Sa ei ole sisse loginud.
Paljude fotokaamerate tehniliste andmete juures kirjeldatakse, et neil on iseteravustamispunktidest nii-ja-nii palju ristitundlikkusega andurid (edaspidi "RA"). Mõnikord täpsustatakse, et need RA-d "astuvad töösse", kui objektiiv on 2,8 või suurema (nt 2; 1,8; 1,4) avaga. Kas kellelgi on tõsielulisi kogemusi, mis kinnitavad RA-de toel teravustamine oleks täpsem/kiirem, seda eriti nõrga valgustugevusega oludes? Mõtete ja viidete muudele allikatele eest tänulik!
Eemal
Ma ei tea kas see on müügitrikk aga seda ma tean, et osadel tamronil objektiividel on probleem nende RA-de kasutamisega canoni kerede puhul
http://www.canonrumors.com/2010/11/tamr … on-update/
Eemal
ma ei ole praktikas spetsiaalselt proovinud, aga teooria ytleb, et peaks parem saama kyll .. st on kohti kuhu yhesuunaline sensor ei suuda teravustada aga RA peaks saama. v6ta m6ni selline kaamera k2tte ja testi - saad ise taargemaks ja terve internet on tänulik, kui tulemused avaldad
Eemal
Ma ei mäleta täpselt kui palju, aga Nikon D3-l oli RA-sid vist ainult keskel mõned. 1D Mark IV-l on neid oluliselt rohkem. Äärmiste punktidega teravustamisel on vahe tuntav.
Eemal
1DM4 on ka üle kahe aasta uuem kaamera...
Eemal
Nõrga valgustundlikusega oludes vist ei ristsensor aita. Sest kui vaadata AF andurite tööpiirkonda siis antakse see EV-des. Ning ka 1.0 avaga optika kasutamine ei too seda piiri allapoole. Et see on valitseva valgusega seotud ning sõltub parameetritest millele on peeglikamber ja need teravustamise faasinihke matriitsid optimeeritud.
Samas aga pimedamate optikate teravustamine lülitab need RA-d välja ning teravaks loetakse ala mis on arvutusliku DOF piires (0,03mm). Ehk kui eelmine teravustamine juhtus olema sellise positsiooni ühes ääres ja uuesti teravustamine läheb teise äärde siis optikat ei liigutata- eeldatakse, et lõpptulemus asetsed piisava DOF sees. RA kasutamisel on see täpsus 1/3 DOF. Arvestades milline hajuringi väärtus on DOF arvestamisel kasutatav...
See on jah naljakas kuidas praktika on teooria eest ära läinud tehniliselt. Traditsionaalse hajuringi väärtuste kasutamine muutub iga kaameraga edasi üha küsitavamaks. Väidetavalt peaks tehnilistest võimalustest lähtuvana hajuringi väärtus olema 2pix coc ehk siis 5D II puhul 0,013mm.
Eemal
>> Nõrga valgustundlikusega oludes vist ei ristsensor aita. Sest kui vaadata AF andurite tööpiirkonda siis antakse see EV-des. <<-- ma julgen siin vastu vaielda .. st äärmuslikus olukorras võib vabalt juhtuda, et yhtepidi ei ole piisavat faasierinevust, aga teistpidi on ..
Eemal
andrus "andy" noorhani kirjutas nendest af sensoritest (canoni näite varal) fotokala foorumis pikema jutu. kui üles leian, siis annan viite.
et siis milline af sensor kui tundlik täpselt on ja millal tööle hakkab jne.
Eemal
Tänud kõigile! Põhimõtteliselt nö A ja O juttu ristitundlikkusega anduritest tean sedavõrd, kui palju materjali veebis lihtsalt leitav on. Samas huvitab mind praktika - kas neist on kasu ja milles/millistes olukordades see väljendub.
1. Toomas I ütles, et "äärmiste punktidega teravustamisel on vahe tuntav." Tuntav teravustamise kiiruses ja/või täpsuses?
2. Jaanose kirjeldus oli üsna tehniline ja seal küsin, et milles väljendub ristianduri eelis praktikas?
3. OnuEnn lubas viite anda. Olen selle eest tänulik!
Arutelu on seotud objektiivide valikuga: kas ja millist efekti annab f2.8 ristiandurite aspektist versus "valgemate" objede kallim hind.
Eemal
ei ole hetkel aega ise põhjalikult rehitseda, aga antud otsingu http://fotokala.ee/foorum/search.php?f= … ;fldbody=1 esimesel lehetäiel võiks isegi minumainitud jutt leiduda.
Eemal
Praktikas võiks väljenduda Toomase poolt kirjeldatud fenomenis äärmiste teravustamispunktide kasutamisel. Ise tunnetan seda tubasel pildistamisel hämaramas 24/1.4 II + 5DII. Konkreetse toruga on äärmiste punktide kasutamine üpris küsitava väärtusega tegevus. Seda eriti kui teravustad, natukene asukohta muudad ja uuesti pildistad. Sageli tajud ära, et obje ei teravustanud üle. Et kasutatava hajuringi väärtuse 0,03 puhul mida teravusala arvestamisel tõenäoliselt kasutatakse ning nii laia nurgaga jääb kõikumine lubatud 1 DOF piiri. Samas hiljem monitorilt kontrollides näed selgelt, et täpne teravus ei ole valitud fookuspunkti all. Eriti avadel 1,4-2,8 toimetades, hiljem läheb teravussügavus avast tingituna suuremaks, et ei torka nii silma. Praktiliselt on mõtekas mõnele kaugemale/lähemale objektile teravustada ning uuesti sinna kuhu täpne teravus saada tahetakse. Et ma eeldan, et see on just see fenomen rist v tavaline sensor. 1D on kuidagi leebem samades tingimustes ja saab paremini hakkama ka kauguste väiksematel muutumistel.
Eemal
Tänu OnuEnnule, konkreetne teemalink on see (kui kedagi peaks huvitama) http://fotokala.ee/foorum/read.php?f=2& … eply_72402
Võid f2,8 või veel valgemal objel ava ka 5,6 või 8 keerata, kuid selliseks läheb ava ainult säriajaks või kui "käsitsi" teravussügavust kontrollid. Muidu tuleb ikka rohkem valgust läbi ja sestap ristiandurid peaks toimima kogu selle aja. Üritan aru saada, kas keegi ütleb näiteks, et just tänu ristianduritele on 300/2,8 hoopis täpsem/kiirem teravustamine kui 300/4 puhul nt äärmistel teravustamispunktidel. Ehk minu jaoks on küsimus f2.8 algavas ristiandurite mänguastumise praktilises väärtuses.
Eemal