raw. jpg tehakse kaamerasisese töötlusega raw failist mingil kiirmeetodil.

arvutis töötlemine annab parema tulemuse ja sul on selle üle kontroll.

Muretse suurem kaart ja tee alguses rahumeeli mõlemat, nii RAW kui JPG faili. Kui oled JPG -ga rahul on hästi, kui ei ole saad alati RAW faili töödelda. Hiljem ilmselt loobud JPG failist üldse.

Samas pole RAW töötluseks rohkem kui aparaadiga kaasas olnus OLYMPUS Master2 mis on vist suht algeline programm. Ehk on teada mõni kabedam tasuta netist saadav programm.

Mina tulistan mõlemat, sest pärast on JPEG-na pilte oma väiksema mahu tõttu kergem sorteerida. Aga töötlemiseks võta ikka aluseks raw, siis oled nö oma pildi töötlemise peremees!

Olympus kasutab veidi väiksemat sensorit ja seega on rohkem hädas müraga. Üldiselt on odavamad mudelid aste või paar mürasemad kui poolprofikaamerad (aga see vahe sõltub paljudest asjadest). Tunneta oma kaamerat ja kasutatava ISO piiri ning ära alasärita oma pilte (ja hoidu ISO-dest, mida kaamera ei kannata). Soovitan pildistada JPG+RAW (kui kiirus ei ole oluline) ja katsetada kuskil programmis RAW faili töödelda. RAW-i töötlemine võib algul minna üle kivide ja kändude (sest lihtne on värve valeks keerata ja üldse asja ületöödelda). Siis saad ka näha, palju annab arvutis paremini pilti teravikustada ja kui palju mingi ISO pealt müra sisse tuleb v detail ära kaob. Üldiselt pakub RAW ka pisut heledate osade päästime võimalust, kuid siin küll on odavama otsa mudelid väga piiratud võrreldes kallimatega. Kõik see on selline piiripealne ja vajab fotograafi poolt võimalikult tarku otsuseid pildistamise hetkel (s.t. et ka kallima kaameraga annab äärmiselt lihtsalt oma tulemus ära lörtsida).

Mürast niipalju, et vahepeal oli tava mitte minna üle ISO 400 (erandina 800) [nt Nikon D50], paremad kaamerad kannatasid 800 (erandina 1600). Tänased mudelid on aste v paar edasi läinud, kuid mingit roosimannat ei ole kuskil niiväga oodata. Minu D300 nt võib taluda 640, üle selle tuleb olla eriti hoolas ja kui seda olla, siis ka 1250 ja 1600 võib anda peaaegu väga rahuldava tulemuse (kusjuures see eeldab ka täpset teravikustamist ja müraeemaldust arvutis ... näiteks tuleb kasutada maski, mis ühtlaseid alasid ei teravikusta jne). Samas, kui nt 0,5 astet säri mööda panna ja pärast arvutis heledust veidi tõsta, võib saada ka ISO 400-st üsna mürase pildi. Profikaamerad nt D3 on siin näidanud pea puhast pilti 1600 juures (juttude põhjal, endal mul ei ole). Vot, sellised lood siis ... ei ole mõeldud õpetamiseks, vaid mingitsortiu ülevaade vast. Keegi võib-olla viitsib täiendada.

Eelkõige annab RAW tulemusi, kui algfail on korralikult säritatud, fookuses ja mitte ära väristatud. Siis on ka jpg hea, aga RAW annab siis võimaluse pilt suurepäraseks timmida. Kui mingi asjaga nt fookus mööda panna, siis ei paranda seda ei ussi- ega püssirohi.

Tommy, mingi standardvastus? Võib-olla suutsid ka välja lugeda, et jutt sisaldas osalauset "ei ole mõeldud õpetamiseks". Ja teiseks, kui tegijad ei seleta (ei viitsi), siis keegi peab seda ju tegema. Päikest.

ja mis nüüd jpg vs raw teemasse puutub, siis omaenda kogemustest ma ütleks seda, et tehke raw'd. jas siis ainutl raw'd või koos jpg'ga. isegi kui te seda raw'd kohe ei kasuta, siis paari aasta p2rast, kui vajadused ja oskused kasvanud, vannute tulist kurja, et miks ka kohe algusest peale raw'd ei teinud.