5-6 meetrit sokkudeni...

Eile kohtasin 3 lärmaka lapsega jõesalus kõndides sigu. Nosisid rohtu ja ei lasknud ennast segada millestki. Binokliga oli näha suurt kulti ja 2 emist ja kesikuid. Läbi oksarisu neile lähemale minnes ei teinud nad meist väljagi. Oleks kaamera ja teleobjektiiv kaasas olnud ja veidi hiilinud oleks saanud suures vaates notsude pilte. Ma olen selliseid lähikohtumisi alati siis tabanud kui pole kaamerat. Kaamerat aga laati kaasa ei võta kuna ma ei ole pildijahtija vaid aeg ajalt jäädvustan mida näen. Ja mingi imelik asi, näen alati siis rohkem asju ja ka loomi, kui kaamerat ei ole ju see on siis vaid mulle näitamiseks näidatud :p Aga notsudele sain ligi paarikümmnele meetrile, kuna neile paistis päike vastu ja tuul oli ka mulle kaslikus suunas.

Loomadega kohtumisest aga selline aforism: Kes koertega läbi käib saab kirbud. Nõnda on ka loomade kohtamisega ja nägemisega. Kui küllalt palju metsas kollad, siis näed pea kõiki Eestis elavaid ulukeid ja aeg ajalt võib selliseid äkk kohtamisi ette tulla nagu mu üks tuttav Hiiumaal sõitis (kaine peaga) usudus põdrale sõna otseses mõttes otsa matsuga. Loodan et me keegi nii läbikohtumisi ei soovi

Ma südame põhjani kahetsen, et eelmisel kevadel nähtud hunte pildistada ei saanud. Oleks olnud vaja küll teleobjektiivi aga näha hunti suve alguses oi see on kõva sõna. Piirkonna jahimehed ei ole paljud aastaid hunte näinud ja isegi pukkides varitsevad jahimehed. Osad jahimehed (nooremad) on aga huntidest vaid jälgi näinud.

Seega lähikontaktideni vai kuda ...

eelmine nädal roomasin ühe kopratammi juures, end parajalt märjaks tehes, koprale 2,5 meetri peale - tüüp sõi rahulikult ja ei teinud must väljagi - ma juba kahtlustasin, et ta pime ja kurt on.
Eelnevalt olin just koti seljast võtnud ja eemale jätnud - lainurk - normaalsuumi koos sellega, siis mõtlesin küll, et oleks näed saanud koprast lainurgaga looduses piltti teha
Samal ajal lasid minu kõrval kaks venda veel ringi ja veelgi imekspandavam oli see, et nad ka mind ei näinud ja oma maal einestavad sugulast ei hoiatanud.
Igatähes mina lahkusin kuna kaardid täis ja pimedaks läks niiet pilti sealt nagunii enam rohkem välja võtt poleks  - tüüp jäi rahulikult edasi sööma

vaatasin veel kaugelt natuke aega ja võtsin ette matka tagasi koju  - külm hakkas juba kontidesse pugema

Ma löön kaskat terve meetriga, kuna kobras mulle praktiliselt külje alla ronis, kui natuke oleks kätt sirutanud oleks pai ka saanud ära teha Pildid on täitsa olemas

ma olin kopral meetri peal...

aga pildid kaovad ju musta auku nagu tuvastatud Las ta lingib mõne pildi mujalt

MarkoH kirjutas:

ja kus on pildid, kaska???

Kohe kui jõuan teise arvuti taha laon mõne kuskile üles  - ega seal suurt midagi vaadata ole  - pime oli juba siiski ja mulle  satuvad alati musta värvi koprad  :S 

Sander sul on seal leheküljel piltide aadressiks C:\Documents and Settings .... äkki muudad ikka õigeks need lingid kõigepealt, muidu ei saa vaadata pilte

See oli eelmise nädalal, päeva ei mäleta aga sündmus jääb meelde eluks ajaks, kuna selliseid sündmusi väga elus juhtub.

