Kalev K: no offence, aga oli parem kui sa EI võtnud sõna.

Millibell: hea, et keegi nendele asjadele süviti mõtleb ja korrektset keelekasutust propageerib. Eks paratamatult släng, rahvakeel korrekteerib seda ja tundub, et progresseeruvalt. "Originaalkeel" aga ei tohiks seetõttu veel kaduda.

To Kalev: Viimane ÕS on koostatud lähemate aastate jooksul ja trükivalgust nägi aastal 2006 - võrreldes varasematega on seda ikka tublisti täiendatud ka tehnilise poole pealt. Seda nii muuseas. Millibelli jutu point ei olnud ju ÕS, pigem erialane semantika - ja see jutt ei olnud põhimõtteliselt üldse vale. Miks mitte professionaalseteks (või vähemalt paremaks) piltnikeks pürgijate seas juhtida tähelepanu professionaalsele (ja korrektsele) sõnavarale? Sõnade tähendusnihked on siinses keskkonnas kerged tulema, seda enam, et noored fotograafid kuulevad ehk paljusid sõnu alles esimest korda ning tõlgendades neid sõnu kontekstist lähtuvalt ja samas sõna täpset tähendust mõistmata, võib saada küll ligilähedase ja arusaadavagi, ent mitte päris korrektse tähenduse. Selliseid sõnu edaspidi kommentaarides kasutades kujunebki välja praegune situatsioon, kus üldiselt saavad kõik aru, millest räägitakse, ent leksikoloogia lonkab kahel jalal.
Kalevi reaktsiooni põhjal võin oletada, et abi poleks sellestki, kui teadjamad võtaks vaevaks pildikommetaarides sarnastele vigadele tähelepanu juhtida. Erialastelegi õpetustele ei olda eriti altid, vaevalt keelega paremad lood on.
Võibolla võiks kunagi Looduspilti täiendada väikese erialase leksikoninurgaga või midagi sellist..?
Mul on tunne, et Margus Männiku tõlgitud fotoraamatuis on päris pädev eesti keel ka terminoloogia osas, ehk siis kellelelgi abiks sinna kiigata.

Marianniga nõus.
oleks ikka abi, kui tähelepanu juhitakse.

Praegu on skeem selline:
Kellelgi tuleb idee tuua mingit tehnikat maale.
Vaja tõlkida kasutusjuhend Eesti keelde.
Antakse tõlkida filoloogile - tema ju keele spets.
Tema siis tõlgibki ise seadmest mitte midagi jagades, kasutades sõnastikke.
Ostab inimene oma esimese sellise aparaadi ja loeb hoolsalt juhendit.
Ja hakkabki kasutama selliseid imelikke termineid.

PS. Ei alahinda ÕS-i  ja õigekeelsust.
Aga see on nagu sportauto ja kalluri vahel valimine - mõlemal on oma koht.

JL, sul on mingi sõnum?

kaups kirjutas:

JL, sul on mingi sõnum?

Minu sõnum on see, et on olemas sellised ütlused:alasäri ja ülesäri. Ja see teema on kära ei millestki. Mis mõte on ÕSist näpuga järge ajada, samal ajal kui võib pldistada, näiteks.

John Locke kirjutas:

Minu sõnum on see, et on olemas sellised ütlused:alasäri ja ülesäri. Ja see teema on kära ei millestki. Mis mõte on ÕSist näpuga järge ajada, samal ajal kui võib pldistada, näiteks.

Huvitavad "delfimehed" on siia tekkinud.

Ei. Ma ei saa aru, miks on mõnel mehel vaja sisutult pläriseda kui MITTE MIDAGI öelda ei ole.

