Sa ei ole sisse loginud.
Selline situatsioon: Lähen metsa pildistama...ja äkki satub mu teele märk "Eravaldus".
Mis saab? Kas tohib edasi minna või tuleb tagasi pöörduda?
Eemal
Sellisel puhul kehtib "igamehe õigus"
mis tähendab järgmist:
Tohid :
Vabalt looduses liikuda
Viibida tähistamata eramaadel päikesetõusust loojanguni
Viibida ja randuda veekogude kallasradadel mererannas 20 m, siseveekogudel 10 m veepiirist)
Käia selleks ettenähtud teid mööda loodus- ja muinsuskaitseobjektidel, mis on eramaadel Telkida selleks ettenähtud kohtades, mujal telkimiseks peab olema maaomaniku luba
Teha lõket maaomaniku loal
Korjata seeni, marju, lilli, ravimtaimi
Kalastada käsiõngega (õngega, millel pole ketast)
Võtta lõkkematerjaliks lamapuitu ja risu
Võtta veekogudest vett
Liikuda veekogudel ja jääl, supelda
Ei tohi :
Viibida tähistatud eramaal omaniku loata
Külastada omaniku loata loodus- ja muinsuskaitseobjekte, mis paiknevad taluõues
Kalastada ilma kalastuskaardita
Prahti ja jäätmeid loodusesse jätta
Eemal
Ehk siis kui on selge märk "Eravaldus" ei tohi edasi sõita.
Eemal
Kui arvestada seda "Eravalduse" märku kui edasiliikumise keeldu, siis Haanjamaal ei saaks üldse ringi liikuda. Seal on pea igal teisel metsarajakesel ja külavahelisel teel see märk üleval! Kui see märk keelab liikumise, siis tuleks selle märgi mõju üle vaadata või kontrollida, kui õiguspäraselt see märk sinna paigaldatud on.
Eemal
Igameheõigus on tegelikult igaüheõigus: http://www.envir.ee/1940
Ja see on lihtsustatud kokkuvõtte seadustest, mis reguleerivad liikumist ja olemist looduses.
Aga siin on üks oluline väljavõte sealt, arvestades esitatud küsimust:
Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal.
Eemal
>> Ehk siis kui on selge märk "Eravaldus" ei tohi edasi sõita.
liiklust avalikel teedel reguleerib liikluseeskiri. liikluseeskiri sellist märki ei tunne. pealegi ei pea ma teedel liiklemiseks eesti keelest aru saama ega selliste m2rkide/siltide m6tet teadma.
ehk siis, kui tee on, ja yhtegi liiklemist keelavat märki ei ole, siis mina olen ysna kylma k6huga edasi s6itnud.
kui liigud jala mooda metsa, ja siis seal kusagil kohtad sellist m2rki - no las olla .. eramaal ei tohi liikuda kui ta on tarastatud (kusjuures karjaaed ei loe) v6i seal on otseselt liikumist keelavad/piiravad sildid/m2rgid.
osadel sellistel siltidel on ka telefoninumber. olen paar korda helistanud ja uurinud, et misv2rk .. ei ole kunagi keelatud edasi liikuda ..
terve m6istus on alati abiks sellistel juhtudel - pane ennast maaomaniku olukorda ja m6tle, miks ta need m2rgid sinna on pannud. enamasti on nii, et kui sa miskit sellist ei tee, mille p2rast need m2rgid/sildid sinna pandud on, siis ei h2iri su liikumine kedagi ..
Eemal
tommy kirjutas:
>> Ehk siis kui on selge märk "Eravaldus" ei tohi edasi sõita.
liiklust avalikel teedel reguleerib liikluseeskiri. liikluseeskiri sellist märki ei tunne. pealegi ei pea ma teedel liiklemiseks eesti keelest aru saama ega selliste märkide/siltide mõtet teadma.