Käisin jälle kollamas, seekord spinning kaasas ja kalastasin keila jõe alamjooksul, täpsemini Hõreda sillast ülesvoolu. Jões tegutseb saaramas ja märkasin lanti loopides mullikesi. Üsna hea vooluga liikusid need väga kiirelt. Olin kummikutega õõtskaldas veidi sisse vajunud ja veidi kummargil liikumatult, et vaadata kas näen seda looma veel. Tulid minuni ja siis läksid tagasi 3-4 m ja siis puhhh-puhh nagu hüljes. Pea ja esikäpad väljas utsitas ennast, et vaadata mind. Silma tal ei seletanud, kas olen puu vms. (mul kaitseriietus seljas). Ettevaatlikult tuli jälle vee all minuni ja siis ...

Pistis mu nina all pea välja vaatasime tõtt mingi 10-15 sekundit. Mõõtis mind põlvedest kuni mütsini välja ja nägu (rooskas) häiris teda. Ta ei seletanud ära millega tegu on, vaid lõhna haistis, sõõrmetega tõmbas mitu korda. Saarmas - rahutu nagu ta on aga näha looma oma ninast 60 cm kaugusel ja loomulikus keskonnas, njaa see on mäletamist väärt.

Aga kalu jahib ta vägevalt. Koprajälgedest ja vettelibistamis radadest kubisevad pea kõigi jõgede kaldad. Alles nädalavahetusel tegin väikse mootorpaadi rännaku Kasaril Teenusest allajooksu ja no kaldad on kopra radasid pakuslt täis. Aga saarmajägi kohtab ka vahelduva eduga, viimastel aastatel oleks nagu nende populatsioon tõusnud, peaks jahimeestelt lisa uurima neil selles suhtes info värskem.

Ahjaa, kaamerat kaasas ei olnud ja sellega ei oleks midagi teha ka olnud.

Alati kui loom kaob vaateväljast nii, et on lootust et ta mind ei näe üritan ma söösta kohe talle lähemale. Niipalju kui vähegi saab ning eriti arvestades helisid mida ma teen selle käigus Niimoodi paaril korral kogemata peaaegu otsa jooksnud kui loom vahepeal teist rada pidi läinud kui ma arvasin

Kui rebasekutsikad, keda hoolega pildistatud sai jalutasid minust parimal ajal ehk umbes meetri pealt mööda, siis kährikupojad tegid täielikult vastu ootusi rekordi, mida on ilmselt raske ületada. Hommikul, kui päike oli juba liiga kõrgel aga tööleminekuni jäi aega veel üksjagu, siis otsustasin teistkaudu uru lähedusest lahkuda. u 20 meetrit urust eemal oli aga kähriku ema ja 2 poega üksteisega ametis. Ema märkas mind ja silkas eemale. Kutsikad hakkasid teineteisega mürades mööda rada uru poole tulema. Mina olin raja peal pikali, fotokas valmis. Esimene kutsikatest astus heina seest välja nii kiirelt, et teravustada ei õnnestunud ja tuli otse minu juurde, jäi meetri peal seisma nuusutas, vaatas ja tuli edasi. Samal ajal jõudis talle järgi teine poeg. Siis tulid nad mulle otse objektiivi ette ja pistisd kordamööda oma pea objektiivi varjukisse sisse, vaatasid veel mulle otsa (vahe oli siis täpselt objektiivi pikkuse jagu) ja selle peale ei oleks ma enam imestanud, kui nad oleksid üle minu roninud ja uru juurde läinud. Seda nad siiski ei teinud vaid läksid napilt ümber minu ja läbi heina Ei saa just öelda, et vähe oleksin loomi näinud aga selline elamus oli et.......

sri lankal näiteks öeldi tõsiselt: "sõitke pimedas ettevaatlikult, elevant võib teel olla." samas ei näinud mina seal metsikuid elevante mujal kui looduskaitsealal. :)

Nojah, peapreemiad igatsorti konkurssidel on jälle läinud