Sa ei ole sisse loginud.
Tundub, et vähemalt ajutiselt on Eesti saamas endale uut loomaliiki. Nüüdseks on kindel, et veebruaris jahimeeste kätte sattunud ja Tartusse laborisse saadetud aakali noorloom pole Hanila vallas ainuke. Eelmise nädala lõpus saabus Keskkonnaametile appi aakaliuurija Ovidiu C. Banea. Üpris kiiresti sai eksperdi abil selgeks, et Matsalu lahe lõunakaldal liigub ringi veel vähemalt 3 looma.
Laiemat territooriumi pole uuritud, seega pole selge, kas ja kui palju loomi võib mujale liikunud olla. Millegipärast ei taha uskuda, et need aakalid oleksid nii kohatruud ja jääksid kõik kusagile paarikümne kilomeetri raadiusse oletatavast esialgsest levikukohast. Ise arvan, et keegi lasi noore aakalipaari kas kogemata või meelega loodusesse. Ning väga huvitaks, kas saadakse teada antud isik. Või suudavad eksperdid tõestada, et liik levis siiakanti ikka looduslikult? Kui nüüd kohalikud rääkima hakkasid, siis võivad esimesed aakalid Hanila valla põhjaosas elutseda juba 2010. aastast. Ja eeldada võib vähemalt ühte õnnestunud pesakonda.
Igatahes tundub, et antud liik suudab meie tingimustes väga hästi hakkama saada. Eriti arvestades viimast kolme korralikku talve. Nii et õhku jääb küsimus, kas kährikule saab olema vääriline järgija
Lähemalt räägib siinkandi aakalitest juba 8. aprilli Osoon.
Soovin jõudu esimese kodumaise aakali pildile saamisel!
Eemal
Mulle tundub Arno vast ei viska vimkat, kuna shaakal sealkandis toepoolest tabati ammu enne 1.04.13 ja hr Banea vist Rumeeniast peaks shaakalite uurimisega tegelema ka. Nyyd tuleb Arnol ja vast ka Urmas K-l hoopis passima minna kodumaise elusa shaakali pildi saamiseks.
Eemal
Jaak, mõtlesin küll selle jutu esmaspäeval kirjutada. Ja natuke jahimehe habemega juttu juurde lisada ehk tsipake liialdada Aga kuna mu eelpool kirjutatu on kõik tõsi, siis teadlikult lükkasin kirjutamise edasi. Mitte kõik naljakuul väljaöeldu ei pea nali olema. Ja asi on ju iseenesest põnev.
Rumeenia mehe esialgsetest tulemustest kuulsin juba eelmise nädala neljapäeval. Siis ta lasi looduses lindi pealt aakali ulgumist ning looduses olevad tegelased vastasid koheselt. Info jagamiseks tahtsin saada aga natuke põhjalikumat tausta. Nüüdseks on uuritud juba nende 3 looma liikumist, toitumist, jälgi.
Meedia on asjal juba sarvest kinni võtnud. Nii et kui mind ei julge mõni alttõmbamise hirmus uskuda, eks siis ta võib natuke oodata. Muidugist igaüks võib saatekavast ju kohe järgi vaadata, mida Osoon järgmisel nädalal näitab
Ülelüldiselt võetakse vist suund sellele, et need aakalid loodusest kinni püüda ja loomaaeda panna. Kuidas see õnnestub, näitab aeg. Et nad on osavad loomad, tunnistab juba fakt, et jahimeeste koertele sattus esimene ette alles sel aastal. Aga kui pannakse kastpüünisesse midagi nende jaoks eriti ahvatlevat .... Aga praegu on nad looduses veel olemas.
Eemal
Lisainfoks veel, et tegelikkuses on juba ka mingid pildid olemas. Keskkonnaamet paigaldas oletatavate liikumisteede äärde rajakaamerad. Alguses polnud sellel tulemusi, kuid praeguseks on vähemalt üks kaamera püüdnud aakali pildile. Pildi järgi söönud, ilus ja kõigiti sile loom.
Eemal
No kui see nüüd nali ei ole, siis on see küll üks peris hea nali:)
Eks ma kahtlustasin jah, et tõsijutt, aga mõistus ei taha senini ikka hästi uskuda. Siiani tuleb kerge muie suule:)
Aga tegelikult on ju asi tõsine. Kui ta väike ja kaval loom, siis võib kiiresti levima hakata ja hiljem on juba võimatu seda levikut takistada.
