siiski 400mm sest Olympuse kaameratel on 2x sensori cropp.
Umbes 10-12 meetrit? Parandage kui eksin.

Kaugus oli umbes 6 meetrit.

Kujuta ette, et täiskaader (cropfaktorit pole) on A4 paber.
Objektiivist paberile langev valgus täidab kogu paberi pildiga ära.

Kujuta nüüd ette, et on ka teine paber, mis on 1,6 korda väiksem kui A4. Objektiivist langeb aga ikka sama suur pilt ja päris suur osa läheb paberist mööda, "üle servade", sest kujutis on paberist suurem. See ongi cropfaktor, mis sisuliselt tähendab lihtsalt seda, et pildil on servad maha lõigatud.

Sensorid on muidugi kõvasti väiksemad.

Kui see nüüd arusaadavamaks asja tegi :)

Millibell . Et kui 5D-ga pildistatu lõigata 30D kaadri suuruseks, siis jääb ainult 38% pikslitest alles?
Ja EOS 1Ds mk II pildist jääb järgi hädised 6,5 MP ? 16,7:1,6:1,6
Mehed visake oma 1Ds-id minema! 

1Ds minema viskamine pole vist ka päris õige. Kuna neil on pikslite tihedus väiksem, siis on järelikult pikslid suuremad mis tähendab üldjuhul parema kvaliteediga pilti (parem noise tolerance etc). MP pole kõik

Ja hindame pilti ka algoritmi alusel. Nagu m6ni seda juba ka teeb. Kindlasti on v6imalik peale kolmandike, diagonaalide jms. välja arvutada ka paremad teravuse näitajad, mingid värviprofiilid, millele pilt peaks vastama, horisondi viltusus oleks ka lihtne paika panna, samuti ülep6lenud v6i alavalgustatud alad. Ja pääsemegi vastikust subjektiivsest tööst piltide hindamisel, samuti pole neid lollakaid irisevaid kommentaare, mis on vanden6u tulemus ja ainult minu vastu sihitud. Pruugib vaid pilt üles lasta ja masin saadab vastu hinde. Puudub vajadus ka teiste piltide vaatamiseks, kuna saab ju vaadata hoopis nende hindeid ja endaga v6rrelda (mis tundub paljudele peamine). Tegelikult polegi pilte üldse vaja, kindlasti suudaksid helgemad infopead edaspidi valmis kribada ja üles laadida algoritme ja faile, mis saaksid ilusa pildi analüüsimootori poolt hea tulemuse. P6him6tteliselt pole siis ka fotoaparaati vaja, rääkimata ajast ja arust optikast. Kogu asja saab ju arvutis valmis kribada. Isegi uksest pole vaja välja minna... Sellise heietuse vallandas minus eelnev m6ttekäik. Kahjuks paljud märgid juba viitavad sellele tendentsile - sageli vaid puhttehniline analüüs, v66randumine loodusest (viimase peal info küll oma uusima malli aparaadist, kuid pildistatava objekti suhtes puuduvad teadmised, küll on kodus igasugu tarkvara ja tehnikat, aga puudub nt. välimääraja), professionaalne järeltöötluse tulevärk peitmaks varitseda v6i k6ndida viitsimatust, viimase sendini vaidlemine hinnete üle, kommentaaride kommenteerimine jne. Nagu oleks see peamine. Ei tohiks aga siiski ära unustada k6ige olulisemat - lihtsalt r66mu ümbritseva looduse üle ja v6imaluse üle seda teistega jagada. Olen juba m6nda aega tähele pannud, et fotoaparaat sageli lausa segab mind loodust täiega nautimast, justkui sunnib otsima motiive, sättima, olema rahulolematu jne. Selle asemel, et ilma häirimata jälgida sookurgi hommikuudus v6i kobrast tammi lähedal toimetamas, pean hakkama ligi hiilima, paremat positsiooni otsima ja l6puks v6in ilusa momendi äragi rikkuda. Üha sagedamini olen jätnud sellisel puhul pigem pildi tegemata. Ehkki ikka sageli on kahju ka - tahaks momenti teistega jagada. Paraku niikuinii paber v6i arvutiekraan seda 6iget tunnet edasi ei anna.

Mnjah, läks nüüd pikaks heietamiseks, aga aitäh Millibell, et kuskil ajus miski päästiku lahti lasid oma intrigeeriva arvutusega.