Kunagi tegi üks politsei mulle veel ühe paljulevinud asja selgeks e. siis märgid mis välistavad üksteist ja mis ei kohusta autoomanikku millekski. Kasutatakse tihti kortermajade rajoonis. Nimelt keelumärk ("telliskivi" maakeeli) koos kirjaga "Sissesõit valdaja loal". Kui sinna pole lisatud valdaja/omaniku kontakte, siis jääb politsei sellisel juhul lolliks. Ütled et onu Paul sealt kolmandast majast lubas mul sõita ja asi jokk...
Eemal
Selle Eravaldus sildiga on nii, et sealt edasi tohid minna omaniku loal. Aga kui omanik pole jätnud oma kontaktandmeid, et sa saaksid luba küsida, siis võid ju korra kõva ja selge häälega öelda, et ma nüüd tulen
Sellel teemal on ajakirjanduses räägitud. Mitmed maa-, metasjupi omanikud tahavad olla "kõvad mehed" ja panevad sildid ülesse, aga kui ei lisa kuidas "iga mats" saaks tema käest päikesetõusust loojanguni metsa minekuks luba küsida, siis tegemist nagu infotahvliga. Aga kui sildil ka kontaktelefon juures siis PEAB luba küsima, isegi metsas jalutamiseks.
Ei-ei, infotahvleid Eravaldus ei tohi metsas korjata, ega nad seened või marjad pole.
No ja kui üritad veel teise kohta paigaldada, siis rikud veel võibolla mõnda seadust.
Näe, isegi Keskonnaministeeriumi tegelased suutsid omaenda poolt välja töötatud seadust rikkuda, paigaldades Mustamäe-Nõmme maastikukaitsealale vastavad infotahvlid
Kui omanik eeldab, et tema erametsas ei tohi liigelda, siis tuleb metsateedele jm. panna ka vastavad sildid, et metsa minek keelatud. Kui on lihtsalt kirjas, et eravaldus, siis kehtib igamehe õigus! Mu isa märgistas meie talumetsa sildiga:
ERAMETS - metsa sisenemine ilma omaniku loata keelatud. Jahimeestega on ka kokkulepe, et nad küsivad enne ja vahel ka tulevad meie tellimise peale (kui vaja nende sekkumist). Ma ise piirduks ERAMETS sildiga.
Paaril korral on tulnud ilkumist jms. aga no see on ikka omaniku enda teha, miks ta seda tegi või ei teinud jms. ka maaomanikul peab jääma igamehe õigus otsustada oma õiguste üle. Seda ei maksaks ka pilgata, see on kuidagi kohatu ... ega eks see on postsovjetlik pärand, kus ei mõistetudki mingist sellisest asjast nagu eramaa. Kõik mis 40 ndatel kuulus kellegile võeti ära, löödi Siberi, anastati ja varastati. Tõelised omanikud surid ja piinlesid Siberis ja nii võeti üle tuhanded majad, talud, hooned ja terve maa (eramaa). Mujal maailmas aga tähendab eramaa midagi mis on püha.
Eemal
Ja kes keelab igal matsil ERASTADA ka endale ERAMAAD, n. osta riigilt 40 aastase hüpoteegiga mõni mõne miljoniline metsatükk vms. - palun väga see õigus kehtib kõigil!
Eemal
Tommy jutus iva sees - terve mõistus abiks, hea inimene ei häiri eriti kedagi. Muidu neid silte on pandud mu meelest kahel põhjusel. Esimene märgipaigaldamise laine algas ca kümmkond aastat tagasi ja tähistas peamiselt poole kuni paarihektarililiste krundiomanike maavaldusi, need olid inimesed, kes põdesid mingit napoleoni kompleksi ja märgistasid oma territooriumi, et tunda end oma lapil keelan-käsen-poon-ja-lsen tüüpi jumalatena. Peamiselt suvitajad, kes ostsid oma lapi neile võõrasse, väljakujunenud liikumisteede ja harjumistega keskkondadesse. Olen ise oma maast paarsada meetrit kaugemal sõitnud nii, et kõrval jooksis hingeldades kirvemees, kes mind ää tappa lubas, kuna ma polnd märgist välja teind (minu viga, eluaeg toda teed kasutand, ei osand tähelepanu pöörata).
