(i) F4 objektiivide korral 2x konverterit kasutades toimib autofookus pelgalt 1-seeria keredega (va 1Dx): 2xf4=f8; (ii) 2x konverter "lõhub" päris korralikult pilti ja aeglustab autofookust oli vist 75%; f8 suurima avana on päris "pime" ehk töö korral metsas eeldab päris korralikku tundlikkust (kõrget iso). Kui tunne, et töö käib "pikemas otsas", siis oleks mõistlik valik canoni 300/4 ja 1,4x konverter (420/5,6) või 400/5,6 või 100-400/5,6. Esimese ja viimase eeliseks on stabilisaatori olemasolu. Muidugi 70-200/4 on väga terav klaas, kuid kui lühikeseks jääb, siis pole sellega midagi teha.

Tõele au andes ei soovita 2x telekonverterit kellelegi. 1,4x teeb hea klaasi ees oma töö hästi ära. 2x hakkab päris korralikult pilti närima.

Tänud põhjaliku vastuse eest!

Matan siis selle 2x konverteri mõtte maha ning kaalum pikema objektiivi soetamist, see tasub end ära.

Urmas kirjutas:

Erik Mandre kirjutas:

Enamjaolt eelistan ise samuti 1.4x konverterit, kus detailikadu on pea olematu ja ka fokusseerimiskiirus säilib heal tasemel, aga vahel on ikka olukordi, mis nõuavad 2x konverterit. Samas kui Nikoni (seda tean omast käest) ja Canoni (olen kuulnud) viimased versioonid 2x TC-st tunduvad olevat asised, siis eelnevad just eriti ei hiilanud. Muude tootjate nagu Kenko, Soligor vms 2x konverteritest vaataksin kauge kaarega mööda, nendega pilti ei saa, juba 1.4 TC on neil ikka väga nõrk.

Kindla teadmise konverterite toimest saab igaüks oma objektiivi koos erinevate konverteritega, kontrollitud tingimustes testides. Siin on kindlasti kolmandaks muutujaks kaamera resolutsioon. Filmiaeg maskeeris palju pildistaja ja tehnika vigasid. Võib arvata, et ka digimaailmas on kusagil piir, kus alates megapikslid näitavad (seninägematud) probleemid halastamatult välja.

Ppõhimõtteliselt ei tee konverter miskit muud, kui et suurendab objektiivi keskosa poolt tehtud kujutise vastavalt oma suurendustegurile. See tähendab ühtlasi, et objektiivi lahutus väheneb vastava arv kordi. Kui ka väga hea objektiivi lahutust vähendada 2 korda, siis piisava hulga megapikslite juures hakkab asi paratamatult kehvaks minema. Piir on seal, kus konverteri järgi/tõttu jääb lahutus väiksemaks, kui sensori lahutusvõime.

Igati nõus, aga ma ei ole teoreetik, vaid pigem praktik ja oma väidetes tuginesin puhtalt enda senisele kogemusele. Kui oleks iga kord võimalus alati objektile väga lähedale hiilida, pildistaksin enamjaolt ilma konverterita, paraku me kõik teame, et elava looduse jäädvustamisel on omad piirid, kus ilma objekti segamata, tuleb hoida distantsi ja siis oled valiku ees - kas suurem kahur ette keerata või olemasolevale lisaklaasid (konverteri näol) vahele pista. Konverter on alati kompromiss, kuid tehnika oskuslikul valikul, sageli õigustatud kompromiss. Seega mina konvertereid maha ei laidaks, need on väga hädavajalikud tööriistad, ka 2x konverter

Erik Mandre kirjutas:

Seega mina konvertereid maha ei laidaks, need on väga hädavajalikud tööriistad, ka 2x konverter

Proovi võrrelda konverterit 12Mp kere kõrval ka veidi suurema megapiksliga kere, näiteks 36 Mp ees. Seda oleks huvitav teada saada, mis juhtub. Minu hüpotees on, et füüsika vastu ei saa ükski asi ja teatud kriitline (sensori) lahutuse piir, kus konverterite vead ilmnema hakkavad, on kõrgemal, kui 12 Mp.

Puhtalt teoreetiline arutluskäik (lahutus võetud Dpreview vastava kaamera horisontaalne "absolute resolution"):
12 Mp - sensori resolutsioon 2200 lpi
21 Mp - sensori resolutsioon 2800 lpi

Kui üks väga hea objektiiv joonistab ca 3000 lpi, siis 2x konverteri poolt tekitatud lahutuse vähenemine kaks korda 12 Mp puhul väga välja ei paista. 20+ Mp on see nähtav.

