Ei, ma pean silmas seda, et iga väike järvesilm ei pruugi olla avalikku kasutusse määratud. Ja sellisel juhul pole sinna ka õigust läbi eramaa minna. Järv ise ei pea selleks eraomanduses olema. Piisab, nagu öeldud, et ta on ühe, eraomanduses oleva kinnisasja piires. Samas, statistikat ma ei tea, kui palju veekogudest on avalikus kasutuses ja kui palju mitte.

Eraldi tehniline küsimus oleks mul näiteks, kui järve ümber on mitu kinnisasja, kuid need kuuluvad ikkagi ühele omanikule, siis ilmselt pole omanikul õigust keelata võõraste pääsu kallasrajale, kuna seadus sõnastab selgelt "ühe kinnisasja piires"?

Niipalju kui ma koolis kinnisvarahaldamise loengust mäletan siis kallasrada peab olema kõigil avalikult kasutatavatel veekogudel. Isegi kui maaomanik omab maad jõeni on ta kohustatud kallasraja olemasolu tagama. Ta võib oma aia kasvõi läbi jõe ehitada aga peale seda on ta kohustatud looma uue kallasraja (kallasrada ei pea olema veekogu ääres) ümber/läbi oma valduste ja tähistama kus kohast kallasada kulgeb. Enda lolli aruga läheks mina rind uhkelt ees läbi eramaa sinna väikese järvesilma äärde veelinde pildistama või kala püüdma. Mis sest, et ta ei ole avalikuks kasutamiseks ja on piiratud eramaaga. Igameheõiguse kohaselt on mul õigus viibida eramaal päikesetõusust loojanguni.
Mis te sest eramaal viibimisest ikka "kardate", suhelge maaomanikega normaalselt. Isegi siis kui nad üleolevalt peale "lendavad". Seletage oma põhjused ära miks Sa tema maal viibib ja küll ta aru saab. Mulle on ka selga lennatud, et ma salakütt olen (mu kandis siin kerge probleem selliste meestega). Peale seletamis kes ma olen ja mis ma teen rääkis mulle maaomanik, mis loomad tal maapeal läbi käivad. Et tulgu ma julgelt talle külla ta näitab kus ta keda kohanud on.

P.S. Ja nagu Maria (vt. ülalolevat linki) väga õigesti märgib, ei ole olemas sellist asja nagu igaüheõigus. See mida sellena käsitletakse on amorfne ja iga kord erinevalt määratletud kogum väljavõtteid tosinkonnast õigusaktist, nt. asjaõigusseadus, veeseadus, looduskaitseseadus + kümned määrused ja eeskirjad.

Tekis küsimus, et kuidas on lood jahipukiga? Kui puki ees pole kuskil eramaa silti aga pukk on ise haagis(mis on tihti haagist lahti:D)

Kas ma tohin seal redeli peal pilti teha ja kas ma tohiksin seal puki sees pilti teha?

Kahjuks pole ma kuskilt kaudu leidnud selle puki kontakte. Tahaksin siiski viisakusest küsida puki omanikult, et kas ma tohin seal pukis pildistamas käia.

Pean tõdema, et 1x käisin seal pukis. Kartsin olla küll, kartes omanikku aga kõrge heina tõttu oli pukist parem vaade.


Lisan ka selle, et tavaliselt käin pildistamas ennem päikese tõusu ja lõpetan umbes 10 paiku hommikul.

Prix kirjutas:

Tekis küsimus, et kuidas on lood jahipukiga? Kui puki ees pole kuskil eramaa silti aga pukk on ise haagis(mis on tihti haagist lahti:D)

Kas ma tohin seal redeli peal pilti teha ja kas ma tohiksin seal puki sees pilti teha?

Kahjuks pole ma kuskilt kaudu leidnud selle puki kontakte. Tahaksin siiski viisakusest küsida puki omanikult, et kas ma tohin seal pukis pildistamas käia.

Pean tõdema, et 1x käisin seal pukis. Kartsin olla küll, kartes omanikku aga kõrge heina tõttu oli pukist parem vaade.


Lisan ka selle, et tavaliselt käin pildistamas ennem päikese tõusu ja lõpetan umbes 10 paiku hommikul.

Mina leian, et õigem on ikka luba küsida, kui kontakte ei tea, siis vastava piirkonna jahiseltsiga saab ju alati ühendust võtta. Mina ei tunneks end hästi kui istuksin võõras pukis või varjes ilma luba küsimata. See ei tundu õige. Küsimus on elementaarses viisakuses, sõltumata sellest kas sul on tõenäosus jahimeestele nö vahele jääda või mitte.