See asi on siin pigem tuule taga ajamine väljal. Kui Sa tõsiselt tahad midagi ette võtta, et kitsedele ajujahti ei korraldataks, siis meisterda omale silt (võimalikult suur, et kõik ikka näeks) ja mine linna peale protestima. Ei taha siin vaenu õhutata ega kedagi provotseerida aga nädal tagasi arvasin ma selle kohta samamoodi nagu siin enamus - et kus need arvud tulund ja miks seda ajujahti nüüd vaja?
Eile sai vesteldud sel teemal ka ühe tuttava jahimehega kes seda asja mulle natuke seletas. Nagu ma aru sain ei ole kitse ajujahi eelnõu veel vastu võetud?! Isegi kui see eelnõu vastu võetakse siis pidavat asi nii olema, et ei hakata kitsi meeletult maha nottima. Kitse ajujahti pidavat hakatama korraldama seal kus selleks vajadus on - kus on tekkinud juba vastavad kahjustused.
Nagu Tema jutust selgus ei ole jahimeheks olemine sugugi kerge - oled pidevalt kahe tule vahel. Ühed on need kes ei taha, et loomi lastaks ning teised on metsa- ja põlluomanikud kes tahavad, et vastavad normid on täidetud. Toon siinkohal sama näite, mis Ta mullegi tõi - Näiteks on lepinguline jahimees ning temaga on kokku lepitud, et ta hoiab teatud alal loomade arvukust (selle ala loomade arvukuse peaks  määrama siis selleks pädev asutus mitte maaomanik, minu loogika järgi vähemalt). Kui ta pole aga seda normi suutnud hoida ning omanikule, kellega leping sõlmitud, on tekkinud edaspidine majanduslik kahju on õigus omanikul esitada kahjunõue. Kui keegi aru ei saanud siis ehk selle saidile teemakohane näide minupoolt - Näiteks teen ma kellegiga lepingu pildistada 3 erinevat põtra, 1 metssiga ning 6 kitse. Kui see fotograaf pole kokku lepitud ajaks mulle neid pilte esitanud/ette näidanud on mul õigus esitada kahjunõue.
Saagem aru, et igal inimesel on vaba valik kuidas ta oma aega sisustab - kes käib jahil, kes seenel, kes teeb looduses pilte. Selle asemel, et siin nina krimpsus viriseda tasuks ehk hoopis kott fototehnikaga selga võtta ning neid kitsi pildistama minna, niikauaks kuni neid veel "palju" on. See, et siin kitseka tase meeletult kõrgele aetud on ei tähenda seda, et keegi veel paremat kitsepilti teha ei tohi. Nii, et kasutagem pigem võimalust...

tommy kirjutas:

>> Küsimus ei ole mitte eesmärgis, vaid tegevuses. Kui
>> kihutada manteel 200-ga, siis pole ei mõju hiljem see,
>> et ütled, et ma sõitsin parajasti rallit ja LE mulle
>> praegu ei kehti.

kysimus on justnimelt tegevuses - jahiseadus k2sitleb jahiga seotud asjaolusid. oma maale soolaku v6i soodakoha rajamine ei pruugi sellega seotud olla. ralli n2ide ei p2de, kunaliikluseeskiri k2sitleb s6itmist, ralli on ka selle alamhulk ..

Üritaks enne nüüd endale selgeks teha, kumbast jutt käib, kas söödaplatside jne tegemisest või jahindusest/fotondusest jne. Ja kumb neist on eesmärk ja kumb tegevus antud kontekstis. Ja siis oponeeriks edasi.

