Vähemalt mingi aeg tagasi oli Canoni S seeria päris ok, kuid ma pole nüüd mõni aasta jälginud kuidas see edasi arenenud on ja kas on endiselt "pandavad". Andis päris ok zoomi vahemiku ja kui õigesti mäletan siis peaaegu kannatas ka pikemas otsas kasutamist niiet saad nii lainurka kui telet katsetada ja tead siis pärast mida osta tahad kui peegli peale üle lähed.

reisile on sul tähtis, et kaamera oleks laia nurgaga, kerge ja kompaktne.
zoomi pikem ots pole oluline.

Üldiselt kehtib lihtne reegel, et üle 3x zoomi ei kannata zoomi otsad väga kasutamist. See küll oli mõnda aega tagasi. Oletame nüüd, et tehnika ja optika on arenenud ja see on ca 5-6x. Kui sa vaatad 15-26x zoome, siis peab ikka tõsise pudelipõhjaga tegemist olema, et saada nii lainurk kui ülipikk tele samasse optikasse kokku ning ma ei taha parem teada mis kompromisse selle juures on tehtud. Võib-olla on osa sellest "zoomist" ka nn "digitaalne zoom" mis tegelt on lihtsalt pildi croppimine sinu eest ning ei anna absoluutselt mitte midagi.

Minu soovitus oleks mine tee pilti mõlema kaameraga ja küsi pildid endale kodus vaatamiseks. Proovi eri olekutes (eri zoomidega, eri isodega jne) ning pärast vaata kuidas on siis pildid.

Kompaktkaamera valikul peaks eelkõige lähtuma kaamerast endast, s.t. kuidas ta käes istub, kui kerge on tal parameetreid vahetada, kuidas reageerib, kui loogiline v ebaloogiline on nuppude ja menüü paigutus. Müra ja pildikvaliteet on neil enamasti (eriti superzoom kaameratel) üsna ühest klassist (kuna sensor on igal pea võrdse suurusega). Superzoomi nõrkus on kõrge iso (sest sensor on väga väike).

Üldiselt ei soovita sellist, kui tahtmine ka nõrgemas valguses suurendusega pilti teha. Reisideks ja igapäevaseks kasutamiseks heas valguses kulub üks selline alati marjaks ära. Üldiselt on Canon G10 kohta tulnud päris häid sõnu, Olympuse UZ seeria on üsna klassikaline ja ilmselt alt ei vea, kuid midagi väga erilist ei ole ühegagi oodata.

Mis puutub zoomi, siis oluline on reaalsed millimeetrid, kas hakkab nt 26-st, 28-st v 35-st (ehk lainurk). Vastavalt sellele saab kunstlikult suurendada zoomi numbrit (sest see on suurim number jagatud väiksem). Pikemas otsas tuleb kõik pildikvaliteedi arvelt, sest zoomidel mida väiksem on sensor, seda suuremat suurendust võib tooja välja pakkuda (kuid siis tekib ka lisamüra), lisaks võib seal jah, mingi digisuurendus ka mängus olla, mida sulle otse manuaalis ei öelda (kaubanduslikult eesmärgil). Ise soovitaks tagantjärgi tark olles keskenduda rohkem lainurgale ... aga seda on jube raske selgeks teha, sest selle kogemuse peab alati omal nahal läbi elama ja alles siis selgub, miks nii ja mitte teisiti :~)

arvutad 35mm filmikaadri pindala ning kompaktkaamera sensori pindala ja siis saad teada, mitu korda väiksem see pisike sensor on.

filmikaadri kõlgedesuhe on 3:2 aga seebikatel 4:3 (mõne erandiga mis 16:9 teeb).
pindala pindalaks, aga vaatenurk antakse enamasti diagonaali järgi. kumba järgi tehakse ekvivalendi arvutus? mina küll ei tea.

Olen kasutanud kahte Olympuse kompakti( SP 500 ja550) ja ühte Niconi kompakti( P90). Minu hinnangu järgi on Niconil veidi teravam pilt kui Olympustel. Müra poolest on aga seis vastupidine. Olympuse iso 200 on veel puhas, aga Nikonil on iso 160 juba päris mürane. Iso 50 Olympusel ja iso 64 Niconil on enam-vähem võrdsed. Koostekvaliteet on Olympusel parem. Niconil on raputamisel mingi kolin sees ja esiläätsel oli seespool küljes paari millimeetrine kraaps, mis samas ei sega pildistamist. Nicon kasutab EN-EL5 akut, mis on tunduvalt kallim kui Olympuste poolt kasutatavad  AA- tüüpi akud( 4tk.) Objektiivid on Niconil 26-624 mm.( 35 mm.ekvivalent) zoom 24 korda, Olympusel on pikem ots 508 mm. ,zoom 18 korda. Lühemat kahjuks ei mäleta, aga lainurk on ta kindlasti.

Raimo: ma arvan, et sa ajad siin veidi pada Mina võrdlesin antud juhul lõpptulemust mis sõltub optikast ja sensorist. See kas selle saamiseks on vaja seista kikivarvukil samal ajal peeru lastes mind väga ei huvitanud kuna pole ise juba üle viie aasta kompaktiga pildistanud.

