Istusin eile hommikul jõe ääres varjes ja äkki hakkas teisel pool jõge jube ragin ja pladin pihta. Jõe äärde tulud kaks suurt hulkuvat koera nuuskisid seal ringi ja lasid varsti jalga. Vahepeal tekkis tunne, et ujuvad üle jõe ja igaks juhuks hakkasin juba nuga välja otsima. Kui ma oleks oma varjega kah teiselpool jõge olnud nagu tavaliselt, siis oleks küll päris kõhedaks olemise võtnud.

Pool tundi peale korte lahkumist hakkas jões jälle mingi pladin pihta. Mõtlesin, et kobras või saarmas müdistab ringi, kuid siis selgus hoopis, et jänes jõkke kukkunud ja püüab kõrgest kaldast üles hüpata. Ilmselt oli koerte eest jõkke pagenud ja julges alles nüüd liigutama hakata. Ma täpselt käänaku taha ei näinud, kuid loodetavasti sai ta ikka lõpuks kaldast üles.

Kuidas teil kokkupuuted hulkuvate koertega? Mul juba teine kord hulkuvate koertega kohtuda, mõlemal korral on nad õnneks teiselpool jõge olnud. Marutaud peaks meil olema küll peaaegu likvideeritud, kuid hulkuvad koerad vist ka muidu ettearvamatud. Peab vist fotovarustuse hulka arvama ka ühe suure pussnoa ja pipragaasi.