Sõna on saanud loodusmehed, jahimehed, maamehed, teadjamehed (kui piirduda maskuliinse sõnaseadega) ja Inimesed. Metsamehed on targu vait ja metskitse arvamus ei huvita kedagi. Nagu alati on kõigil õigus. Väide on subjektiivne ja loodus- ning teadjameeste poolt kahtluse alla seatav.
  Ma ei ole veel mõttelõngaga kuhugi jõudnud, kui peaksin hakkama sõnakasutust argumenteerima, et mitte libastuda eesootavasse „suva sasside” kuhilasse. Ütleme nii. Kui maamees, jahimees, metsamees, on kasutatud üldlevinud tähenduses. Siis loodusmees on loodust armastav subjekt, kes ei tunnista oma kuulumist eelpoolloetletute seltskonda. Ärge võtke tõsiselt, see tuli nüüd käigult. Ah jah, teadjamehed. Nemad on siis tegelased, kes asjast ei arva, vaid teavad.
  Et kuhu ma jõuda tahan? Tegelikult ei kuhugi eriti. Rohkem tolerantsust. „... ma ei saa aru...” on maailmavaateline argument ja mõttekaaslastele igati arvestatav ning revideerimisele nagunii ei kuulu. Eriti kui peale karata. Nagu ei kuulu ümbermõtestamisele olemise esoteerilise poole seisukohad, millese saab uskuda või mitte.
  Metskits ja jahipidamise viisid ning kõige sellega seonduva möödapääsmatus on minu silmis eelkõige eetika küsimus. Kui palju on avalik arvamus ärihuvides nõus tegema järeleandmisi inimeseks olemise põhiväärtustes. Selles suhtes on käesolev kaasus näitena just väga hea. Tekkinud olukorrani jõudmine on toimunud kaasaegsete endi silme all. Homo sapiens saab lihtsa vaevaga kaasa lüüa põhiomadusega... mõtlemisega.
  Paljudel jäi talupojatarkus, nöögid põldu ühe korra – nöögib põld sind üheksa korda vastu, metsarüppe sukeldudes, või peenrahaks vahetades, kesapõllule. Enne koolitust ja kaalukate otsuste langetamist oleks sellest ehk abi olnud. Või, arvestati kohe olemasoleva tulejõuga, seda siis suuromaniku tasemel.
  See on üks tahk, hinnates ühe kaaluka huvigrupi survetugevust. Teine tahk, nuhtlus metskits. Minu silme läbi, ei ole vahet, palju neid on ja kui palju oleks mõistlik, et neist loojakarja läheb. Võõristav on, et ajujahi ja jahi koertega legaliseerimisega, vähendame oluliselt metskitse võimalust küti kuulist hoiduda. See on jahieetika seisukohast selgelt samm tagasi (nii vähemalt tundub mulle isiklikult). Muudes elu valdkondades, liigume justkui edasi. Taunime surmanuhtlust, perevägivalda, isegi loomade väärkohtlemist. Või ehk oleme lihtsalt silmakirjalikud, tegelikult pühitseb vajadus vahendid. Püüdke siis tolereerida ka minu kohmakat kiillausete kadalippu. Ja muidu juhmakat juttu...

Minagi mõtlesin, et teema on läbi, ilma vastust saamata, kuidas saadi metskitsede arvukuseks nii suured numbrid.
Tiit Randveer- ma tean kuidas käib ajujaht. Leian, et Eestimaa võrdlus mingi Põhja-Ameerika järvel asuva saarega on tõesti lapsik. Saarelised ökosüsteemid on muidugi väga haavatavad.
"Vahitorn"- mis see õieti on? Kas need samad tornikesed metsalagendike servadel ja sihtidel, kus jahimehed vahivad ja endale hundijalaveega sooja püüavad teha.
Loodan, et vaatamata kõigele ei pinguta otsustajad küttimislimiitidega üle ja salaküttide vastu tegutsetakse tõhusamalt.
Head jahti!