Metsloomade pildistamisel on konverteri kasutamine paratamatu. Kui just varjes ei istu, kus distants enam-vähem ette planeeritav, siis avaramatel metsalagendikel ja aasadel on loomaportreede tegemine ilma konverterita väga raske, sest reeglina ei ole loomale võimalik piisavalt lähedale saada. Isegi kui raha on väga palju ja võimalus osta 600mm objektiiv, siis selle kaal on juba selline, et pikema metsas liikumise ja luuramise võib ära unustada.
Minul (300mm/2,8) algab õhtu metsas 2x konverteriga (ja lootusega ka põdrast väiksemaid loomi pildistada, nagu ilves või jänes näiteks) ja kui juba nii hämar, et säri alla 1/50, siis võtan alles konverteri ära, et ava suuremaks ja seeläbi valgust ja säri juurde saada. Aga siis on teemaks juba pigem loomad omas keskkonnas, kui lähedad portreepildid. Varem, kui kasutasin obje 300/f4, siis oli 2x konverteri asemel 1,4x.

Extra kontrollitud tingimustes suure luubiga võrdlust ei ole teinud, aga tavakorras arvutiekraanilt vaadanud ja võrrelnud küll. Mu meelest mingit väga olulist vahet küll ei ole (silmaga märgatav vahe tuleb sisse, kui F/4-le panna 2x ette, siis hakkab küll häirima ja AF ka ei tööta). Möönan, et kui väga nokkima hakata ja luubiga vaadata, siis see vahe ilmselt on ka 300/2,8+2x või 1,4x. Aga minu jutu point oli selles, et vabalt liikuva metslooma pildistamise puhul on konverter PARATAMATU. Seega on paratamatu ka teatav kvaliteedikadu. Samas see kvaliteedikadu ei tohi olla silmale häiriv. Kui metslooma pildistamise puhul minna samade kvaliteedinõuete juurde, nagu makro või maastikupiltide juures, siis võime põlislaantes vabalt liikuvatest metslooma piltidest samahästi ka loobuda. Mu meelest on aga loodusfotograafia osaks eelkõige looduslik sisu, mitte tehniline täpsus. Tehnika võimaluste ja tehniliste oskuste demonstreerimiseks on märksa lihtsam pildistada kassi, kui metsahämaruses liikuvat põtra (siinkohal meenus üks Alari pilt kassi silmadest, mis on tehnilisest küljest ikka väga vinge ja nauditav, aga looduspilt ta ei ole).
See konverteriteema on metslooma pildi kvaliteedi puhul suhteliselt teisejärguline ja otsitud teema. Tegelikud kvaliteedimured tulevad hoopis hämaratest valgusoludest, ISO müradest, (reeglina alati) ebapiisavast fookuskaugusest. Ainult väga-väga harva on võimalik metsloomaga nii kohtuda, et temast oleks võimalik vormistada selliste kvaliteedinõuetega pilti, nagu me makro- või varje- või maastikupiltide puhul eeldame, pakun et see suhe võib olla 1/50. Nendest puudujäävast 49 metsloomapildist oleks küll väga kahju...

Kõrvalpõike korras meenub üks vana anekdoot. Kaks juuti vaidlevad omavahel ega suuda kuidagi kokkuleppele tulla. Lähevad siis vana rabi juurde, et see õigust mõistaks. Üks räägib oma loo ja küsib siis rabilt: "On ju mul õigus?". Vana rabi vastab: "Jah, sul on õigus". Räägib siis teine juut oma versiooni ja küsib samuti: "No aga hoopis mul on ju õigus?". Vana rabi mõtleb ja ütleb: "Jah, ka Sul on õigus". Kogu seda õigusmõistmist kuulab kõrvalt kolmas juut, kes siis imestunult küsib vana rabi käest: "No ei ole ju võimalik, et mõlemal on õigus?". Selle peale vastab vana rabi rahulikult: "Ka sul on õigus".

