Sa ei ole sisse loginud.
Kõik teavad, et hea looduspildi jaoks on vaja looma/lindu tundma õppida. Sellest ka küsimus, et äkki jagab keegi oma kogemusi või oskab soovitada head kirjandust, millest alustada. Nt kuidas aru saada, et kits on rahulik ja võib proovida lähemale hiilida vms. Oleks looduses lihtsam algul aru saada, millistele detailidele tähelepanu pöörata.
Vabandust, kui selline teema juba foorumist läbi on käinud.
Eemal
Kirjandust ei oska soovitada, kõik kogemused olen saanud jahimeestelt, peamiselt oma vanaisalt.
Tavaliselt lähenetakse loomale, siis kui ta näiteks toitub või on tal mõni teine loom silmapiiril (nt jooksuajal) vms. Kitse kohta tasub ka sea teada, et kui ta on inimest korra märganud, siis ta paneb uuesti pea maha nagu sööks ja siis äkitselt tõstab pea uuesti üles. See pidavat olema üks komistuskividest. Seda on rääkinud nii minu vanaisa kui ka Remo Savisaar oma koolitusel.
Eemal
Ei löö ka endal pähe ühtegi raamatut.. Mina isiklikult võtsin vaevaks otsida üles tuttavad jahimehed. Nii on saanud nendega tänaseni vahetevahel mööda metsi käija.. ja pea iga kord kuuled taas midagi mida enne kuulnud ei ole. Eks see algus on üsna vaevaline jh.. peaasi, et jaguks järjepidevust..ja tahtmist.. ise uurida ja kõrvad..silmad lahti hoida. Nii vähemalt olen mina seda teinud.. ja kui päris aus olla siis need pea 3a mis olen pilditegemise ja metsas käimisega oma vaba aega sisustanud on toonud mulle teadmise.. .. et sealse elu ja olu õppimiseks kulub ikka mitmeid - mitmeid - mitmeid jne aastaid:). Nii et kokkuvõtteks soovitan otsida tuttavad jahimehed..
Eemal
http://www.jahindusinfo.ee/WWW_files/fi … t_1938.pdf saab tasuta tõmmata 1938. aasta Jahinduse käsiraamatu. Autoriks diplomeeritud metsateadlane F.Reidolf. Seal on eraldi peatükkidena läbi võetud päris palju ulukeid. Peatükk algab tavaliselt looma välimuse kirjeldusega, edasi räägitakse tema eluolust, kus elab, millal jooksuaeg, mida sööb jne. Sekka levinumad haigused, jahimehe eetikat ning lõpuks vastavale loomale-linnule sobivad jahtimise meetodid, milliseid võib pead tööle pannes fotojahile ümber konvertida. Lõpupoole on eraldi peatükid näiteks varjetest ja ulukite eest hooitsemisest. Boonuseks on selleaegne keel ja näiteks taolised faktid, et raamatu kirjutamise ajal elas Eesti umbes 3 karu ning 200 põtra.
Eemal
Tänud soovituste eest. Eks tuleb mõni jahimees üles otsida. Praegu õnneks püssipaukude järgi leiab neid kergelt .
@Kristjan: Seda on hea teada, et kits teeb nägu nagu ta sind näinud ei oleks. Ma ikka lootsin, et kui ta "rahulikult" sööb, siis on lootust, et saab looma pikemalt jälgida.
@Tarvo: See tundub esimesel sirvimisel päris huvitav raamat olevat ja sissejuhatuseks igati hea. Nüüd siis ainult metsas vaadata, kas loomade käitumine 70+ aastaga ikka samasugune on
Eemal
Mida oskate öelda huntide käitumise kohta ja mida peaks tegema enda ohutuse tagamiseks?
Jõulude ajaks lähen Karjalasse. Seal on päris palju hunte ja nad on ka üpris julged. Mitmel talvel on juhtunud nii, et hundid viivad koera ära ja tulevad ka suvel päevasel ajal majale väga lähedale. Kuna mul on plaan kuskil 4 päeva looduses (ka öösel) pildistamas käia, siis on hundi nägemise tõenäosus päris suur.