Teine seltskond paigaldajaid on aga need, kes on hädas "karvaste ja sulelistega", kes hordidena läbi maa midagi vaatama trügivad, metsa pidu panema lähevad, niisama sitta külvavad jne. Vaatamata sellele, et eriti kedagi võõrast ei kohta, saan aastas vähemalt ühe punnis musta prügikilekoti oma metsast. Seni pole veel miskit silti välja torgand.
Aga osades kohtades see ka ilmselt, et kes see ikka tahab, et tema vaikses metsas äkki mingi maantee oleks.
Eemal
juriidilises plaanis mitmekihiline teema. sõltub, kelle maa, milline maa ja mis ajal seal viibida. "pöidlareegel" on asjaõigusseaduse §-s 142. selle kohaselt füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. siin on võtmeks teiste seaduste eriregulatsioonid.
Ütleks, et common sense on minu jaoks selline, et kui tuleb inimene ja tutvustab end maaomanikuna ja palub maalt lahkuda, siis on mõistlik see palve täita, sõltumata kas see oli tähistatud või mitte. Tähistatud maale olen ka ise aeg-ajalt sattunud, kuid võimalusel seda vältinud. Usutavasti siiras vabandus ja selgitus oma headest kavatsustest on alati hea abimees suhtlemisel. Mul on tunne, et fotograafi üldiselt suhtutakse paremini kah, eriti kui oma fotosid inimestele näidata ja muljeid jagada ning maa/metsa ilu tunnustada.
Mis puutub "sildipanejate" motiividesse, siis tõenäoliselt vastab Jussi kirjeldus tegelikkusele. Oma kogemusest tundub, et valdav enamik inimesi ei ole nagu meie siin. Üsna jube on vaadata loojuva päikese kumas plastist ja muust prügist sillerdavat randa.
Eemal
jätkuks. kui jutt käib teest, siis tuleb vaadata eelkõige teeseadust (TS). TS § 5-2 kohaselt eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. See tähendab, et eratee puhul prevaleerib omaniku tahe teele lubamise osas. Küsimust, kui tahe lubada erateele on avaldatud ning milline liikluskorraldus seal kehtib siin ei puudutaks. seal veel erijuhtumid nagu avalikuks kasutamiseks mõeldud eratee, jmt. säästaks teid sellest.
Eemal
Aga kuidas suhtuda sellistesse olukordadesse:
1) http://www.reinbatuut.planet.ee/eramaa1.jpg On eramaa silt, aga samas on jalakäijatele ja ratturitele mõeldud tee silt. Ärge pange uputust tähele, seal peaks kuival ajal tee olema küll:D
2) http://www.reinbatuut.planet.ee/eramaa2.jpg On eramaa silt, aga kõrval on Kärevere luharaja skeem, mille järgi kulgeb matkarada 14 km ulatuses mööda Emajõe kallast, rajale pääsemine on aga raskendatud.
Kusjuures kõik Luharajale viivad teed selle 14 km ulatuses olid eravalduse märgiga blokeeritud, nii et rajale endale ma ei saanudki (kuigi uputuse tõttu ei olnud see võimalikki).
