nonäedsa siis, mis meie taimeguru südant siiralt rõõmustab mina oleks seevastu jälle rõõmus, kui siit paidekandist uus liik põtru avastataks ja veel parem, kui ma ise avastaks

Aganoh, nüüd tõemeeli rääkides, tore et midagi sellist avastati ja just Eestist, pilti on kusagil netis vai?

Selena antud esimeselt lingilt näeb jah pilte. Need pildid, mis kirjaga kaasas olid, on pisemad ja pole põhjust neid siia üles riputada.

Kuna teema on sensatsioonihõnguline "ikkagi uus liik kogu maailmas!" ja lähiajal aina aktuaalsemaks muutub, siis selgitan natuke selle sündmuse köögipoolt ja tutvustan pisut taime ennast.
Tegemist on ühe sõrmkäpaga (Dactylorhiza), mida Euroopas on küllalt palju liike ja Eestis praegu 6-8 liiki kui kadunud leeder-sõrmkäpp (D.sambucina) välja arvata. Miks 6-8? Sest tegelik liikide arv ongi pisut lahtine, nimestiku järgi jah 8. Puudub ühine selge otsus lääne-sõrmkäpa (D.preatermissa) esinemise koha pealt Hiiumaal (kas ikka on õige või on hübriid) ja täpilise sõrmkäpa (D.cruenta) levik Eestis on vägagi segane, seesama mees Pierre Delforge kes on selle Imbi poolt mainitud Belgia kirjelduse teinud ja kellele suvel siinkäies giidiks olin arvas näiteks, et meil polegi seda liiki. Küsimus on peensustes, millesse erinevad koolkonnad väga erinevalt suhtuvad ja sõrmkäppade eristamine on juba ammust ajast peavalu valmistanud. Ütleks nii, et tavakodaniku jaoks pole üldse sõrmkäppadel mingit suurt vahet (no nt kas on kahelt poolt täpiliste lehtedega kahkjaspunane või siis hoopis täpiline sõrmkäpp või kust läheb piir kuradi ja vööthuul-sõrmkäpa vahel?) See viimane valmistab ka botaanikutele aastaid segadust ja on samas vaat et üks lihtsamaid küsimusi sõrmkäppade osas. Mis teebki asja keeruliseks on nende väga kerge omavaheline hübridiseerumine ja see, et erinevates riikides vaadatakse tegelt samu taimi erinevate tunnuste alusel eri liikidena. Olen näinud kohti, kus on esindatud 1-2 "puhast" liiki sõrmkäpa taimi ja 5-6 hübriiditüüpi. Jõuamegi saaremaa sõrmkäpani, mis on samuti hübriidse päritoluga populatsioon, ainult et selle suurus on ca 3000tk (mitte siiski sadades) päris mitmel hektaril. Maailmas on ka väiksemaid stabiliseerunud hübriidseid kogumikke tehtud eri liikideks. Oluline, et üldsus ei mõtleks et midagi totaalselt uut ning erakordset. Probleemi olemust selgitab ka asjaolu, et enne niikaugele jõudmist, kui nüüd ollakse, vaieldi 3a järjest kaasates hulga välisspetsialistegi kas on tegu küllalt sarnase lääne-sõrmkäpaga või mitte. Kes botaanikast miskit teab, võib tõmmata analoogi nt karutubakate või viirpuude liikide määramisega.
Igatahes on tegu ilusate suurte (ca 50cm) ja suureõieliste (ca 1,5-2cm) taimedega sõrmkäppade mõistes ja orhideefanaatikutes (mida on raudselt rohkem kui mistahes teistel taimede sugukondadel) tekitab see uudis kõva tähelepanu Eesti vastu. Tore, et sellised sündmused meie argielu rikastavad!
PS. Kes ei teadnud, siis meil juba on üks sõrmkäpa liik mida mujal maailmas pole, D.ruthei (taimi vaid ca 30 ja hoopis omanäolise kujuga) Läänemaal.
PS. Jyrka tervita oma onu minu poolt kui Kuusnõmme kanti satud!