Tahksin teada, milline varustus peaks olema enesekaitseks, juhul kui hunt peaks liiga lähedale sattuma ja kuidas peaks käituma.
Eemal
Ilmar Rootsi õpetas mulle, et kui asi juba kähmluseks kisub, siis tuleb üritada rusikas talle sügavale kurku suruda, mis edasi saab, ei oska öelda Aga kui peaksid järele proovima, siis jaga oma teadmisi meiegagi
Eemal
Anton Hallik kirjutas:
Mida oskate öelda huntide käitumise kohta ja mida peaks tegema enda ohutuse tagamiseks?
Jõulude ajaks lähen Karjalasse. Seal on päris palju hunte ja nad on ka üpris julged. Mitmel talvel on juhtunud nii, et hundid viivad koera ära ja tulevad ka suvel päevasel ajal majale väga lähedale. Kuna mul on plaan kuskil 4 päeva looduses (ka öösel) pildistamas käia, siis on hundi nägemise tõenäosus päris suur.
Tahksin teada, milline varustus peaks olema enesekaitseks, juhul kui hunt peaks liiga lähedale sattuma ja kuidas peaks käituma.
Kui hunt lähedale tuleb, siis tuleb teha portreepilte, kui hunt aga hoiab distantsi, siis tasuks keskenduda keskkonnakaadritele. See, et seal ülalpool neid hunte rohkem on, ei tähenda, et nende nägemise tõenäosus suur oleks. Hunti näeb ikka siis kui on õnne, kuna tema liikumisterritoorium on ikka päris suur. Olen isahundiga 10-15m pealt tõtt vaadanud ja see mälupilt ei unune eales - see on unustamatu kogemus. Hunt on ilus loom, ei maksa teda karta.
Eemal
Erik, meenutades ühte vana arutelu, kas kohtusid isashundiga ikka inimesena?
Eemal
Seiraja kirjutas:
Erik, meenutades ühte vana arutelu, kas kohtusid isashundiga ikka inimesena?
Kes vana asja meelde tuletab, sel .... Ma ei tea küll täpsemalt mis arutely sa silmas pead, aga jah kohtusin hundiga silmast silma ja pole kahtlustki, et hunt mind inimesena poleks ära identifitseerinud. Teisel korral aga tuli hunti minu juurde ajal, mil ma kõhuli olin Mõlematest kordadest on mälus hea mälestus, aga fotoaparaati sellest kahjuks midagi ei jõudnud. Esimesel korral polnud fotokas käe ulatuses, teisel korral aga hunt üllatas mind, seejuures ise mind märkamata
Eemal
Erikule jutule lisaks.
Kui hunt ründab, siis tuleks ilmselt kasutada kõrgemat ISO, st. kiiret säriaega, et tabada liikumist. Seda enam, et see võib toimuda hämaras. Samas, saaks tõenäoliselt dramaatilisi kaadreid ka pika säriga.
Kui hunt algul piirab ja ümber sinu jookseb, siis kasutada kaamera kaasavedamist.
Kui ründab rohkem hunte, nt terve kari, siis oleks ilmselt kasulikum kasutada lainurka ja vastavalt soovile (ning valgusoludele) seada ava - suure avaga 1-2 teravustatud (nt. lähimat) peakangelast ja ülejäänud aimatavalt/ähvardavalt taustal või väikese avaga kogu seltskond teravussügavusse ära mahutada.
Huvitava tulemuse võib saada ka detailidele keskendudes - kollakad silmad, käppade alt lendav lumi, välkuvad, liikumises kihvad, lendavad verepritsmed. Sellest saaks siis sõber hiljem toreda kollaa˛i või seeria kokku panna.
P.S. Lugeda ainult musta huumori sõpradel
Viimati muutnud Jyrka (06-12-2012 02:44:43)
Eemal