Sa ei ole sisse loginud.
alari kirjutas:
Uskumatu, kas 2-e tuhhine printer teeb sama ilusad pildid kui laboris? Milleks meile siis laborid:)
Mullegi tundus uskumatu, ennem kui ma tulemust nägin...laborit sellise printeri omanikul vaja ei lähegi Ja no tegelt sa võid osta ikka veelgi parema, nt 8 tindiga printeri jne juhul kui väheks jääb jne
aga et milleks siis laborid...sellepärast et vahe on siiski olemas...ja see on hinnas, photopointi 9.- eegu vastu ei saa ükski tindikas. Aga kuna ma ei viitsi tegeleda oma A4 piltide laborisse vedamisega 1-2 haaval...mul lihtsalt ei tule nii palju selliseid pilte, mida ma A4 peale tahaks lasta, siis otsustasin, et on targem kohe foto tekkimisel see kodus välja käristada, hoolimata hinnast. 10x15 pilte teen endiselt enamasti laboris
Eemal
mul on kodus pixma ip3000 4 värvipotiga....a4 pole veel proovinud aga 10x15 oli küll väga pädev...aga jah hind paneb ikka asja paika
Eemal
failisuurus tuleb sellest, et *jpg on pakitud fail ... seega A4 pilt võib olla suuruses 5-10MB
*tif on pakkimata fail ja tema suurus on ka vastav
raw on aparaadi toorfail ja võimaldab sul keerata värvid, kontrastid jms sellise oma silmale meelepäraseks ... samas kui sa asja ei tunne siis on võimalik ka pilt p***** keerata
niiet kui tahad head tulemust siis tuleks sul selgeks saada raw konvertimine ja värviprofiilide kasutamine
Eemal
Sain ma õigesti aru, et ilma raw-ita päris head tulemust ei saagi?
Eemal
Kas su küsimuste jada ei lõppegi?
alari kirjutas:
Sain ma õigesti aru, et ilma raw-ita päris head tulemust ei saagi?
... sõltub mis sinu jaoks on hea tulemus ... kui oled oma kaamera automaatkorrigeeritud *jpg-ga rahul siis lase nii ka paberile.
Vaata tulemust paberil ja siis tee järeldused ... kas tahad paremat pilti või mitte.
PS! Nett on sellekohast infot ääreni täis - alusta kasvõi siit
Eemal
Musikäpp kirjutas:
Kas su küsimuste jada ei lõppegi?
Kui vastused küsija tasemest kõrgelt üle pea käivad ja osalt veel aia asemele aiaauku promovad, siis pole midagi imestada, et ei lõpe ...
Musikäpp kirjutas:
alari kirjutas:
Sain ma õigesti aru, et ilma raw-ita päris head tulemust ei saagi?
... sõltub mis sinu jaoks on hea tulemus ... kui oled oma kaamera automaatkorrigeeritud *jpg-ga rahul siis lase nii ka paberile.
See, kas kaamera oskab teha ainult jpg-d või ka tiffi või raw-d, on KAAMERA omadus. Küsija ei soovinud poodi uut ja paremat _kaamerat_ ostma minna. Vaid oma _olemasolevaid_ pilte välja printida. Raw promomine siin IMHO kohatu.
Laboris tehtav automaatkorrektsioon on LABORI tööstiil. Ei saa samastada, et KUI fotokas teeb jpg-d, SIIS ka automaatkorrigeerimine. Btw, ka nt slaididelt skännides (tulemuseks suured failid) soovitab osa laboreid lõpliku faili neile printi saatmiseks jpg-ks konvertida (nt kvaliteediaste 11), et oleks mugavam saata. See, kuidas laboris automaatkorrektuuri rakendatakse või ei rakendata, sõltub kokkuleppest laboriga (nagu janograf rõhutas), mitte faililaiendist.
