Sügisene Eesti Looduse Fotovõistlus on ju alati Tartus. Siitkandi rahval on sama pikk maa sõita

Peeter Nahko kirjutas:

Oleks viisakas tõesti, kui Tartus oleks, on ju sealtkandi rahvas pidevalt pidanud Tallinna sõitma.

Ei saa sellest viisakuse žestist aru. Eesti Looduse Fotokonkurss on ju Tartus ja LAF niipalju kui mina tean on Tallinna üritus. Miks peaks siin muudatusi tegema?

Minuteada on koht LAF-i jaoks Tallinnas juba olemas

Sven Z. kirjutas:

Minu arvates ei saa LAFi ja Eesti Looduse üritust kuidagi omavahel võrrelda. Need üritused on erinevast klassist, mistõttu ei kompenseeri nad kuidagi üksteist. Ühel osaleb tuhandeid inimesi, teisel paarkümmend.

Ma ei ole kindel, et mida sa üritusest osalejate all silmas pead, aga autoreid kes Eesti Looduse Fotovõistlusele oma töid esitavad on kindlasti enam kui paarkümmend ja ka üritused on ju iseenesest võrreldavad - mõlemad on Eesti tähenduses igati mainekad loodusfotokonkursid. See, miks üritusel endal nii vähe rahvast on, on pigem korralduslikust poolest tingitud

@Urmet: hakka vaidlema kui soovid, mina selles ei osale. Mina vaid seadsin õigustatult kahtluse alla Sveni poolt väljaöeldud numbrid ja asi ants.  Aga ma saan täitsa aru miks Tartu kandi mehed LAF-ist Tartus unistavad, kes see ikka viitsib seda igavat ja kiiruskaameraid täistopitud maanteed edasi-tagasi vuhada

jajah. selleks et tulla lõunast algavale ja pool päeva kestvale üritusele tartus, peab hiidlane tulema oma autoga ja umbes 3-4 päevaga arvestama. tallinnasse saaks ühistranspordiga ja päevaga hakkama. tegelikult on ikka vahe sees.

no mis siin masu ajal ikka siis NII OLULIST teha on ... vanasti mindi Tartu laulupeole nädal aega, kohapeal ka umbes nädal ja lõpuks samapalju tagasi .. kõik tööd said tehtud.

Eestis on ju lihtne, aga kujutage ette kui Venemaal toimub fotokonkurss, Moskvas on lõpetamine ja mõni tegija Kamtšatkalt tuleb

Täitsa huvitav, kui härra Mandre ütles, et koht olemas, mis see olla võib.

tallinn = keskus
kõik muu = perifeeria

tartlastel on hea ülbitseda, neil käib buss tallinna iga poole tunni tagant, mujalt tulija peab enne tallinna saama et tartusse tulla. ma olen linnahallis laf-i lõpetamisel käinud, ka siis pidin enne lõppu ära tulema et bussile/laevale jõuda. tartu puhul peaksin tulema päev varem mandrile ja päev hiljem koju tagasi. ükskõik kas see meile meeldib või mitte, logistiliselt on tallinn ainus kogu eesti jaoks sobiv kokkusaamiskoht.

Vabandust..kontserdimaja.

Minuarust oleks LAF-il aeg eraldada need koduloomade pildid eraldi kategooriasse "Koduloomad".

Erik Mandre kirjutas:

Minuarust oleks LAF-il aeg eraldada need koduloomade pildid eraldi kategooriasse "Koduloomad".

Kas ikka on mõtet?
Siis hakatakse järgmine kord nõudma eraldi tibipiltide kategooriat ja auhinda.
Igatahes korraldajatele ja žüriile jõudu ja jaksu parimate väljaselgitamisel.

Eraldi kategooriad peaksid olema veel pildid aialilledest, lumistest kuuskedest, taevast, tuntud objektidest (Munamäe vaatetorn) jne.
Tähtis pole ju see, kas pildil on kaelkirjak või miisu, roos või ööviiul, vaid see, et pilt avaks pildistatavat subjekti (või objekti) uuest vaatenurgast, avaks ukse senitundmatusse jne.
Nii mõneski kodulooma pildis on enam austust ja imetlust subjekti vastu kui mõnes hoopis haruldasema olendi pildis. Isegi naabri Manni pole lihtne pildistada nii, et see oleks enam kui väline kest.
Nii et enne kiviga viskamist võiks mõelda, kas ikka tasub.
Rääkimata sellest, et inimeste maitsed on see, mis neid kõnetab, on erinevad. Nii mõnigi auhinnatud loodusfoto jätab külmaks ja mõnes pealtnäha trafaretis on lähemal vaatlemisel suur tundlikkus. Kõik, mis on kuldne, ei hiilga ja kõik, mis hiilgab, pole alati kuld.

Tim kirjutas:

Eraldi kategooriad peaksid olema veel pildid aialilledest, lumistest kuuskedest, taevast, tuntud objektidest (Munamäe vaatetorn) jne.
Tähtis pole ju see, kas pildil on kaelkirjak või miisu, roos või ööviiul, vaid see, et pilt avaks pildistatavat subjekti (või objekti) uuest vaatenurgast, avaks ukse senitundmatusse jne.
Nii mõneski kodulooma pildis on enam austust ja imetlust subjekti vastu kui mõnes hoopis haruldasema olendi pildis. Isegi naabri Manni pole lihtne pildistada nii, et see oleks enam kui väline kest.
Nii et enne kiviga viskamist võiks mõelda, kas ikka tasub.
Rääkimata sellest, et inimeste maitsed on see, mis neid kõnetab, on erinevad. Nii mõnigi auhinnatud loodusfoto jätab külmaks ja mõnes pealtnäha trafaretis on lähemal vaatlemisel suur tundlikkus. Kõik, mis on kuldne, ei hiilga ja kõik, mis hiilgab, pole alati kuld.

Kui tegu oleks lihtsalt mingi kohaga, kuhu pilte üles laadida, saaks ma sellest loogikast aru. Aga see on Looduse Aasta Foto võistlus. Piltlikult, kui on missivalimised, ei näe me seal osalemas lisaks missidele läbisegi mehi, lehmi, autosid ega pastakaid. Ükskõik kui kaunid nad on või kui palju nad meid kõditavad.