Ma võtaks siis valgustada inimesi, keda Jehoovatunnistajad või muud rändkaupmehed veel külastanud pole. "Vahitorn" on selline tore ajakiri, mille kaanel inimesed (reeglina nii valge, neeger kui pilusilm) ja loomad (lõvi, jänes, kits ja elevant ja teised) kõik idiootliku naeratuse saatel kõrgemalt poolt saadetud harmoonias üksteisel käest kinni hoiavad ja ilmselt pärast üheskoos rohtu söövad. Ei - siiski mitte - rohi on ka ju elav olend ja seda ei tohi tappa - nad söövad kuivanud heina ja lõvi silitab jänesel pead. Selline ongi ilmselt maailmapilt, mis terendab paljude loodusesõprade silmis, kui nad oma mittereguleerimise juttu räägivad.

Mika kui sa loeks siis see ei olnud tema väide. Tiit Randveeri jutus oli lause "Ja kogu sest õndsusest saaks mõne loodusfotograafi vahendusel kaanepildi "Vahitornile".". Millest mõni ineimene aru ei saanud ja Jyrka kirjeldas siis milline on üks keskmine vahitorni kaas...

Mikale niipalju: Kuu või paar tagasi (no ei mäleta täpselt) kogunes meie kodusesse Emajõe Chicagosse suur rahumeelne seltskond, kes pidas oma koosolekut (või konventi, nagu nad ise seda ettevõtmist nimetasid). Võib vist öelda sedagi, et nii suurt hulka inimesi polegi siimail kogunemas nähtud. Oma leebel moel üritasid nad oma rahumeelset sõnumit ka asjassepühendamatuile edastada. Ka minule, kusjuures. Ma ütlesin neile ettevaartamatult, et minu teadmised ei tule "Vahitornist" ja et ma ka eriti ei pea neist teadmistest. Tunnistan, see ei olnud minu poolt ilus niiviisi öelda.
Mis teha. Näib, et minu saatuseks on solvata häid inimesi. Ütle mis sa ütled, ikka see on kellelegi vastukarva. Õnneks ei ole ma sattunud maestro Pauksoniga vestlema.

ja veelkord mikale. Saan aru, et jutt veab teemast eemale, aga olgu siis viimast korda. Mind ehmatas Teie avaldus, et "...kahjuks pole piisavalt aega oma mõtet...veel põhjalikumalt selgitada..." Hoidku jumal selle eest. Soovitaksin omalt poolt - üritage ka väljenduda irooniliselt. Teie mõte saab esitatud kontsentreeritult ja sellega kaasneb ka teatud emotsionaalne laeng. See ei pruugi olla sugugi solvavam kui pika arutelu käigus väljaöeldu. Näiteks, saades teada, et olen piisavalt loll ja oskamata eristada varjunime (tunduvalt õilsamast) kunstnikunimest ja et olen võimeline inimest solvama ka tema nina pikkuse (või ehk ka lühiduse?) pärast võiksin ka solvuda. Aga ma solvuksin meelsamini ja ühtlasi solvajast enam lugu pidades kui see kõik saaks öeldud lühidalt. Ja vaimukamalt. Ka teised mõistaksid, milles "point". Muus osas olen Teiega enam vähem nõus. Tõsi, mitte kõiges.

keska, Su arutlus tundus mulle hingelähedane, see selleks, ei ma ei otsi vastuseid, mu jutus ei olnud ühtegi küsimust. ma arutlesin. jube pikalt ja igavalt. ja mulle tundub, et oleks õigem, kui ma Su küsimustele ei vasta, sest siis algab jälle uus pikk arutlus ja mis kõige hullem, mõni viitsib selle veel läbi lugeda lõpuks selgub, et jutul mingit mõtet polegi. See arutelu ei vii meid tõele lähemale. ainult solvame üksteist. kõik.

toruonu kirjutas:

Hmm... jahindusseadus käsitleb ikka jahindust... seega kui tegeled fotograafiaga ja rajad söödaku fotograafia eesmärgil, siis pole tegemist jahiseadusega reguleeritava objektiga.

Või siis teed söödaku, soolaku vms. et lastele head eeskuju näidata ja selleks et loomadest hoolid või soovid neid pildistada. ERAMETSAS on ikka metsaomanik otsustaja, kas väike söödak.

