http://jklubi.ee/pages/show/40 loe siit

Kle nüüd te küll dramatiseerite üle. Hetkel on Eestis näiteks karu üle aegade palju, hunti on kah normaalselt, siga on üle aegade palju, rebast ja kährikut väga palju, kitse on viimased kaks aastat vähem aga see on seotud talvede, mitte jahimeestega.

No ma ei tea, mis jahiliike veel võiks tuua, kobras on arvukas põder on kah igati arvukas kuigi oli vist tiba vähem kui eelmistel aastatel.
Mida sa hing veel ihkad. Ma ei taha jahimehi idealiseerida aga looduses on veel palju muid mõjutegureid nagu populatsioonide loomulik kõikumine ja sessoonsed ümber paiknemised jne.

Inimesele on looduslike liike alati kas liiga vähe, või liiga palju. Oleneb vaid kelle mätta otsast vaadata.

Ütleme nii, et paikkonniti on ikka puhast tööd küll tehtud ja mitte sugugi vaid raskete lumetingimuste poolt, vaid ikka läbi jahipidamise. Linnalähistel on ikka olukord kohati tõesti väga kurb. Mul on üks südamelähedane paik, kus on palju põnevaid sihte, mis varasemalt olid need inimese poolt võrdlemisi puutumata, nüüd on see mitmes kohas ehitud jahipukkidega otse keset sihti ja see ei ole looduses ilus vaatepilt. Mõistagi on kindlasti kohti, kus loomade arvukus suurenenud ja samas on ju mitmed loomad tavapärasemast paiksemad raskendatud liikumise tõttu, mistõttu võib kohati ka lihtsalt tunduda nagu oleks loomi rohkem. Aga ei eita, et teatud liikide arvukus on suurenenud ka statistiliste näitajate pinnalt.

Arusaadavalt jahimehed kaitsevad siin oma tsunfti, aga olgem ausad, mitte kõik jahimehed ei ole nö "südamega jahimehed" ja siin pealinna lähistel on võrdlemisi puhast tööd tehtud küll, muuhulgas salaküttimise läbi! Tean millest räägin, seega ei ole põhjust siin teemat selles osas siluda. Kindlasti ei saa minu öeldut üldistades laiendada paljudele piirkondadele, aga on piirkondi, kus olukord on paraku selline. Usun, et siinsed jahimehest kommentaatorid on ikka pigem südamega jahimehed, aga ärgem unustagem, et kõik seda ei ole ja mõnes kohas, kus metsloomade arvukus on kahanenud võib mõnest rumalusest täitsa piisata, et nö puhas plats oleks või siis peaaegu puhas.

Ärge ajage jama.Salaküttimisega mingit piirkonda tühjaks lasta on ikka tõsine ettevõtmine.Siis peaks mehed koertega 24/7 metsas olema ja keegi kurat ei sega.Et nagu lihavarumine siis.Muidugi on Eestimaa peal igasugu lontrusi liikumas ja muidugi võiks keskkonnaametnikke rohkem olla,aga kindlasti ei ole ulatuslik salaküttimine mingi ulukiliigi kadumise põhjuseks.Kui mõnda ulukit on palju,või on ülepopulatsioonis,siis on teda ka lihtsam kohata.Eelmine talv tegi kõva harvenduse just metskitsede hulgas.Mõnes piirkonnas kuni 70% populatsioonist.Minu maa peal on ka kogu aeg kitsesid olnud ja vahel sõid hommikust otse maakodu akna all.Kevadel ei olnud enam ühtegi.Seda vaatamata toiduks langetatud haabadele ja suvel varutud saarevihtadele.Enne lahkumist olid hoopis koore maha närinud kahekümnelt hoolega kasvatatud 20 aastaselt tammelt.Loodus tühja kohta ei salli-Juuli kuus nägin heinamaal uut kitsenoorpaari kurameerimas ja elu läheb edasi.
Nagu üks vana kalur ütles sarnase olukorra kohta kalanduses-"Kui kala on palju,oskab seda iga loll püüda!Kui head ajad läbi,tuleb mõistus ja kogemused ligi võtta!"

