Sa ei ole sisse loginud.
Kuule, kallis, armas- misiganes Draa.
Mindki pani imestama, miks sa viitad piltide kommenteerimise reeglitele, kui ma räägin rohkem eetikast, et pole ilus inimest lahterdada tegevaks/mittetegevaks, hiilgavaks/mittehiilgavaks.
Eemal
Tore misiganes AH oli sinuga suhelda. Eetikast?? Sa vist ei saa küll oma jutust üldse aru. Aga heakene küll. Paraku aeg lõbustustele sai otsa, palun otsi nüüd mõni muu tegevus, mul hetkel pole enam aega sinu demagoogia üle naeru kihistada.
Eemal
Tundub, et kõik loodusfoto defineerimise katsed sisaldavad endas konflikti, inimese vastandamist loodusele. Vastandus on selles mõttes kunstlik, et me oleme paratamatult ökosüsteemi osa, lisaks veel üsnagi "turguvalitsevas olukorras" osa. Nii lähenedes nõustun Sveniga, et siin planeedil on praktiliselt võimatu teha pilti, kus inimese jalajälg puudub. Aga edasi jõuame küsimuseni, et mille poolest inimene kui planeedi ökosüsteemis, "looduses" tegutseja erineb teistest siin tegutsejatest. Näiteks kobrastest või sipelgatest, kes mõlemad korraldavad enda kodu ümbrust nähtavalt ringi. Ainus erinevus on, et loodusfoto tegijaks on inimene ja tehtud on ta teistele inimestele. Jälle vastandumise juures tagasi. Inimene ei taha looduspildil näha enda tegevuse otseseid jälgi, enda loodud/modifitseeritud objekte. Kõik, mis on ise kasvanud või tekkinud või olemas olnud enne homo sapiensi teket, on looduspildile sobiv.
See arutelu käib pildi kui esteetilise objekti kohta.
Teine liigitus, kus ma eriti kaasa rääkida ei oska, on pildi saamise viis (lavastus või kunstlik keskkond vs looduslikus keskkonnas tehtud pilt). Pildi vaataja jaoks ei ole vahet, kui see pildil ei paista ja kui ta ei tea stoorit või kui tal puudub võimalus stoori autentsust kontrollida. Meenub National Geograficu skandaal. Vahe on pildistaja jaoks. Minu jaoks on see rohkem sportliku soorituse mõõtmine. Aga olen nõus, et on hea tunne, kui saan endale medali kaela riputada, st suudan vormistada pildiks millegi, mis on vaimusilmas olnud, kuid seni pole väljendada suutnud.
Mõtlesin veel, et miks ja mis tingimustel ma üldse peaks defineerima ennast "mingit sorti" piltnikuks või pilte just loodus-, portree- vms piltideks. Minu pildistamist see ei mõjuta. Aga mõtlesin välja - olen enda pilte vaadates mõelnud, millised neist võiks mahtuda "looduspilt.ee" formaati ja millise vastuvõtu nad siin leiaks. Edevus
Eemal
Olen täiesti nõus, et inimene on looduse osa ja minu maja on kah tegelikult ühe eluka pesa kus pesitseb terve pesakond.
Sveniga samuti nõus, et pole võimalik teha pilti kus puuduks inimese jalajälg.
Nüüd peamine, see filosoofia on liiga kõrgelennuline. Kõik taandub lõpuks igaühe sisetundele ja südametunnistusele kus hakkab loodus ja kus ta lõpeb. Enamus inimesi on siiski nõus, et siin olevad pildid peaksid olema objektidest mis ei ole inimesest otseselt mõjutatud.
Või pole vahet näiteks Sveni Alam-Pedjal tehtud hundil ja spetsiaalsetes parkides pildistatud loomadel, kellel suur tarastatud territoorium mis võimaldab looduslikku tausta, kuid loomad inimesega harjunud. Minuarust on neil piltidel suur vahe kuigi see ei pruugi ilmneda tehnilises teostuses.
Asi taandub siiski mingitele kokkulepitud normidele mis on enam vähem mõistetavad ja aksepteeritavad mingile hulgale inimestest, nimetagem neid siis näiteks loodusfotograafideks.
Eemal
Seda teemat tuleks vaadelda laiemalt kui ainult Eesti ja meie siinses ruumis. Paljud pildid karudest Euroopas on tehtud suuremal või vähemal määral kontrollitud tingimustes söötmispaikade näol, kuid kas see vähendab karu olemust või pildi ilu?
Te kõik teate, et eelmise aasta BBC loodusfoto võitis foto, mis oli tehtud Rooma linnas. Maailmas on loodusfotodena palju kiita saanud fotosid koduloomadest, mis tehtud kellegi hoovis. Nende fotode puhul pole hinnatud mitte seda, mitu kilomeetrit oli lähima asulani vaid momenti! See moment räägib. Loodusfotograafi hinnatakse tema tedlikkusest või oskusest neid momente tabada olgu see siis kasvõi Raekoja platsil.
Kohati jääb siin mulje, et fotograafi ja fotot hinnatakse selle järgi, mitu kilomeetrit sai maha käidud või kui looduslik see on sõltuvalt kaugusest inimasulani.