Nimetagem söödakuks näiteks, küsid tuttavalt talumehelt vms. vanu kapsa lehti, viljakuivatist viljapuru, kartuli kasvatajalt väljasorteeritud prügikartulit jms. Või näeb jahiseadus ja muud DIREKTIIVID seda püüdeks kodustada mingi metsloom?  Ei näe ega taju küll mingeid seadusekääre, et neid ei või kodumetsa viia KUS JAHIMEESTEL ON KEELATUD KÜTTIDA (meil n. enamus ajast on keeld peal kuna me isaga loodusfännid v.a. küsitud erandid). Muide kohalikud jahimhed peavad selliseid metsaomanikke DEBIILIKUTEKS või siis paremal juhul bossideks kes tulevad neile piire seadma, kord sattusin nende kampa ja seal siis põdra maksa praadides ja viina võttes kohe seda nina peale veeretama hakati - see on neile nii valus tõdemus, et keegi keelab NEIIIIIIL jahtida! Suhtumine nagu kunagi et vaadake seltsimees on üldsuse huvidele vastu - teisitimõtleja jms.

Et vaid jahimehed metsa loomadele süüa võivad viia on reaalsuses HÜLGEMÖLA! Ok ma võin kogematta viia SELVERIS hapuks läinud ja USAS geneetiliselt moondatud riisi vms. ja teha sellega osade arvates karuteene. OK! Aga kui ma maaoanikuna valin teadlikult mis mu põldudel (rendil) kasvab ja sellega saan ju otse mõjutada ka oma metsas elavaid loomi, nad käivad seal söömas. Näiteks on aastaid ristik ilutsenud ja põllule taastust pakkumas. Aga oh häda see on kitsedele ja jänestele ülimalt hästi mõjunud, liiga palju on neid seal patseerumas - jänesed juba pressivad läbi traataia aeda, kus õunapuid - õnneks koer paar tükki nahka pannud.

See on nö. metsarahva tarkus, et kui metsa lähed siis võta metsarahvale ka midagi kaasa. Miks mitte oma metsas loomadele süüa viia? Siis lastega vaadata kes seal käis? Ehk teinekord peale sattuda jms. olen isegi rebastele, kährikutele ja muudele raipesööjatele halvaks läinud koerakonte ja liha biojäätmete juurde viinud, kõik viiakse pimedas minema.

Ei ole huvitatud eriti JAHIMEESTE söödaplatsidest! Seal tavaliselt haiseb RÕVEDALT, seal on surma sümbolid, seal on surma atmosfäär. Muide ma pean jahimeeste söödaplatsil loomade pildistamist ka LOOMADE ÄRAKASUTAMISEKS, miks? Kuna loomad käivad seal söömas aga inimene viib sinna teatud tagamõttega, et midagi saada. Eks seegi ole elu paratamatus ja mingit vastuolu ei ole. Hinges küll aga on ja sp. miks mitte söödakuid mis ei ole selleks rajatud et sealt mõne looma hinge kätte saada jms.

Muideks loomad tajuvad väga kenasti PIIRE ja turvalisi kohti. Me metsas on juba kena kooslus tekkinud ja sinna on omale püsielupaiku rajanud mitmed elukad kuna seal on mingi julgeolek, et viinahaisudes koeraga hiiliv saamamees" neid ei häiri. Kohalike jahimeeste seas on neid "jahimehi" suure tähega väga vähe, enamus on SAAMA KÜTID - VAHELDUSRIKAS KÕMMUTAMISE KÜTTIMUSE NÄDALAVAHETUS!

Ettepanek! Leia mõni hea sugulane, mammi vms. kelle erametsa kehtesta JAHIKEELD! Võta kohaliku jahiseltsiga ühendust ja anna oma EV seadustest tulenevate õigustest teada. Jahipidamine selles metsas KARISTATAV seadustega! Siis raja sinna väike söödaplats, kuhu vii vahel loomadele sööki. Saad LÄBUVABA - SURMA HÕNGU vaba söödaplatsi!