See rohkem kui 3x zoomi kvaliteedi osa on täiesti tõsi ning mitte ilma asjata ei ole zoom objektiivid peegelkaamera valdkonnas kasutatavad siis kui nad on näiteks 70-200 vms. Ainukene erand mis on veel normaalne on Canoni 100-400 L obje kuid eks seda oska kasutajad kommenteerida kuivõrd nad rahul on 400mm pealt tehtud piltidega.

Pildi saad sa kätte ka pudelipõhjaga pildistades seni kuni sensorile valgust langeb, kuid küsimus on mida sa selle pildiga teed ning millega sa seda võrdled. Mina võrdlen fix objektiividega saadavate piltidega ning kuigi ükski zoom objektiiv ei suuda pakkuda sama teravat pilti kui korralikud fix objektiivid suudavad nad seni kuni see zoomi vahemik väga suur ei ole pakkuda mõistlikku pilti. Sorry, kuid 50-500 obje kvaliteet 500mm juures ei ole kuidagi võrreldav 300mm f/4L fix obje omaga ning see oli see mida mina väitsin. Ma sügavalt kahtlen, et valdkonnas kus on tegemist igal juhul kompromissidega, et kõik väiksesse kesta ära mahutada suudetaks lisaks muudele kompromissidele pakkuda veel ka 10x või rohkema zoomiga objet mis tagaks kvaliteetse pildi, see lihtsalt ei ole optiliselt võimalik (ning olles füüsik ma tean mis ma räägin).

raimo kirjutas:

Seebikate pisikese optika suhtes ei mõjuta see mitte mingil olulisel moel pildi kvaliteeti, kas zoom on 5x või 15x.

Ja ega ilma asjata ei osteta järjest enam digipeegleid 18-200 mm ehk enam kui 10-kordse zoomobjektiiviga. Sest see töötab. Nikoni 18-200 ei jää millegi poolest Sigma 200 mm fix'ile alla.

Hobifotograafile ei ole mõtet hirmkalleid ja kahtlemata väga hea kvaliteediga teletorusid iga hinna eest nina ette toppida. 10 jmt kordsed zoomid on tavakodanikule palju praktilisemad kaaslased, kui miljoni krooni eest ülihead fotokola, mida ta kaasa vedada ei jaksa/viitsi ega ka kasutada ei oska.

Fotoga on sama lugu nagu mp3-gagi:90% kuulajatest/vaatajatest on täiesti ükskõik, kas heli/pilt on ideaalselt terav või mitte. Peaasi, et tundub kena.

Senikaua, kui fotoaparaadiga raha ei teenita, ei ole mõtet sellesse hobisse arutult raha matta - ei ole päris nii, et annad naisele miljnikroonise tehnika pihku ja see toob 24 tunni pärast Eesti aasta loodusfoto metsast tagasi.

Väga häid pilte saab vabalt teha keskpärase tehnikaga.

Siin on nii palju jura kirjutatud, et ma ei teagi kust alustada. Tundub, et isik pole fotonduses väga kodus. Samuti mitte teemas mp3 vs hifi tehnika. Sellepärast foorumijutte ei tasugi uskuda, et kui ei tea, kes neid räägib, on nad lihtsalt üks müra. Nagu ülalolev postitus seda on.

Raimo pole vist seda veel mõistnud, et iga fotograaf tahab võimalikult head tulemust. Pole vahet, kas ta teeb seda raha eest või hobiks.

Limiteerivaks saab ikka enamasti raha misvõimalik välja panna.
Seetõttu mind eriti häirivad jutud umbes milleks hobimeestele vaja kalleid objesid jne. Ega  jah, kallist polegi vaja lihtsalt võimalikult teravat ja valget.

Mis asi on sigma 200mm fix?  Seda on nüüd juba korduvalt mainitud.

Tuleb tunnistada, et niipalju kui seda näeb sellelt 600px pildilt on asi suhteliselt söödav kompakti kohta. Ja mina isiklikult ei ole kunagi olnud kompakti kasutajate vastu, on mitmeid pilte mida saab hästi teha vaid kompaktiga kuna saab ära kasutada pea lõputut teravussügavust ja samal ajal lähedalt pildistamist. Minu argument oli optika kvaliteedi osas mis puduutab suurt zoomi vahemikku kuna see tähendab tahes tahtmata kompromisse läätsede valikult ja nende asukoha muutmisel. Ja kuna seebikas ja peegeltoru ei ole optiliselt võrreldavad, siis seetõttu soovitasin ka väiksemat zoomi vahemikku. Samas kui aus olla, siis võib-olla tõesti tuleb seebi puhul mängu see sama kompaktsuse faktor ning tõesti suudetakse tagada laiem zoomi vahemik samas suurusjärgus kvaliteedikaoga (suhteline kadu, mitte absoluutne kadu). Peegelkaamera objede puhul aga on see 3x zoomi reegel üpris kindel kuna pikemate torude puhul tähendab suurem zoomi vahemik ka karmimat läätsede ringi positsioneerimist jne.

Aga jah originaali vaataks ka mina hea meelega...