@Seiraja: aga proovi III seeria konverterit. Pidavat olema märkimisväärselt parem. Nikoniga sama lugu II versiooni ja III vahe hüüratu.
Mina katsetasin sellel aastal oma 2X konverterit tetrede peal palju rohkem kui algselt plaanisin ja põhjus peitus just selles, et kvaliteet oli üllatavalt hea ning kui pildistatav objekt oli veidi eemal, siis tänu võimsale suurendusele oli ka teravustamine täpsem ja lihtsam (sensorile toodi ju detailid lähemale). Kui lind oli kaugemal, siis ilma konverterita oli teravustamispunktiks linnu pea, konverteriga aga linnu silm või kulm ja autofookus toimis ka seetõttu soovitud viisil ehk sai teravust hoida täpselt seal kus seda soovisid. Ilma konverterita poleks nii täpselt teravustada saanud. Olen ise teinud kodustes tingimustes mõned testid ja ise jäin konverteri tööga ka niiviisi väga rahule, eriti kui õnnestub veel 1 või 2 stoppi ava kinni keerata. Paraku jah mul 12 MP kaamera ja rohkemate MP kaamerate osas ei oska sõna võtta.

apelsinikaru kirjutas:

Canoni enda jutu järgi uus konverter disainitud uute teletorude jaoks ja vanadega olulist võitu ei anna.

Oluline tähelepanek. Praegu on Canon üsna jõuliselt uuendanud ja uuendamas objektiive. Üheks põhjuseks siin on seesama kaamerate megapikslite ärakasutamise vajadus. Kui suure MP kaamera ette panna toru, mis ei joonista piisavalt hästi, siis siis jäävad MP-d kasutamata. Seda ka ilma konverteriteta.

Loomulikult, kui uue objektiivi lahutus on oluliselt parem, siis jääb ka pärast konverterit temast vastavalt rohkem detaili järgi. Samas ei saa keegi füüsika vastu ehk ka ideaalne konverter vähendab ka parima objektiivi lahutust vastav arv kordi.

Seda perspektiivi arvestades võiks sõnastada sellise teesi:
1) Kui objektiivi lahutus on võrreldav sensori lahutusega, siis ei anna konverterid midagi juurde, pigem lisavad oma moonutusi.
2) Kui objektiivi lahutus ületab sensori lahutust veidi, siis võib kasu olla 1,4x, kuid 2x edu ei anna.
3) Kui objektiivi lahutus ületab sensori lahutust 2x, siis võib kasu olla 2x konverterist.

Küllap on siin ka vahe, missugust fookuskaugust alustuseks kasutada. Pikemate torudega (500mm ja rohkem) hakkab ühel hetkel segama ka atmosfääri hägusus ja virvendused.

Aga üldiselt on põnev tegutseda olukorras, kus ühest küljest saame kombata pidevalt uueneva tehnika piire, teisest küljest ilmnevad hoopis ootamatud (piiravad) muud tegurid.

Tekkis veel üks küsimus ja kuna see on samal teemal, mõtlesin, et ehk ei ole mõtet uut teemat teha.

Kas Canon EF 200mm f2.8 II ja Canon 2x II L oleks hea kooslus? Või tasuks siiski pigem soetada Canon EF 100-400mm f4,5-5,6.

Ette tänades,
Johanna

Viimati muutnud Johanna P. (19-08-2012 00:44:33)

Selle detailisöömise jutu peale kostan ma üht: pildistage nt 30-40m kauguselt mõnd looma või lindu 200 või 300mm fookuskaugusega.  Nüüd pange korralik (Nikoni või Canoni, vastavalt mis marki kasutate, viimase versiooni) 2x konverter vahele ja pildistage uuesti. Nüüd tehke pildist 100% crop ja vaadake kummal variandil on rohkem detaili. Enne kui ei ole seda teinud, ei maksaks seda märkimisväärset detailikadu siin nämmutada. Ise pildistasin kevadel kõiki tetri, mis jäid distantsilt kaugemale kui 10-15m 2x konverter ees ja detaili on objektil niiviisi tublisti rohkem kui ilma konverterita, kus pildistatav objekt lihtsalt on jäänud niivõrd kaugele, et 300mm fookuskaugus ei suuda enam piisavalt detaile kinni püüda. Muidugi kui vähendada distantsi koverter vs ilma proportsionaalselt (ehk ilma konverterita astuda ka selle võrra objektile lähemale), on tulemus märkimisväärselt parem ilma konverterita pildistades, aga paraku looduses ei ole pahatihti nii, et astud aga loomale/linnule aina lähemale, et väiksemat fookuskaugust kompenseerida. Mõelgem sellele veidike!