Soomlased vaimustuvad valge-toonekurest ükskõik, mis asendis ta ka poleks, meie jaoks on see lind aga 'tavaline'. Samas, vaimustab see lind ka meid, kui on tabatud huvitav moment.
Fotot hinnatakse selle järgi, mil määral ta endaga emotsioone kaasa toob sõltumata geograafilisest punktist.
Sügavates laantes ja rabades ekslemine on eelkõige meie endi jaoks.
(ma olen ise üle 15.aasta rabades ja metsades käinud ning uurimistöödega tegelenud)
Eemal
Öeldagu, mis tahes - loomaaiafoto on loomaaiafoto ja see pole n.ö. ehtne. Kui, siis ainult oma mingis kindlas kategoorias - "vangistatud loomad" vms. Koduloomad on 6nneks enamasti äratuntavad ja see paneb ka hinnangu paika, kuna vaataja saab aru, millega on tegemist. Sellest seisukohast edasi v6ib nämmutad k6ige muu, emotsiooni jms. üle. Loodusfoto seisukohast vastuv6etav loomafoto on minu jaoks tehtud looma loomulikus keskkonnas, kus ta on vabatahtlikult. Karu metsas v6i kaerap6llul (ehkki viimane on inimese looming) on loomulik, samuti varblane loomaaias v6 Lasnamäel. Karu Lasnamäel ei ole loomulik ja sellise pildi kategooria on reportaazh vms. Rott v6i nahkhiir keldrinurgas on loomulik, sinna sattunud kährik mitte. Piiripealseid juhtumeid on palju, aga k6ik me saame aru, et loomaaias tehtud loomapilt ei ole looduspilt. 6igemini on see küsimus, milliseid pilte me ise tahame tulevikus vaadata ja hinnata. See arvamus kujuneb kommuuni arutelu ja ühiskondliku kokkuleppe käigus. Loodetavasti aga ei kaldu see siiski stuudios tehtud topisepiltide, plastmassmuru ja loomaaia poole.
Eemal
Selle viimase bbc konkursi point oli lindude ränne onju. need ei olnud mingit kodukanad ega tuvid seal. ja vahe tulebki sealt sisse, et seal bbc konkursis on konkreetselt öeldud, et see pilt on tehtud seal sellistes tingimustes ja mis juhtus enne ja mis pärast. See on suur vahe kui panna ilma sellise tekstita pilt nätaki. Mingit muud probleemi ei olegi. Mis selle NG ja Auduboni skandaalitesse tuleb siis on need kõik siiani väljatulnud nii, et see petmise variant ei tööta hästi.
Mis konkreetsesse teemaalgatusse puutub siis mina ei saa absoluutselt aru milles point on. Tundub, et kellelgi meeldib millegi üle irvitada aga mille üle seda öelda ei raatsi.
Eemal
või tähendab mitte enam viimase bbc wl vaid 2005a. oma. Ja mulle see pilt isiklikult ei pakkunud eriti midagi. Aga eks need korraldajad ole ka teatud piltidest tüdinud ja siis tulevadki suuna muutused. Mis on iseenesest positiivne.
Eemal
Aga kalaportreedest nad küll tüdinenud pole.
Eemal
No Londoni kesklinn on rebaseid täis. Aga sellest on BBC WL all eraldi teema olemas.
Eemal
rtiit kirjutas:
Mis konkreetsesse teemaalgatusse puutub siis mina ei saa absoluutselt aru milles point on. Tundub, et kellelgi meeldib millegi üle irvitada aga mille üle seda öelda ei raatsi.
Huvitav, selleks, et teemal sõna võtta, selleks on arusaamine piisav, kuid algatusest aru ei saa. Vist pigem 'ei taha aru saada'.
Eemal
siis on kõik hästi. nagu ikka.
Eemal
Ohoh, ja seekord ei tulnudki irvituse põhjenduseks viiteid seadustele, reeglitele, galeriile, keskmisele hindele...
Eemal
Mul on hea meel, et suutsin sind jälle üllatada, AH! Ja vapustav tähelepanek sinu poolt, aplaus selle eest! See on tõesti huvitav, et kui küsitakse mingit muud asja, siis vastatakse ka teistmoodi!
Eemal
Hästi või mitte ei oska kosta. Ütleme, et vahet ei ole. Mina sind ei tunne ja sellest testist mosaiiki kokku ei pane. Ka ei ole ma seda va Cheesi lugenud. Ütleme, et räägime erinevas keeles. Ja oma peakolu ma sellega vaevama ei hakka.
Küll olen lugenud päris palju NG ja Auduboni toimetajate arvamusi. Mitte ainult lugusid vaid ka tagamaid. Aga siin eestis ei oma see erilist tähtsust.
Eemal
Draa, kirjuta parem asjast, mitte ära kemple kogu aeg mingite 6iguste, reeglite, kommentaaride v6i kellegi taseme üle.
