärjast järgi vaadata) ei seedinud tihaseid ega varblasi ja istus serval ja krõhveldas sihvkasi nagu üks "petja" Kopli trammis, koori lendas kahte lehte ja tegelisnki sellise kiirusega kooris, et kole. Tihased ja teised võtavad suhu ja lendavad oksale nokkima koort ära.

Muide veebist leisdsin mitmeid soovitusi teha ka tihasetele sulatatud rasva seemnekooke ja valada topsikutesse hanguma, hiljem nöör läbi ja rippu. Ärakooritud päevalille seemneid küll ei tasu anda, lind muutub nii tõest ilaisaks, peab ikka veidi vaeva ka nägema.

Muideks LOOMADE ABIL ILMAENNUSTAMISEST, et abiruumidesse on hakanud viimase 2 nädalaga metsahiiri (selline pahanduse tegija)  tulema (on lõksu jäänud) see on märk et läheb külmaks, nad teavad alati milla ruumidesse pressima hakata.

Nii minagi mõtlesin, et rohevint - nii väimuse kui käitumise kirjeldus klapivad. Muide, olen tähele pannud, et kevadeti, kui lumi läinud, tuleb rohevintide seltskond (mullu oli 13 võ 14 lindu korraga) ja söövad siis murult kõike, mis talve jooksul linnumajast pudenenud on. Nende käitumist on siis üsna huvitav jälgida olnud.

Urvalinde pole tänavu veel näinud, need muidu ikka eelmistel aastatel olid tihedad külalised lindude söögimajas.

Kangelane siin, kuigi nagu selgus on ka sarnaseid ja kitsa nokaga tegelasi.  Neid kaadrsisse pole saanud, ei olnud ka nii ülbed - laisad.

Mul käisid ka eelmine aasta rohevindid, sel aastal pole näinud. Aga ülbed tegelased on küll, istub üksi ja jahavtab aga sihvkasid. Rasvatihased ja varblased on põhilised, kes regulaarselt käivad. Mõni tihane on nii valiv, et sööb ainult maapähkleid - istub topsi peal ja loobid sihvkasid sealt välja, otsib pähkleid. Lisaks veel üks sinitihane. Imelik, et tal kaaslast pole.