Küsija algseid ja uusi küsimusi vaadates tundub aga, et küsijale võiks kõigepealt sobida justnimelt laboris tehtav korrektuur. Ilma seda alavääristamata, nagu siin tehakse. Sest ilmselt on siiski tuntav vahe nende laboriinimeste kogemuste ja küsija (olematu) momenditaseme vahel. Kasulik valida selline labor, kus saad inimestega (parim - tellimuse tegeliku täitjaga) kontakti või tellimusele soove juurde kirjutada.
Seega soovitaks teema algatajal
- viia/saata failid laborisse ja paluda _vajadusel_ korrigeerida;
- vaadata tulemust paberil;
- pärast seda, kui ehk on tekkinud huvi ISE midagi paremini teha, võiks võtta mõne neist paberile tehtud failidest arvutis ette ja proovida samades failides midagi korrigeerida;
- omatehtud tulemuse nägemiseks ja võrdlemiseks tuleks saata see fail _samasse_ laborisse ja NÜÜD juba juurde märkida, et palun MITTE korrigeerida;
- selleks, et sellised katsetused liiga kalliks ei läheks, võiks kasutada varasema faili proportsionaalselt vastavaid lõikeid. Näiteks kui pilt sai paberile A4 formaadis, siis on piisav lõigata pildist arvutis 1/4 ja lasta seda juppi erinevalt töödeldult paberile 10x15 pildina.
Kui su oma töötlused hakkavad paremaid tulemusi andma kui labori korrektuur, siis võib sul hakata endal tekkima küsimus värvihaldusest jms. varemsoovitatust. Ja siis ongi õige aeg . Mis ei tähenda, et asja varem uurida ei võiks .
Esimese asjana võta aga ette mitte värvihaldus, vaid kõige elementaarsem raamat, mis digifoto kohta leida on. Või arvutiraamat, kus juttu pildifailidest. Kui tiffi ja jpg erinevused ikka nagu puder ja kapsad, siis mida elementaarsem, seda parem.
Eemal
Ei kuulu nö kõvade tegijate hulka, aga katse-eksituse meetodil järgi poovides usaldan oma printerit (Canon PIXMA iP8500 8 värvipotiga). Kuigi pildi omahind tuleb kordi kallim kui ateljeest tellides. Olen võrrelnud näiteks minu jaoks tähtsaid pilte tehes neid nii oma printeriga kui ateljees, kodune kvaliteet raudselt parem. Kui olen Photopointist tellinud korduspilte, siis viinud sinna ikka CD-l oma failid ning rõhutanud, et korrigeerimist ei vaja. Ja mis on tulemus? Piltidel mingi kas punane või tuhm kollane jume peal, kuidas kunagi.
Marko, ehk viitsid siia ka kirja panna, kuidas oma printeri profiili paika said?
Ostsin ka Canon PIXMA iP5200 hiljuti ning kõik on super, kuid mõned toonid (sinine taevas ntx) kisuvad õite pisut teiseks (ei ole nii intensiivse värviga) kui monitorist vaatan. Monitor ei tohiks eriti paigast olla samas... Seega printeri profiil?
Ja teine küssa on jälle paberi kohta. Ons kellelgi kogemusi Canon'i GP-501 paberiga? On ta väga palju kehvem (just pildikvaliteedilt) PP-101'st?
Kui nüüd printerit ennast ei arvesta, siis...
AarNet pakub seda GP-501 paberit umbes täpselt 3.10 krooni leht. Minu printer peaks kirjanduse alusel pritsima A4 lehele kusagil 2 krooni eest tinti. Pole küll pottidest jagu saanud, kuid ka poest kutid andsid julgust, et jagub nagu lubataxe ja vahest veel enamgi... Arvestage siis ise.
Ise kasutan siiani seda PP-101 paberit ja tehtud on ka PR-101 paberile, millede kvaliteet enam kui ootuspärane. PP-101 PABER tuleb 19.- / A4
PS! Ei hakanud uut teemat tegema, sest jutt läks paljudel juba tindipritside peale...