Nii täna käisin siis sama piirkonda põhjalikumalt kammimas. Mõne kilomeetri raadiuses nägin siiski alustuseks 8 metskitse. Seega nad pole päris kadunud sealt. Nad on lihtsalt eemale hakanud hoidma söötmiskohast, kuna suvel püstitatud eriti moodne jahimeeste soojustatud pukk on nad vast eemale peletanud. Ja täna enam paugutamist kuulda polnud.

Võibolla nad liiguvad ka. Nt põder on "minu territooriumile" juurde tulnud. Praegu on jälgi näda, just praegu tulin jalutuskäigult ning üsna värsked jäljed. Tahan uskuda, et see sama vettarmastav isend: http://www.looduspilt.ee/index.php?page … p;id=37209

mul kohe meenub: "...olen olnud loomadele väga lähedal ilma, et nad mind inimesena tunnetaksid..." või kuidagi nii.

Erik Mandre kirjutas:

Tõnis ära ise aja jama! Näiteks pealinna lähistel ei ole metsamassiivid nii suured, et nende läbikammimine oleks 24/7 ettevõtmine. Meie kandis on näiteks juba mitmeid aastaid põtradega üsna kehvad lood ja selle peamiseks põhjuseks julgen mina tuua läbimõtlematut jahipidamist, kus on lastud valikuid tegemata nii lehmi kui vasikaid. Olen omal ajal rääkinud ka väga kogenud jahimehega sellel teemal ja seega ma tean millest ma räägin. Kitsedest, kelledel mõni jalg "jahimehe" poolt alt ära lastud ja metsa jäetud, ei vaja vast rohkemaid kommentaare. Aga nagu ma juba ütlesin, üldistusi siin teha ei saa. Minu väited põhinevad minu kogemustel spetsiifilises piirkonnas.

Kui väga kogenud jahimees räägib Sulle sellist jura,et salakütid kammivad  karistamatult metsasid läbi,on midagi mäda kas selle mehega,või kogu tolle piirkonna jahimajandusega.Küttimislimiiti ei anta lakke vaadates,vaid ikka nii et populatsioon säiliks elujõulisena.Piirkondades,kus esineb salaküttimist ja on ka kahtlusaluseid,käiakse koos keskkonnateenistusega neid tegelasi püüdmas.Püssipauk ei ole kõhutuul,mis linnalähedases metsas kusagile ei kosta.
Minu arvates on meie ulukimajandus ja -arvukus praegu väga heas korras.Ja on seda seni,kui seda riiklikul tasemel pekki ei keerata.Praegune süsteem on ju see,mis tõi meid välja 90-ndate alguse anarhiast tingitud kriisist,kus metsas oli tõesti vaikus.

Olgu ka minupoolt ära mainitud, et ka mina ei vihka jahimehi. Pigem vastupidi, leian, et jahimehed on teatud määral vajalikud. Mul sugulaste ja tuttavate seas samuti jahimehi.
Mainin ka teemaväliselt ära selle, et mina pooldan suhtumist, mille kohaselt võiks/peaks jahipidamine olema kohustus mitte meelelahutus, kahjuks leidub küttijate seas siiski inimesi, kes nii ei arva.

Karl Adami kirjutas:

...
Mainin ka teemaväliselt ära selle, et mina pooldan suhtumist, mille kohaselt võiks/peaks jahipidamine olema kohustus mitte meelelahutus, kahjuks leidub küttijate seas siiski inimesi, kes nii ei arva.

Mnjahh ... väga huvitav mõtteavaldus. Jäin ka mõtlema, et kas Sinu meelest tõesti saab inimesest nii jahimees, et mõtleb Juhan kodus, et näe naabri Antsu nisupõllus mässavad metssead, et mure kohe nii suur, et ma lähen käin linnas ära, teen jahipaberid ära, politseis ajan relvaloa korda ja siis hakkan käima omast vabast ajast naabri põllus G4S´i mängimas? Aga mis siis, kui jaht on mõne jaoks ennekõike elustiil? Ma olen küll nii aru saanud, et jahikirg on see, mis on jahimeheks olemise eelduseks.

Ma olen siiani aru saanud, et funi pärast jahti peetaksegi .. kui ainult kohustused oleks, siis oleks see mingi tasustatav amet, töö vms ..

Normaalne jahimees (st mitte ööpimeduses hiiliv salakütt vms) tunneb rõõmu ja headmeelt mitte ainult vorstist ja trofeedest, aga ka selle ala teisest poolest - kus on oma osa ka kohustustel ..