Esmapilgul võib jääda mulje, et nendel kahel puudub igasugune seos. Aga oh imet. 24.-25. aprilli vahelisel ööl vedelesin emajõe kaldal keset uputust lageda taeva all ja üritasin tähti vaadates kummipaadis uinuda. Ümberringi sulas konnade krooksumine ühtlaseks podinaks nigu vedeleksin keset üüratut keevat pudrupada. Kõrvalepõikeks peab mainima, et igal astronoomiahuvilisel on suur rõõm näha langevaid tähti. Igatahes rabas mind täiesti ootamatult aeglaselt üle taeva sõitev hiiglaslik tulepall. Ja ma polnud ainus. Hetkega saabunud vaikus oli täielik. Paar sekundit peale tulepalli kustumist käivitus ka konnade pudrupada sama ootamatult kui oli lõppenud.