Sa ei ole sisse loginud.
Pole küll enne sõna võtnud, aga...
Kulla kallid filoloogid, äkki lõpetaks ükskord selle ÕS-ist näpuga järje ajamise!
ÕS-on koostatud venestamise kõrghetkel ja sealt puudub täielikult korralik Eestikeelne tehniline sõnavara. Tehniliseks keeleks tuli kasutada Vene keelt.
Lihtsalt nukker on lugeda neid filoloogide tõlgitud kasutusjuhendeid mis on küll õigekeelsuse seisukohalt õiged, aga tehnilisest seisukohast kasutuskõlbmatud. Et siis JOKK Oleks vaja riigi abi, et korrastada Eestikeelne tehniline sõnavara ja anda välja korralik tehnika leksikon kus oleks ära seletatud nii säri , kui mõeldud välja sõna mida saaks kasutada boke asemel.
ÕS jäägu ikka ilukirjanduse juurde, tehnika jaoks olgu tehniline sõnastik.
Vabandan otsese väljaütlemise pärast, aga see irisemine teeb tigedaks.
Eemal
Kalev K: no offence, aga oli parem kui sa EI võtnud sõna.
Millibell: hea, et keegi nendele asjadele süviti mõtleb ja korrektset keelekasutust propageerib. Eks paratamatult släng, rahvakeel korrekteerib seda ja tundub, et progresseeruvalt. "Originaalkeel" aga ei tohiks seetõttu veel kaduda.
Eemal
Teeks Looduspildi KKK alla Terminid teema, sellise "Sticky"?
Eemal
To Kalev: Viimane ÕS on koostatud lähemate aastate jooksul ja trükivalgust nägi aastal 2006 - võrreldes varasematega on seda ikka tublisti täiendatud ka tehnilise poole pealt. Seda nii muuseas. Millibelli jutu point ei olnud ju ÕS, pigem erialane semantika - ja see jutt ei olnud põhimõtteliselt üldse vale. Miks mitte professionaalseteks (või vähemalt paremaks) piltnikeks pürgijate seas juhtida tähelepanu professionaalsele (ja korrektsele) sõnavarale? Sõnade tähendusnihked on siinses keskkonnas kerged tulema, seda enam, et noored fotograafid kuulevad ehk paljusid sõnu alles esimest korda ning tõlgendades neid sõnu kontekstist lähtuvalt ja samas sõna täpset tähendust mõistmata, võib saada küll ligilähedase ja arusaadavagi, ent mitte päris korrektse tähenduse. Selliseid sõnu edaspidi kommentaarides kasutades kujunebki välja praegune situatsioon, kus üldiselt saavad kõik aru, millest räägitakse, ent leksikoloogia lonkab kahel jalal.
Kalevi reaktsiooni põhjal võin oletada, et abi poleks sellestki, kui teadjamad võtaks vaevaks pildikommetaarides sarnastele vigadele tähelepanu juhtida. Erialastelegi õpetustele ei olda eriti altid, vaevalt keelega paremad lood on.
Võibolla võiks kunagi Looduspilti täiendada väikese erialase leksikoninurgaga või midagi sellist..?
Mul on tunne, et Margus Männiku tõlgitud fotoraamatuis on päris pädev eesti keel ka terminoloogia osas, ehk siis kellelelgi abiks sinna kiigata.
Eemal
Fotokalas üritati kunagi teha fotoalast wikit "Fiki", aga see jäi algse entusiasmi raugedes soiku. Midagi analoogset uut pole tekkinud.
http://fotokala.ee/fiki/
Eemal
Marianniga nõus.
oleks ikka abi, kui tähelepanu juhitakse.
Praegu on skeem selline:
Kellelgi tuleb idee tuua mingit tehnikat maale.
Vaja tõlkida kasutusjuhend Eesti keelde.
Antakse tõlkida filoloogile - tema ju keele spets.
Tema siis tõlgibki ise seadmest mitte midagi jagades, kasutades sõnastikke.
Ostab inimene oma esimese sellise aparaadi ja loeb hoolsalt juhendit.
Ja hakkabki kasutama selliseid imelikke termineid.
PS. Ei alahinda ÕS-i ja õigekeelsust.
Aga see on nagu sportauto ja kalluri vahel valimine - mõlemal on oma koht.
Eemal
Oi jumal, kui tähtsad arutelud!
Eemal
JL, sul on mingi sõnum?
Eemal
millibell kirjutas:
Sageli on suur segadus ka dofi mõistega. Teravussügavus (ehk sügavusteravus), mida see akronüüm tähistab, võib olla kas lühike või pikk, mõningase mööndusega ka suur või väike. Aga mitte kitsas ja lai, nagu siin tihti lugeda võib. Jutt käib ju vahemaast ning ei saa ju öelda, et siit kuni tolle kuuseni on kitsas maa.