Mul oli kunagi "Cmena" ja sellel pikad säriajad sõna otseses mõttes särisesidki, mida kauem seda pikem säriaeg. Nii, et "pikk säri" on mulle isegi sellise pisut meeldiva nostalgilise kõlaga. See ühe cm jutt, tundus mullegi alguses veidi kummaline aga kuna aru sain mida taheti öelda ja kui siin nii oli kombeks siis võtsin sama terminoloogia ka isa kasutusele. Teravussügavusega aga on selline lugu, et teravussügavus ja DOF oleksid nagu kaks eri mõistet. Teravussügavus ehk visuaalne terav ala võiks nagu tõesti olla kas lai või kitsas. DOF aga ju tõlkes ikkagi teavuspunkt ja ei saaks naku olla kuidagi ei lühike ega pikk ja ka mitte suur ega väike. Samas sellise DOFi käsitluse korral tähendaks näiteks "DOFi valik" hoopis seda, et kuhu on teravuspunkt asetatud, sest muud ju punkti puhul just nagu pole võimalik valida. Jõudsimegi filoloogiast füüsikasse

JL teises postituses on rohkem iva kui selles teemas kokku.

Viimasel ajal üldse täheldanud, et parem kui foorumis ei kirjuta, nagunii midagi asjalikku ei ole rääkida kellelgi. Kui on midagi tähtsamat, siis on mailid olemas jne.
Las see foorum ikka olla suhtlemiseks, kui on miski teema, siis võiks siin just seda arutada. millibelli teema igati asja- ja ajakohane, sest need valesti mõistetavad mõisted on kiiresti omaseks saama. Ei ole ise kuskilt kirjandusest eriti fotonduse kohta õppinud, just foorumitest ja pildi kommentaaridest. Seega hea meel, kui keegi viitsib pikalt ja põhjalikult põhjendada, mida üks või teine ütlus reaalselt siiski tähendab. Kindlasti olen ka ise targutanud kuskil pildi all, et säri oleks võinud kiirem olla, mõeldes siis seda, et liikuv objekt oleks jäänud teravam

millibell kirjutas:

Ma ei tea, millest see tuleb, aga iga kord, kui ma loen mõnest kommentaarist, et säri võinuks olla aeglasem (või kiirem), pean ma korraks järele mõtlema, et kumbapidi see nüüd on, kas see tähendab lühemat või pikemat säriaega. Aeglasem seostub mul millegipärast automaatselt lühemaga, võib-olla sellepärast, et mõlemad on nö miinusmärgilised.
Keeleliselt on “aeglane säri” muidugi nonsenss. ÕS annab “säri” seletuseks “fotokihile mõjuv valgus”, millel ei ole kiirusega mingit pistmist. Aga hädapärast oleks ka “säri” mõistetav, kui öelda selle kohta pikem ja lühem.
Samas – nüüdsel ajal, kui kõik pildid niikuinii arvutist läbi käivad ja kui levelite “kruttimist” ei peeta üldjuhul (siin igatahes mitte) patuseks digitöötluseks, oleks ehk veel lihtsam ja mõistlikum öelda, et pilt oleks võinud olla heledam või tumedam. Mis sellest “särist” ikka rääkida, kui pilt võib olla levelitega tublisti heledamaks keeratud.

Shutter speed = säriaeg. Säriaeg on aeg, mil fotoaparadi katik on avatud ja objektiivi tungiv valgus saab vabalt filmile oma pilti joonistada (mõiste pärineb: foto.diip.ee). Säriaegadest räägib fotokirjandus sageli terminitega pikem või lühem. Loogiline on  ju, et kui räägitakse kõnepruugis aeglasest särist, siis peetakse silmas pikemat säriaega ehk siis olukorda, kus fotoaparaadi katik on avatud kauem. On see siis nii suur patt kui räägitakse säriaja asemel lühemalt särist? Keeleliselt võib siin võibolla tõesti norida, aga ma arvan, et fotoinimesed teavad väga hästi millest jutt käib. Samuti miks peaks kõiki tembeldama suurteks levelite kruttijateks? Nii võiks üldse paljud jäädvustamisega seotud terminid selja taha jätta, sest nagunii saab pilditöötlusega mitmeid nüansse ära muuta.

No ok, terminoloogiliselt on see tõesti patt. Ju tuleb siis keeleliselt korrektsem olla, mis siin muud üle jääb