Ok lõpetan need mõnele väga veidrad ja tagurlikud mõtteavaldused ja poen põhku.

Jyrka, ma ei mõista, kuidas on jäänud minust mulje kui mõistmatust ja kitsarinnalisest olevusest, kes arvab et asjad siin maamuna peal on lihtsad ja üheseltmõistetavad ning minu arvamus on kõige tähtsam. Kas ma olen ühegi sõnaga maininud, et ärge laske ja ärge majandage? Kui inimene oma väited mõistlikult ja argumenteeritult põhjendab, olen ma vägagi nõus tema väiteid õigeks pidama. Aga minu arvates siiski väike vahe on, kas ma niidan heina või vaatan kitsepojale otsa, kelle silmist näen oma peegelpilti. Või Sinu arvates ei ole vahet?

Naljaks... kui teiste kirjutisi loen nagu normaalselt, siis mika omasid... luulena..õrna häälega. Mis seal ikka salata.. põdravorst on ikka väga hea .. kuigi põdrast vist ainult pärasool sisse pannakse
Äkki peaks ka siia tegema piltidele alateema: "Võitlus looduses". Päris politseiuudiseid ei tahaks näha aga seda võiks ju olla... et üks loom sööb teist. Muidu veel tuleb kellegile üllatuseks, et hunt ei näksigi ainult muru

Olgu see nüüd viimane avaldus enne seda kui uttu tõmban. Põhiliselt on see suunatud Millibellile, kelle sooja ja südamlikku pilku ma tajun arvutiekraani virtuaalses teispoolsuses. Pilku, mis on absoluutselt irooniavaba ja millist mina kunagi endale ette manada ei suuda. Mis teha!
Sellest noblessi värgist niipalju, et haridus matsi ei riku. Omaenda näitel olen selle tõdemuseni jõudnud ja ehk on ka keegi teist seda oma tegevusi analüüsides tähele pannud. Olen oma lühikese ja viljatu elu jooksul umbes kuus korda lipsu kandnud ja need ei ole mu meeldivaimad mälestused. Olen siinsamas foorumis öelnud (tõsi küll, sellest pole enam jälge), et "Quot licet bovi, non licet Jovi" - midagi, milles sisalduv nüanss ei jõudnud vist pärale (OK! võib-olla leiab siit ka mõningaid kirjavigu). Ehk - see mis on lubatud härjale, pole lubatud Jupiterile, olgu see tõlgitud, et ka "Udumartin" aru saaks.
Nüüd asjast: Millest minupoolne emotsionaalsus. Vaadake, enamus meist, välja arvatud need, kes on saanud vastava hariduse, pole asjatundjad sünnitusabi, lennuki piloteerimise, kirurgia jne. valdkonnas. Või siis ulukibioloogia/ökoloogia valdkonnas. Samas võib meil kõigil olla oma arvamus, kuidas ühes või teises valdkonnas toimida. Miks mitte!
Kas olete minuga nõus, et arvamuse avaldamine kuidas asju parandada, ühes süüdlaste äranäitamisega ja ühtlasi viimaste iseloomustamisega nõuab teatud eelteadmisi? Või pole see nii?
Ja nüüd - päris asja juurde asudes. Kas pole nii, et arvamus jahimeestest, kes istuvad "vahitornides" ning kelle silmades on kuri läige, kelle suunurgast jookseb ila
ja kes on süüdi selles, et siinmail ei elutse enam 2000 hunti vaid ainult tühine 100, võib tekitada vastureaktsiooni neis, kes teavad.
** jahimeeste silmis ei ole kurja läiget ja nende lõug ei ole ilane ja nende kaal ei ületa 120 kg ja neil pole jeepi. OK! kõigis nimetatud kategooriates võivad olla omad esindajad
** neis kes teavad, et siinmail pole põhimõtteliselt võimalik elutseda 2000 hundil