Kui DOFi all on tegelikult mõeldud teravana olevat <b>ala</b>, siis pole kitsas/lai kasutamine ju sugugi mitte vale, kuna väikese teravussügavuse puhul (mille puhul on selgelt eristuv terav ning mitteterav ala pildil) kajastab just ala lühem mõõde teravussügavust?
Niipalju kui ma olen üritanud ingliskeelsest kirjandusest aru saada, siis DOF-i kasutatakse läbisegi nii ala kui ka kauguse tähistamiseks, ilmselt siis sõltuvalt sellest, kas "mõõdetakse" pildi peal teravana olevat pinda või pildistamise hetkel fookuses olnud vahemaad. Ning väga palju kasutatakse väljendit "narrow depth of field".
Eemal
kaups kirjutas:
JL, sul on mingi sõnum?
Minu sõnum on see, et on olemas sellised ütlused:alasäri ja ülesäri. Ja see teema on kära ei millestki. Mis mõte on ÕSist näpuga järge ajada, samal ajal kui võib pldistada, näiteks.
Eemal
mitte yldse teemasse, aga kontekstist v2lja t6stetuna on p2ris hea lause: '“narrow” on laiema tähendusega kui “kitsas”'
mulle meenub seepeale keskkooliaegne eesti kirjanduse tund: 'Gustav Suits on ikka hoopis teine tubakas kui Juhan Liiv'
Eemal
John Locke kirjutas:
Minu sõnum on see, et on olemas sellised ütlused:alasäri ja ülesäri. Ja see teema on kära ei millestki. Mis mõte on ÕSist näpuga järge ajada, samal ajal kui võib pldistada, näiteks.
Huvitavad "delfimehed" on siia tekkinud.
Eemal
kaups. sul on eilsest saatiu paha tuju?
Eemal
Ei. Ma ei saa aru, miks on mõnel mehel vaja sisutult pläriseda kui MITTE MIDAGI öelda ei ole.
Eemal
Mulle su pildid väga meeldivad, aga...
WORD!!!!
Eemal
Mul oli kunagi "Cmena" ja sellel pikad säriajad sõna otseses mõttes särisesidki, mida kauem seda pikem säriaeg. Nii, et "pikk säri" on mulle isegi sellise pisut meeldiva nostalgilise kõlaga. See ühe cm jutt, tundus mullegi alguses veidi kummaline aga kuna aru sain mida taheti öelda ja kui siin nii oli kombeks siis võtsin sama terminoloogia ka isa kasutusele. Teravussügavusega aga on selline lugu, et teravussügavus ja DOF oleksid nagu kaks eri mõistet. Teravussügavus ehk visuaalne terav ala võiks nagu tõesti olla kas lai või kitsas. DOF aga ju tõlkes ikkagi teavuspunkt ja ei saaks naku olla kuidagi ei lühike ega pikk ja ka mitte suur ega väike. Samas sellise DOFi käsitluse korral tähendaks näiteks "DOFi valik" hoopis seda, et kuhu on teravuspunkt asetatud, sest muud ju punkti puhul just nagu pole võimalik valida. Jõudsimegi filoloogiast füüsikasse
Eemal
Eemal
JL teises postituses on rohkem iva kui selles teemas kokku.
Eemal
Ou jeah.
Eemal
Viimasel ajal üldse täheldanud, et parem kui foorumis ei kirjuta, nagunii midagi asjalikku ei ole rääkida kellelgi. Kui on midagi tähtsamat, siis on mailid olemas jne.
Las see foorum ikka olla suhtlemiseks, kui on miski teema, siis võiks siin just seda arutada. millibelli teema igati asja- ja ajakohane, sest need valesti mõistetavad mõisted on kiiresti omaseks saama. Ei ole ise kuskilt kirjandusest eriti fotonduse kohta õppinud, just foorumitest ja pildi kommentaaridest. Seega hea meel, kui keegi viitsib pikalt ja põhjalikult põhjendada, mida üks või teine ütlus reaalselt siiski tähendab. Kindlasti olen ka ise targutanud kuskil pildi all, et säri oleks võinud kiirem olla, mõeldes siis seda, et liikuv objekt oleks jäänud teravam
Eemal
draa kirjutas:
JL teises postituses on rohkem iva kui selles teemas kokku.
ei ole.
Eemal
millibell kirjutas:
Ma ei tea, millest see tuleb, aga iga kord, kui ma loen mõnest kommentaarist, et säri võinuks olla aeglasem (või kiirem), pean ma korraks järele mõtlema, et kumbapidi see nüüd on, kas see tähendab lühemat või pikemat säriaega. Aeglasem seostub mul millegipärast automaatselt lühemaga, võib-olla sellepärast, et mõlemad on nö miinusmärgilised.