Eemal
Ma kõnniks lihtsalt nendest eramaa siltidest mööda
Eemal
Eramaa siltidega ei näe probleemi- lihtsalt info, kelle maa peal asud. Hullem on lugu kallasradadega. Eriti hull on Suure-Emajõe Jõesuu sillal, kus Tartu-poolsel kaldal on üks eriliselt kuri tädi. Väga kena on maavaldajate poolt, kui eravalduse sildile on lisatud küll "telliskivi", aga ka kontaktandmed omanikuga (- sa oled eravalduses, aga mina kui omanik tahan ikkagi teada kes sa oled ja mis kavatsustega minu maal liigud). Enamasti on kõik sõbralikud inimesed trehvanud:)
Eemal
eramaa silt peaks tähendama seda, et edasiminek on ainult kokkuleppel maaomanikuga. hiiumaal on näiteks täiesti olemas ametlikud looduse õpperajad, mis ongi 100% eramaale tehtud.
kui sildi juures puudub näiteks maaomaniku telefoninumber või mingi juhis edasiseks käitumiseks, siis on lihtsalt keegi oma osa poolikult teinud. aga see ei anna mingit juriidilist õigustust eraomanduse eitamiseks.
Eemal
jah, kuid üldreeglist on erisused: looduskaitseseadusest, teeseadusest, veeseadusest. need tuleb eraldi läbi lugeda. nt mereäärse kallasraja puhul: isegi kui seal on silt eramaast või suisa aed või muu tõke, siis seda üldjuhul* ei pea arvestama. nimelt seaduse järgi peab kallasrajal lubama takistusteta viibida ja liikuda ning see kuulus päikesetõusu ning loojangu reegel kallasrajal ei kehti. seal võib liikuda ja viibida ka öösel. mul siin on just endal üks näide juhtunud, kus omanik on mu marsruuti kuuluvale kallasrajale aia pannud ja mul tuleb siis kallasrajal liikuda osaliselt meres. eks ootan, kui keegi seletama tuleb, et siis natuke omanikuga asja arutada.
* - siin on omakorda erandid, nt sadama akvatoorium, jmt.
Eemal
aga kas mereääres ei ole see värk ka, et miski 20m või ma ei tea palju see mõõt oli, on eikellegimaa?
Eemal
maa on omaniku oma, aga kallasrajal kehtib igameheõigus.
Eemal
Meie seadused ei luba eraomandisse looduslokke veekogusid. Sa võid omastada maa veekogu ümber ja selle all, aga mitte veekogu ennast kõige sinna kuuluvaga. Sellepärast peavadki maaomanikud võimaldama veekogudele juurdepääsu, sest need ei kuulu neile. Segadust tekitavad teinekord veekogus, mis on tehislikud, aga näevad välja suht looduslikud.Kui Veegokude registris on nad tehislikud, siis pole nad looduslikud ja omanikul on hoopis enam õigusi. Pole ka võimatu, et mingitel aegadel on registrisse kantud ka looduslikke veekogusid tehislike nime all, just omandiõiguse seisukohast lähtudes.
Eemal
Ei ole päris nii. Ei jaksa hetkel vajalikku lõiku üles otsida, kuid mälu järgi sõnastas seadus umbes nii: kallasrada ei pea olem ühe kinnisasja piiresse jääval veekogul, st, pole ka kohustust kedagi läbi eramaa sinna lubada. Kui veekogu on avalikku kasutusse määratud, siis küll. Kui aga mitte, siis mitte. Kui miskit on muutunud või olen valesti aru saanud, eks siis keegi täpsustab.
Eemal
aõs § 161 lg 5 kohaselt ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. üheks erandiks sellest võib olla aga LoodusKS § 15 lg 1, mille kohaselt kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Ehk kui kinnisasja piires oleva veekogu faktiline kallasrada juhtumisi kattub eelnimetatud rajaga, siis teatud tingimustel seda kasutada lubavad. Veekogu võib eraomandis olla küll, kuid enamasti on nad määratud avalikuks kasutamiseks.
Eemal
Siin see point ongi, et looduslikud veekogud on üldreeglina avalikus kasutuses ja Eesti seadusandluses puudub reguleering veekogu, kui kogum vett sinna sisse kuuluvaga, ostuks-müügiks. Sa võid omada maad veekogu all ja ümber ka juhul kui veekogu pole avalik. Või on veekogudest vahepeal kinnisasjad tehtud?
Eemal