Huvitav arutelu. Kahju, et üks selle arutelu eeldustest on puusse läinud. Seepärast logiseb ka kogu loogika.

1Ds'i 16 MP ja täiskaader võrrelduna 20D ja 8MP on niisugune:
20D sensor jätab võrreldes täiskaadriga 60% kaadri keskosast alles. Äärtest viskab 40% infost ära.

Kui nüüd korrutame 16MP 0,6'ga saame 9,6MP. Ehk siis samasugune äraviskamine jätab rohkem piksleid alles.
5D'ga annab sama loogika 7,2MP.

1,6 kropp tähendab, et täiskaadrist kasutatakse ära 60%.

Siinses vestluses ei märganud ühte asjaolu mis teema veel segasemaks muudab. Kui vaadata objektiivide mtf-e siis sealt selgub et paljudel objektiividel langeb joonis kaadri servades. Nii et mõningal juhul justkui väiksem sensor peaks parema kvaiteedi andma, kas see nii on ja milliste torudega, selle juurdlemisega ma ei ole vaeva näinud. Nagunii ei ole võimalust täiskaadriga tehnika soetamiseks

Huvitav jälgida eelnevat arutelu. Igasuguste %-de saamiseks jagatakse ja korrutatakse erinevaid mõõtühikuid: sensori lineaarmõõtusid, pindala, MB arvu, crop factorit ja veel mida vaid.
Mitte keegi pole pööranud tähelepanu asjaolule, et üks olulisemaid näitajaid sensori puhul on pikseli mõõt mikromeetrites millest tuleb lineaareraldusvõime lp/mm. Kes on filmile teinud, mäletavad et see mõõtühik oli filmi eraldusvõime näitaja. Digipõlvkond ei tea sellest midagi, MB ruulib. Samas mõõtühikuga on hinnatav ka objektiivi eraldusvõime lisaks MTF-le. Kahe eraldusvõime tulem arvutatakse valemiga AxB/A+B. 5D puhul on sensori eraldusvõime 8,24um (121lp/mm), 20D on 6,4um (156lp/mm) jne. Täna on Canoni kõige suurema lineaareraldusvõimega milline kere ? 1ds-MII oma 16MB? Ei ole, õige vastus on 400D oma 5,7um-ga (175lp/mm). Ehk linnufotograafid peaksid oma 300f2,8 telele just selle taha panema, et saada parim objektiivi/sensori eraldusvõime koostöö + teleobjektiivile lisa andev cropfactor boonuseks. Kõik eeskommijate arvutused on siis ainult õiged, kui sensori suurus on võrreldavatel keredel sama. Muu on meetrite ja liitrite võrdlemine. Edu arvutamisel.

harrile:
mitte eriti puussse, aga põõsasse küll. Inimsilmale pole vaja kõike kolme RGB värvi sama eraldusvõime-jagunemisega esitada. Silma võrkkesta tundlikkus ja just eraldusvõime, millest rääkisin eelmises kommentaaris, on miljonite aastate evolutsiooni käigus kõige tundlikum rohelisele kui looduse taustvärvile, siis punasele, ja ainult  11% sinisele.
Foveon sensori eelis on pigem sensorielementide vertikaalne paiknemine, mis välistab horisontaalse ehitusega RGB filtrist tulenevate nn muaree-defekti esinemise. Eraldusvõime osas ma eeliseid ei näe. Pealegi ei ole ju foveon sensor näiteks 12MB puhul 3x12MB RGB, vaid kasutusele on võetud sama interpreteeritud MB arv, nimelt 3x4MB, et püsida klassikalist tüüpi sensorite MB rallis sama numbri juures ja loksutada ostaja ajusid.. Vot nii.

archie, see tähendab siis, et värvide jaotuse osas Foveonil ehk tõesti erilisi eeliseid ei ole aga ikkagi CMOS sensor talletab vaid ühe kolmandiku temale laekuvast infost. Silma eripärast johtuvalt lõpptulemuslik infokadu on siis ehk poole ringis kuid see tähendab ju lõppkokkuvõttes, et sensor töötab nö poole võimsusega.
Siit edasi järeldades aga jõuan tulemuseni, et samade mõõtude juures sama tulemuse saamiseks võiks Foveon sensor olla ligikaudu poole väiksema pixelite arvuga mitte aga 3x väiksem nagu nad ise välja reklaamivad.