Eemal
Mina küll ei looda et se elukas siia jääb kuna meil on neid elukaid niigi palju. kui ta maaspesitsevate lindude mune ei hakka sõõma siis on suhteliselt hea kuna arvatavasti on näiteks tetrede arvukus läinud alla kährikute pärast.
Eemal
Piisab kui meil on rebane metsasanitarik.
Eemal
Siin huvilistele lugemiseks Rumeenia Blogi
Koit, aakali seni asustatud piirkondades toitub ta maaspesitsevatest lindudest. Olgu need munad, pojad või ka kättesattuvad vanalinnud. Nii et kevadine Matsalu piirkond on temale hea elukoht, sest toitu piisavalt. Ja siin ma ei mõtle kitsalt Matsalu lahte. Roostikupiirkonnaga mere ja siselahtesid on laiemal alal. Kaasa arvatud ka laiud. Räägime ju ikkagi Matsalu piirkonna linnuriigist. Arvatavasti suvel liiguvadki loomad rohkem mereääres, kuna seal toitu rohkem. Ja talvel laiemal territooriumil.
Kohalikud on paaril viimasel aastal kahtlustanud mõne lamba murdmises hulkuvaid koeri (või isegi ilvest). Äkki oli süüdlane aakal? Vastsündinud lihaveiste noorte vasikate kõrvu on näritud. Pidavat olema ka aakalile tunnuslik, kuna jõud pidavat heal juhul äsjasündinud vasikast üle käima.
Kes tõsiselt asja ette võtab, võib aakalit täiesti kohata. Ulgumist kuulda võivat loojangu kandis.
Eemal
Aafrikas ei piirdu nende menüü küll ainult munade ja linnupoegadega. Kui neid karjas juba üle 3-4, siis võtavad nad ette ka väiksemat sorti sõralised. Noore kitse mahamurdmine ei tohiks 2-3-le aakalile eriline probleem olla. Eeldatavalt käib see nii, et otsivad üles näiteks kitseema koos väikese kitsega ning üritavad siis ema pojast lahutada, et viimane endale saagiks võtta. Mida suurem kamp, seda julgemad ja agressiivsemad nad olla võivad. Jahil organiseeruvad nad ülihästi, igaüks ründab erisuunast. Selles mõttes rebastega ei saa neid küll võrrelda, pigem vast huntidega.
Eemal
Paistab, et keegi Poola turult kenad koerakutsikad ostnud, mis on edaspidi hakanud metsa poole vaatama.
Ma nüüd vaikselt meie kassikakkude pärast muretsema hakkan.
Eemal
Urmas, ega ta meie kandis kahjuks teisi kombeid külge õpi. Ma ju eespool rääkisin, mida siinkandi loomapidajad kahtlustavad. Ja eksperdid kahjuks toetavad nende kahtlusi. Aga munad ja noored linnud on noorte kutsikate kasvatamise perioodil ju väärt toidukraam (mis on kättesaadav kevadel suht lühikest perioodi). Lisaks olevat nad võrreldes rebaste ja huntidega tunduvalt jultunumad. Ning vägagi eluvõimelised, kui kolme aasta möödudes asustamisest jahis esimene loom alles elu kaotas. Õismäe või Mustamäe 5 korrusel elava "mürkrohelise" isiku arvates läbi veriste kätega jahimehe. Kõik pildil nunnuna paistavd loomad peavad ju elama.
Eks aeg näitab, kas nad tulid loomulikul teel või lasi keegi nad loodusesse. Viimasel juhul võib isegi taandumist oodata, sest ühest paarist lähtumine hakkab lõpuks geneetiliselt mõjuma. Ja võimalik ristumine koeraga kah ehk pikalt ei päästa. Samas võib mõni isend veel paarikümne aasta pärast ka ringi liikuda.
Kenade koerakutsikate varianti ei usu senise kättesaadava info põhjal. Kui üks paar pääses loodusesse, siis tol momendil pidi omanik küll juba aru saama, et tegemist pole koeraga.
Kui tuli aga loomulikul teel, siis peab senine elustik ennast sobivamasse vormi kohendama. Hiidlased väidavad, et ka neile on ta kohale jõudnud.
Eemal