Eemal
Tekstist tahtsin öelda mitte testist. Uuesti läbilugedes võib isegi midagi oletada aga see on vist liiga lihtne. Esimene jama on juba selles, et selle lingi all ei ole mingisugust asja mida võiks nimetada aruteluks.
Eemal
Siin mõnusa lobisemise vahel ka teemasse juttu.
Mõni aeg tagasi oli mingi dokumentaal, mingi eesti kanali pealt, aga võin ka eksida, kus räägiti metsloomade pidamisest koduloomana. Ilvesed, tiigrid, ahvid, korodillid, sebrad, kaelkirjakud jne. Usakate võtmes. Ilves elas täiesti oma toas, sebrad ja kaelkirjakud olid tagahoovis, krokodill veeti tavalise maasturiga sõprade juurde õhtusöögile kaasa jne.
Meil õnneks sellist hobi väga laialt levinud ei ole, kui pisinärilised või putukad või väikelinnud välja arvata. Euroopa kohta ma ei tea, võibolla keegi täiendab, kui teab.
Selles valguses teha lemmikloomast tiigrist või kaelkirjakust pilt on mu meelest samaväärne koera või kassi pildistamisega (olenemata, kas pildistaja on omanik, sõber või raha maksnud fotograaf). Kas see on loodusfoto, kui ainult pildi peal on loomal õige keskkond, kuid muidu elab puuris või tagaaias, enamus puhkudel oma tavalisest erinevas keskkonnas? Keskaegses raudrüüs ratsutava rüütli fotol ei pea ju keegi modelli täisväärseks keskkaegseks rüütliks, ammugi ei peeta pilti ehedaks keskaegseks pildiks.
Minu arust peaks looduse pildistamise juures eristama kahte (või kolme) erinevat pildistamisviisi: esimene on liigifoto (või mis iganes nimetusega teda nimetada), mis aktsepteerib ka vahendeid valimata saadud pilti -- olgu pildil olev metsik, vigane, niisama puuris elav elukas. Teine on metsiku looduse foto (jällegi nimetus pole oluline), kus inimene on passiivselt pealtvaataja rollis ja võtab, mis talle antakse, ilma aktiivselt sekkumata. Halli alasse jäävad mu meelest söödalt jne pildistatud olukorrad, kus inimene ise aktiivselt tekitab mingi hetke või vähemalt aktiivselt sekkub mingi hetke tekkimise tõenäosuse suurendamiseks. Samuti jääb halli alasse nt mingi liigi esindajatega väga tihe lävimine (meenuvad ühe venna hüäänipildid (või olid need koiotid), kus vend võeti karjas omaks ja ta sisuliselt sai murtud loomast endale lihatükke lõigata sellal, kui teised karja liikmed sedasama looma sõid, rääkimata karjaga füüsiliselt müramisest jne).
Ja tegelt tundub mulle nii, et piir läheb iga inimese jaoks sealt, kui palju on temas looduseinimest ja kui palju fotograafi. Ja eks see laialt aktsepteeritud piir on omakorda nende inimeste kaalutud keskmine.
Eemal
Jyrka kirjutas:
Draa, kirjuta parem asjast, mitte ära kemple kogu aeg mingite 6iguste, reeglite, kommentaaride v6i kellegi taseme üle.
No ei ole mul muud kohta, kus oma kauaagse sõbrannaga juttu puhuda. Kui ta ennast ilmutab, pean ikka kohe võimaluse ära kasutama .
Eemal
Vaat' see on mehejutt
Täitsa n6us.
Eemal
Ehh, krt see oli m6eldud eelmise (pika) kommentaari kohta. Ei näinud su viimast teisel leheküljel. Ühes6naga laske nüüd olla ja arendagem teemat.
Eemal
Jyrka kommentaar kosutas hinge, tore kui on mõttekaaslasi.
Eemal
Ma jagan su seisukohti Draa. Ma lihtsalt ei saanud aru. sry.
Aga minujaoks lõpeb probleem seal kui autor ütleb, et see on tehtud loomaaias. St. tegelikult on see väga oluline. Ja see ei ole kaugeltki esimene kord kalas. Samas autor otseselt ei eitanud seda. Ega mõned Cheesed ja loodupildid ei muuda elu palju paremaks. Ja ega need eesti loodusfoto konkursid ka palju paremad ei ole.
Eemal
Rtiit, ma olen nõus, et _probleem_ lõpeb seal, kui seda öeldakse, et loomaias või kontrollitud tingimustes tehtud pilt. Aga arvan, et nõustud , et vähegi looduses ringikäinu vaatab seda pilti nüüd teise nurga alt. Miks? Sest loomaiaas saavad enamus inimesi piltlikult öeldes nina vastu klaasi panna ja vaadata üldjoontes sedasama, mida piltnik näitab. Ka keskkonna mõttes, sest kui mõned loomaaiad välja arvata, siis üldiselt on ju keskkond, milles loomad neis aedades elavad, suht hästi järgi tehtud.
St üks on illusioon, teine õige reaalsus. Minu jaoks, päris rämedalt võrreldes kumminukk või lihast ja luust naine -- mõlemad ajavad asja ära, kuid... ;-).
Eemal