Täna käisin juba Lõunakeskuse Apollos nillimas aga ei olnud veel. Avastasin, et saadavust saab jälgida ka Apollo kodukal.. http://apollo.ee/product.php/3069356,1#more

Õnnitlused minugi poolt!

Hehhee, pole raske vist arvata kes on see mees kellest raamatu 144 lk räägitakse.Ma mõtlen seda tegelast kes fotograafia naise vastu vahetaks-)
See ju tegelikult nii raske küsimus, et hoia mütsi kinni....-mõlemal oma head ja vead-)
Igatahes ühte head pilti oli ka Looduspildis näha mis tehtud jaanipäeval!!!
Aga raamat on hea, kuid suts rohkem oleks võinud juttu olla-sai teine 30min läbi, aga pildid olid üli head!

Tehnilistel põhjustel täna siiski raamatut poodidest ei leia (va. Solarise Apollo). Homsest hakkab lettidele imbuma. Eriti soodsalt saab aga raamatu soetada hoopis siit: http://mammut.ee/alari-kivisaar-minu-fo … arjed.html

Ma ise olin vast kõige noorem fotoharrastaja kohal. Lugesin raamatu läbi, pildid olid nagu ikka imelised ja meeldisid väga. Erit hea oli ämblikute teema kui sa Alari jooksid metsas/võsast välja kiljudes ja kaamera käest viskasid. No seda küll mitte sõnaotseses mõttes aga ajas muigama küll. Aga samas pani mõtlema selle saaremaa maja tehingu värk " aga Teil ju selline auto perse all" no jätab soovida.. Ja su naisele tunnen kaasa. Aga mulle raamat meeldis, sain autogrammi ning ilusa jõulukingi endale kokkuvõtteks. Super!

See on väga hea, et Alari kui avaliku elu tegelane sellist elustiili viljeleb, ehk siis otsib ja jäädvustab looduses hetki. Ta on kui meie saadik nende seas, nemad on need kelle jaoks selline asi on müstika, aga võta või jäta on neile arusaadav.

Eile telekat vaadates ja lehte lugedes oli selle raamatu ilmumisest mitmel pool juttu. Ei meenu, et kellegi fotoraamat üheagselt nii mitmes meedia kanalis kajastatud oleks.

Õnnitlused minugi poolt!

saaremaal igatahes veel ei ole saada

Nõustun ... iga toll ses raamatus oli oma hinda väärt. Meeldivalt eneseirooniline ja ma ei saanud muiet oma näolt kogu lugemise vältel minema. Võib-olla et seda sõna rsk oleks võinud vähem olla, sest tegu rohkem parasiitsõnaga, mis trükipilti ei sobi. Oli ka meeldiv, et trükisõnas vigu ei olnud, viimastel aastatel on see olnud negatiivne trend, et kõik tehakse hästi, aga trükivead jäetakse sisse (ja sinna nad jäävad sajanditeks v kauemaks). Tänud autorile, kuis suudad, lase samas vaimus edasi.

Valmar Voolaid kirjutas:

saaremaal igatahes veel ei ole saada

Eile käisin Kuressaare kaubamajas ja siis seal ei olnud, ütlesid, et tuleks järgmine kolmapäev, et ehk siis on. Kindlalt ei lubanud see tädi seal midagi.
Valmar, kui leiad Saaremaal koha kus raamat müüki ilmund, ei oleks üldse paha kui siia ka märku annaksid

Kergem oleks ju Internetist tellida. Omale  tellisin  aga kohale pole veel jõudnud.

Valmar Voolaid kirjutas:

Ok, saab tehtud, kuigi ega meil siin saarel vist suurt valikut ei ole kust raamatuid osta saaks Kaubamaja, selver, maxima - rohkem vist ei ole

Ega jahh rohkem polegi kohtasid, vähemalt mulle ei meenu ka rohkem. Samas pole nendest kohtadest kasu mitte muffigi, sest saada pole sealt kunagi seda mis tahaks.
Vahest viskab üle see saare elu, tihti on nii, et peab mandrile liduma, sest saarel pole või siis kui tuleb, tuleb suure hilinemisega.

Netist ostmine on igav:D

Eile hommikul saabus hiiumaale 1 raamat Raamat ise on hea, nalja saab.

Alari Kivisaar kirjutas:

Tegelikult mõned üksikud vead siiski kahjuks on ja mitte niivõrd kirjavead. Kes otsib, see leiab See sõnakasutus oli mulle endalegi pisut kummaline aga asi on selles, et raamat pole niivõrd kirjutatud kui räägitud. Minu jutt salvestati, kirjutati maha ja seati tekstiks. Kui ise esimest korda lugesin, küsisin kirjastajalt, et kas ma tõesti niimoodi räägingi Mingil määral muidugi sai korrigeerituid ja midagi ka juurde kirjutatud aga arvati, et las jääb laias laastus nii nagu rääkisin. Olevat ehedam.

Kui Arnold Rüütel veel president oli, siis oli kuskil ajakirjanduses sellest isegi juttu. Kuna Rüütel ajas niigi seosetut iba, siis selle forsseerimiseks ja lugejate lõbustamiseks tsiteeriti teda tihti sõna-sõnalt diktofonilt, et jutt veel tobedam paistaks.
Et põhimõtteliselt, kui tahad intervjueeritavast lolli muljet jätta, kirjuta täpselt kõnekeel maha, ära jäta vahele igasugu "äää-sid", "mmmm-isid" ja "kuradi raisk-asid". Lauseid võib ka selekteerida ning kontekstist välja kiskuda. Näiteks rõhuta lauset, mis on põhisisu vahele moka otsast naljaga pooleks või (enese)irooniliselt mainitud.
Sellise, praktiliselt autobiograafilise raamatu juures asi vast nii väga hull ei tohiks olla.

Raamat läbi loetud ja mulle täitsa meeldis. Mitmel korral sain autori ja enese vahele võrdusmärgi tõmmata. Pildid nagu ikka olid kenad. Teksti üle ka ei nuriseks: jutustav-rääkiv stiil täitsa sobis. Hind on väga mõistlik. Raamat saadaval kõigis Apollodes ja  ka Rahva Raamatus.
Kokkuvõtteks: Väga hea