Eemal
Aeg küsimised lõpetada jah. Kui vaadata minu esimest postitust siis oli paar lihtsat ja konkreetset küsimust millele lootsin ka lihtsaid vastuseid. Aga fotograafia pole mingi lihtne ala:))) Igatahes, pildid saadetud, homme saan kätte:) Eks siis näe, mis välja tuli. Tänud kõigile.
Eemal
Millegipärast kaldun arvama, et selliseid õpetusi vedeleb netis hulgi, aga kuna nii mõnigi vend on kunagi viitsinud minu õpetamise peale aega raisata, võiks ju oma karmavõla vähendamiseks ka proovida üks tüüpiline DSLR workflow elik siis maakeeli tööprotsess üles tähendada:
Sinu varustusse kuulub kaamera ja objektiivid, mida armastad ja hooldad. Sa hoiad neid puhta ja kuivana, ning sa kaitsed neid põrutuste, tolmu, vee ja rasvaste näppudega jõmpsikate eest.
Oma pilte töötled ja hoiad sa arvutis, mille kõvaketas on piisavalt suur ning mida sa pidevalt hooldad ja kaitsed viiruste ja muude pahalaste eest. Oma piltidest teed sa pidevalt varukoopiaid, mida hoiad põhiarvutist kaugel. Pilditöötluseks kasutad tarkvara, mille juhendit sa oled lugenud ja millise kohta su teadmised ei piirdu Warez foorumitest saadud igihaljaste tarkuseteradega. Kasutatav monitor peb olema profileeritud, kuna ilmselt soovida sa oma pilte ka teistele näidata nende värvidega, mida ise nägid.
Hea pildi saamiseks:
1) Valid objekti ja sobiva valguse ning kompositsiooni.Säritad võimalikult täpselt, vajadusel kompenseerid säri üles või alla.Vaatad histogrammi ja pilti, vannud ja teed uuesti. Aparaadi settingud:RAW ja nii madal ISO, kui valgus ja objekti liikumine võimaldab (kui just gunszti ei tee)
2) Pildid kõvakettale ja kustutad eelvaate põhjal ära kõik pildid, milles vähegi kahtled. Sõnniku töötlemine teeb sõnnikuhaisu ainult vängemaks.
3) Konverteerid RAW 16 bitiseks TIFF failiks, varustad pildi vajaduse korral ka leidmist hõlbustava nime/indeksiga. Määrad sobiva valgepunkti värvustemperatuuri (White balance) ja timmid paika varjud/helealad (Levels). Tavaliselt vajab RAWst konverteeritud pilt ka teravuse (sharpen) ja värviküllastuse (saturation) mõõdukat lisamist, kuna kaamera RAW faili puhul ise neid korrektsioone ei tee.
4) Vajaduse korral konverteerid pildi sobivasse levinud värviprofiili (näiteks Adobe RGB 1998) ja määrad pildile sobiva trükisuuruse (näiteks 300 dpi ja A4).
5) Tulemuseks on umbes 40-50 MB Tiff fail, mis on soovitav toimetada laborisse, kus on piisavalt selge silmavaatega ja motiveeritud laborant, kes su pildi sinu soovidele vastavalt ka paberile manada suudab.
5) Saad pildid kätte, maksad ja pühid pisara silmanurgast. Kas kahjutundest mahavisatud raha ja aja pärast või siirast õnnetundest, on kinni eelneva protseduuri jälgimise täpsusest. Noh, andest ja õnnest muidugi veidi ka
Eemal
Eemal
Kuna ise püüan kah oma tarkusega tungida sellesse värvihaldusmaailma, siis ajame aga asja jälle keeruliseks tagasi: http://www.fotoluks.ee/index.php?main=5&newsID=3, peamine siiski, et nüüd esmaavastusel kaamerat kapiotsa ei jätakski.
