Aga kuidas enamuse arvamus on teemast - miks ei võiks 1 vinge pilt korjata erinevaid auhindu? Filmid rändavad mööda festivale ja nopivad erinevaid auhindu kuni gloobuste ja oscariteni välja. Või peaks see olema konkreetse võistluse eripära nagu Eurovisioon, kus vist ei tohi kah mujal võitnud lugu konkureerida, seal vist isegi karmim, lugu ei ole keegi kuulda kah olnud tohtinud enne konkursile esitamist ...

Mina ei poolda samade piltide taasauhindamist. Põhjusi on palju:
1) žüriid hindavad pilte teadmata autoreid. Ja nüüd tuleb üks mitteanonüümne... Selle teema alajuhtum on eelnev avaldamine, mida pole lihtsalt võimalik reguleerida. Kui eelnevalt avaldatud pilt on midagi tõeliselt erilist, siis on tal võimalus auhinnatud saada. Küll aga on sellistel piltidel pigem tõenäosus jääda hindamisel alla uutele ja värsketele piltidele.
2) Foto tegemine on midagi muud kui filmi tegemine. Võrdlus pole päris kohane. Festivalidele tihtipeale kutsutakse häid filme aktiivselt, autorid on võimalusel pidevalt ka ise kohal selgitusi jagamas ja auhindamine on üks mängu osa.
3) Fotokonkursside kaudu saab suunata inimesi loodusest midagi uut ja värsket nägema. Samade piltide taasauhindamine ei anna midagi juurde ei pildile ega sekundaarsele konkursile.

Tõsi ta on, et erinevatel konkurssidel on erinevaid praktikaid. Kas European WPY sai midagi juurde sellest, et nädal pärast Veolia WPY tulemuste teadaandmist (taas)auhindas mitmeid samasuguseid pilte? Ja mida fotograaf sellest võitis?

Muuseas WPY reeglid nõuavad oma auhinda saava pildi tagasi kutsumist teistelt konkurssidelt ja võib arvata, et taoline reeglite eiramine piltnikele head ei tee.

Kommentaarid on olemas ja edastatud ka konkursi tehnilisele toele nende välja panekuks. Ma pole kontrollinud, kas ja kus ja kuidas.

Eesti mastaabis on konkursile saadetud piltide anonüümsus väga küsitava väärtusega. Kes vähegi on seotud looduse pildistamisega on ka kursis teiste tööde ja tegemistega.
Mina isiklikult vaadates konkursile saadetud töid, tunnen paljud autorid piltide järgi ära, kuna olen neid eelnevalt juba näinud, kas kodukal, blogis... jne. Tundmatud autorid reeglina on ka esitanud madalama tasemega pildid.

siilur kirjutas:

Eesti mastaabis on konkursile saadetud piltide anonüümsus väga küsitava väärtusega. Kes vähegi on seotud looduse pildistamisega on ka kursis teiste tööde ja tegemistega.
Mina isiklikult vaadates konkursile saadetud töid, tunnen paljud autorid piltide järgi ära, kuna olen neid eelnevalt juba näinud, kas kodukal, blogis... jne. Tundmatud autorid reeglina on ka esitanud madalama tasemega pildid.

Selle viimase näitega ma kohe üldse nõus pole. Tean mitmeid tõsiseid piltnikke, kes potentsiaalseid konkursitöid eelnevalt ei eksponeeri.

Aastaid Eesti Looduse, ja VVV žüriis olnuna olen näinud ka kümneid netis ilmutatud ja kõvasti kiidetud pilte. Siinkohal võin korrata juba eelnevalt öekdud väidet - kui juba nähtu kõrvale satub vähemalt sama lummav, aga uus pilt, siis eelistus läheb žüriil reeglina viimasele. Kord avaldatud pilt peab tõesti väga-väga hea olema, et konkursi žüüriile tähelepanupüüniseks muutuda.

