nikkor 105/2,8micro või tamron 90/2,8macro(motor).

150 on küll hea pildistamaks liblikaid (ei pea nii ligi minema) aga probleemiks on statiivi mittekasutamine.

minu ekstreemseim makrokogemus on 500mm telele kogu saadaolev makrorõngaste ja -lõõtsa arsenali vahele pannes. statiiv sellise kooslusega terava pildi saamiseks oleks pidanud olema betoonist ja paaritonnine...

kuna makrotades niigi läheb pilt pimedamaks, pole eriti ka võimalik lühikesi säriaegu kasutada ja kipubki jääma 2 põhimõttelist lahendust, kas välk või statiiv. palja helestiga saab kõll varjualasid ilusamaks/ühtlasemaks aga säriaega sellega oluliselt lühemaks ei pigista.

Mulle tundub, et teema algataja ise küsib ja ka ise vastab. Kui ikka säästutoru (Sigma105) ja lipulaev(Nikkor105) kõrvuti, et mida valida ja soov veel investeerida, ehk et soetada pikemaks ajaks makrotoru, siis peaks valik lihtne olema - 105VR
Teisalt jälle on eesmärki saavutada lihtsam Sigma150 toruga - putukad-mutukad kardavad nina alla ronimist ja see objektiiv annab siin selge eelise, lisaks statiivirõnga olemasolu on tegelikult suur pluss (juhul, kui ükskord ka statiiv saab soetatud).

Nagu Janek juba mainis, statiivirõngas teeb tõepoolest kadreerimise oluliselt mugavamaks. Palju oleks ka abi makrotamiseks loodud statiivist, näitena võiks tuua Vanguardi AltaPro264AT.
Ise kasutan Tokina AF100mm f/2.8 AT-X Pro'd.

Käest pildistamine üldiselt väga head tulemust ei pruugi anda. Kui palju valgust ja saad kõrget iso kasutada, siis miskit veab välja. Muidu oleks tugi ikka vajalik. Kui kolmjalaga sõber veel ei ole, siis alusta üksjalast. See on piisavalt väike kaasa võtta, aga stabiilsust lisab tõhusalt.

Viimane kivisisaliku ja osajal veepiiskade pilt kindlasti , käest , ilma vaherõngasteta. Teiste eest pead ei anna...tglt isegi ei mäleta, millega mis pilt tehtud on.