Eemal
Nii, pildid käes! No minu nägu on küll väga naerul:) Nõksa tumedamad on, kui minu monitoris aga muus osas ületas tulemus tublisti ootusi ja lootusi. Nüüd ma mõistan, mida silmas peetakse, kui siin mõne pildi all kirjutatakse, et tahaks seda paberil näha:)))
Eemal
Lisaks tehnilisele korrektsusele (mida kahjuks kohtab harva), olid sul sisuliselt ka väga head pildid. Jään ootama sinu uusi meistriteoseid.
Parimat,
Oliver
Eemal
Eemal
metsavend & teised huvilised, siin on kõik kirjas, kuidas Canoni printeri profiili sättida paika...ise kaesin justnimelt seda dokki. Seda Canoni enda lehelt vist ei leia...
http://homepage.mac.com/renard/ls/Canon … _Guide.pdf
Eemal
Tänud!
Eemal
Olgu siis kaevaks selle vana teema üles, kuna tehnika areng vahepeal on olnud metsik siis teab keegi nüüd soovitada printerit A4 võiks ka ikka välja lasta
Eemal
Eemal
Eemal
Teen siis oma esimese postituse.
Küsimus on paber fotode kavaliteedis. Nimelt otsustasin katsetada paberfotodega et hilisemad "meistriteosed" mulle sobiva rada mööda paberile saada. Selleks klõpsasin neli pilti RAW-s. Töötlesin ja salvestasin sRGB Jpeg-ideks. Saatsin samad pildid interneti teel nelja laborisse. Panin kirja kah et mitte töödelda. Kõik neli laborit tahtsid saada sRGB-d. Tagasi sain neli erinevat variantti igast fotost. Ja mitte üks ei sobinud sellele mida ma näen monitorist. Erinevused olid nii värvides , värvi temperatuuris ja detailide rohkuses.
Loomulikult monitor mul kalibreerimata. Aga mis point on kalibreerimisest kui laborid ikka saavad infost aru erinevalt ?
Nüüd siis küsimused. Teooria on kõik läbi loetud. Aga praktilisi soovitusi ei ole kuskil.
Kalibreerimisest. LCD monitor Samsung SyncMaster 931BW. Kas piisab kui lasta kuskil kalibreerida ? Või kalibreerima peab nii tihti et targem osta endale vastav seade ? Või muu monitor ?
Äkki keegi annab enda ideaalse paberfoto retsepti ? Näiteks:
Monitor kalibreeritud nii, fotod salvestan sellises värviruumis , saadan alati sinna laborisse. Ütlen et mitte töödelda. Tulemus alati ideaalne.
Või siis. Ära näe vaeva , tee kodus , printer selline , paber selline .
Paistab et laborid on erinevad ja edaspidine katsetamine lööb vastu rahakotti. Tänan vastuste eest.
P.S. Laborid olid Photopoint, Fotoluks, E-foto , Digifoto.
Eemal
Kalibreerima peaksid oma monitori kindlasti kui tahad üldse prindi ja ekraani mingitki kokkulangemist saada. Ning sa ei saa viia monitori kuhugile kalibreerimisele kuna kalibreerimine on softis muutuste tegemine ehk siis vajab sinu arvutit seal juures. Samuti sõltub kalibreerimine päris oluliselt ka sinu taustvalgusest niiet kalibreerima peaksid sa oma tavapärastes valgustingimustes. Minuteada on inimesi kes pakuvad teenusena, et tulevad kalibraatoriga sinu juurde ning kalibreerivad ära. Samas olen aru saanud, et abiks on kalibreerida nii kord kuus umbes ehk siis kui tihti prindid, siis abiks ka kalibraator hankida.
Ülejäänu osas räägivad vast teised.
Eemal
>> abiks on kalibreerida nii kord kuus umbes
see oli CRT ajal nii .. LCD hoiab oluliselt kauem paigas ...
Eemal
tommy kirjutas:
>> abiks on kalibreerida nii kord kuus umbes
see oli CRT ajal nii .. LCD hoiab oluliselt kauem paigas ...
LCD-l ja LCD-l on vahe. Enivei, "oluliselt kauem" on liialdus, seda kinnitas ka Andres Toodo.
Eemal