Eks ka siin Looduspildis võib näha seda, kus uus ja eriline lugu võib olla ka tehniliselt keskmise kvaliteediga, aga kiitust pävib parasjagu. Aga kümnes sama lugu rääkiv pilt võib olla tehniliselt täiuslik, kuid mõju pole enam värske.

Teine lihtsalt tehniline tähelepanek: päris palju on selliseid pilte, mis veebis näivad ideaalsed, konkursile esitatuna, kus piksleid veidi rohkem nõutud, on näha, et juba A4 tuleks raskustega.

Valmar Voolaid kirjutas:

Urmas kirjutas:

Teine lihtsalt tehniline tähelepanek: päris palju on selliseid pilte, mis veebis näivad ideaalsed, konkursile esitatuna, kus piksleid veidi rohkem nõutud, on näha, et juba A4 tuleks raskustega.

See ei tohiks küll kuidagi mõjutada mõjutada žürii otsust, et milline pilt paistab parem suurema formaadi puhul. Sest tehnika mida inimesed kasutavad on ikka väga seinast seina.

Siinkohal võtan siiski vastu argumenteerida. Toon alustuseks näite WPY-le - žüriile tuleb esitada maksimaalselt suur fail, et see saaks veenduda, et pilt sobib ka näitusele (mis on A2-A1 suuruses seinapilt) üles panna ja albumis ära trükkida. Kui pilt tehniliselt välja ei vea, siis pole lootustki.

Meie konkursid on leebemad. Reeglina nõutakse pikemat külge kas 3000 pikslit või siis EL puhul noortel ka 2000 pikslit. Üle A3 ei trükita midagi. Need pikslid pole tänasel päeval mingilgi juhul tehnilliseks piiriks. Kui, siis üksikutele telefonipildistajatele.

Pole veel tekkinud ega ka näe põhjust, miks sisult väga head, kuid tehniliselt keskpärast pilti peaks eelistama nii sisuliselt kui ka tehniliselt väga heale tööle.

Kui lugu seda toetab, siis tehniliselt väga hea pilt ei pea olema "nõelterav". Kui aga lugu eeldab mingis kohas pildil teravust ja seda pole, täpsemalt mõnel teisel samalaadsel pildil on seda rohkem, siis on loomulik, et tehniliselt kehvem pilt jääb tahapoole.

Piltide üleslaadimisel tekkis paar küsimust. Äkki keegi oskab vastata.

Piltide laadimisel tuleb ette teade, et pildifail ei tohi olla suurem kui 10MB. Samas reeglites on jälle kirjas, et pildifail ei tohi olla suurem kui 5MB?
Kumb on siis õige?
Teine küsimus, et pildi allkirja lahtsisse: Kas peab kirjutama ainult pealkirja või võib ka pildi saamislugu kirjutada? Ühesõnaga tähemärkide arvu ei loe välja?

Ma saatsin enda pildid ka ära ja sama küsimus nagu Aivar Sokul jäigi lahendamata. Reeglites on kirjas max 5M ja kui laadima hakata, siis 10M . Ma olin pildid eelnevalt alla 5M-st nüsinud. Osa neist oli 30M-sed.

Kui nüüd siiski oli lubatud "pildiallkiri" (mis eeldab minu arusaamist mööda lühidalt pildi "pealkirja") ka selgitavat teksti, siis minul jäi seekord selgitused / pildi saamislugu kirja panemata mis on muidugi kurb kuna oleks heameelega paar rida pildi kohta kirjutanud.
Iseenesest oleks hea kui saaks tähtaja saabumiseni oma pilte ja teksti muuta. Praegu tundub, et see võimalus puudub.

Minul on jällegi hoopis teistmoodi küsimusi - nimelt, kus toimub LAF lõpetamine üleüldsegi?

Loodan et Tartus pole. See teeks minu tuleku ikka väga raskeks.

Oleks viisakas tõesti, kui Tartus oleks, on ju sealtkandi rahvas pidevalt pidanud Tallinna sõitma.