Keeleliselt on “aeglane säri” muidugi nonsenss. ÕS annab “säri” seletuseks “fotokihile mõjuv valgus”, millel ei ole kiirusega mingit pistmist. Aga hädapärast oleks ka “säri” mõistetav, kui öelda selle kohta pikem ja lühem.
Samas – nüüdsel ajal, kui kõik pildid niikuinii arvutist läbi käivad ja kui levelite “kruttimist” ei peeta üldjuhul (siin igatahes mitte) patuseks digitöötluseks, oleks ehk veel lihtsam ja mõistlikum öelda, et pilt oleks võinud olla heledam või tumedam. Mis sellest “särist” ikka rääkida, kui pilt võib olla levelitega tublisti heledamaks keeratud.
Shutter speed = säriaeg. Säriaeg on aeg, mil fotoaparadi katik on avatud ja objektiivi tungiv valgus saab vabalt filmile oma pilti joonistada (mõiste pärineb: foto.diip.ee). Säriaegadest räägib fotokirjandus sageli terminitega pikem või lühem. Loogiline on ju, et kui räägitakse kõnepruugis aeglasest särist, siis peetakse silmas pikemat säriaega ehk siis olukorda, kus fotoaparaadi katik on avatud kauem. On see siis nii suur patt kui räägitakse säriaja asemel lühemalt särist? Keeleliselt võib siin võibolla tõesti norida, aga ma arvan, et fotoinimesed teavad väga hästi millest jutt käib. Samuti miks peaks kõiki tembeldama suurteks levelite kruttijateks? Nii võiks üldse paljud jäädvustamisega seotud terminid selja taha jätta, sest nagunii saab pilditöötlusega mitmeid nüansse ära muuta.
Eemal
ErikM kirjutas:
millibell kirjutas:
Keeleliselt on “aeglane säri” muidugi nonsenss. ÕS annab “säri” seletuseks “fotokihile mõjuv valgus”, millel ei ole kiirusega mingit pistmist. Aga hädapärast oleks ka “säri” mõistetav, kui öelda selle kohta pikem ja lühem. /.../
/.../ oleks ehk veel lihtsam ja mõistlikum öelda, et pilt oleks võinud olla heledam või tumedam. Mis sellest “särist” ikka rääkida, kui pilt võib olla levelitega tublisti heledamaks keeratud.Shutter speed = säriaeg. Säriaeg on aeg, mil fotoaparadi katik on avatud ja objektiivi tungiv valgus saab vabalt filmile oma pilti joonistada (mõiste pärineb: foto.diip.ee). Säriaegadest räägib fotokirjandus sageli terminitega pikem või lühem. Loogiline on ju, et kui räägitakse kõnepruugis aeglasest särist, siis peetakse silmas pikemat säriaega ehk siis olukorda, kus fotoaparaadi katik on avatud kauem. On see siis nii suur patt kui räägitakse säriaja asemel lühemalt särist?
ErikM, aeglasest/lühemast SÄRIST rääkimine on ilmselt täpselt nii suur patt, et seda teemat siin tekitada . SÄRI = Exposure ja see moodustub SÄRIAJA ja AVA kombinatsioonist. Ava 5,6 ja säriaeg 1/1000 sek annab täpselt SAMA SÄRI nagu ava 11 ja säriaeg 1/250. Sõltumata sellest, et ühel juhul on katik lahti kauem kui teisel . Seega saab SÄRI olla õige, või on tegu ala-või ülesäriga, nagu siin juba eespool kirjutati. Aga mitte kiire või aeglane. Erinevalt säriajast. Kuid see, kas pilt saab heledam või tumedam (ala- või ülesäris), pole mitte säriaja (shutter speed) probleem, vaid sõltub ikka särist (exposure) ja särimõõtmisest.
Eemal
No ok, terminoloogiliselt on see tõesti patt. Ju tuleb siis keeleliselt korrektsem olla, mis siin muud üle jääb
Eemal
John Locke kirjutas:
Minu sõnum on see, et on olemas sellised ütlused:alasäri ja ülesäri. Ja see teema on kära ei millestki. Mis mõte on ÕSist näpuga järge ajada, samal ajal kui võib pldistada, näiteks.
Alasäri ja ülesäri on tõesti üsna kenasti öeldud. See Kalev K tähelepanek on ka üsna õige, kuna üks osa manuaale ja instruktsioone on KANAKAKA, Tädi Maali neist küll midagi välja ei loe. Ingliskeeletest manuaalidest ja misiganes juhenditest kumab pigem puust ja puanseks, mitte võõrssõnade ja millega iganes laiutamine.
Eemal