erm... kas foorum katki või postitaski tiit oma mõttekäigu uuesti?

Quod licet Jovi, non licet bovi - mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale.

Aga ehk selgitaks keegi, mis põhjusel lubatakse punahirvi eelpoolnimetatud määruse eelnõu kohaselt küttida piiramatul hulgal? Kas ehk arvatakse, et võõrliigina ei ole punahirvel kohta Eestimaa metsades?

Lugesin kommentaarid enda arust hoolega läbi ,kuid ei leidnud kohta kus Toruonu kutsub üles karusloomakasvatajaid tapma,kas sa Asjatundja vähe üle ei pinguta?

selena kirjutas:

Päevalehes viidatud määruse eelnõu ja seletuskiri
http://eoigus.just.ee/?act=6&subact … C_W=112382

«Paragrahv 2 loetleb jahiulukid, kelle arvukust tuleb kaitsealadel ... ... jahiulukite tekitatavate kahjustuste ennetamiseks või muul põhjusel reguleerida.»

«Jahipidamine jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemise korral ... ... toimub jahipiirkonna asukohajärgse keskkonnateenistusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.»
 
Mine sa võta kinni, kas siis jaht läheb lahti kahjustuste ennetamiseks või kahjustuste ilmnemise korral... Eks vist ametnikud koos jahimeestega otsustavad?

«Paragrahv 3 (1) Jahiulukite arvukust kaitsealal reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskus või kaitsealaga külgneva jahipiirkonna kasutaja või kaitseala territooriumil elav jahimees.»

JAH, LEHT KIRJUTAS. V.T. SVENI ESIMEST POSTITUST ANTUD TEEMAS.

kusjuures julgeks filosofeerida, et laskmiskvoodid inimestele, kui seda paneksid loomad, oleksid way humaansemad kui vastupidi...

toruonu kirjutas:

Krt kandke puuvillast kampsunit ja olge õnnelikud

Ma millegipärast arvan, et Toruonu käib seanahast pastlatega ja üldse ei kasuta tooteid mis pärinevad naftast. Panin palju mööda?

Ja fotoaparaat on tal ka puust.

Njah, et siis tagasi. Selle notsuste arvukuse teemal (eks mingist vaatenurgast ka kitsed-põdrad) on juhtumeid, kus kohalik jahiselts neid farmib, karjade suurus küündib pea saja seani ja selliseid karju kohe mitu. No, isegi väiksema mahu juures kuuleb seda, et kohalikud elanikud kõnelesid, et kunagi olla metsast ka kukeseeni saadud. See siis üks väljarebitud näide lihtsalt. Kui nüüd võtta veel kitsed, kes karjadesse kogunevad, ning sel ajal maaomanikud neid pea kõiki maha tappa tahaksid, või põdrad... kes ka kipuvad ealama seal kus olud soodsad, siis seal on selgelt suuremaid kahjustusi esinemas. Edasi, antud juhul tuleb siis vahet teha seda, et kas antud piirkonda on kogunenud ebasoodsaid aegasid üle elama ümbruskonna loomad, või on antud ala asustustihedus stabiilselt selline. Kaitsealadel, mulle tundub (aga ka ei tea, arvan, et salsed asjapulgad teavad, ja ei kritiseeri nende sellist käitumist), on juba selline asustustihedus stabiilne ja mõningane küttimine on selleks, et teised liigid selle all ei kannataks. Selles olen ka täiesti kindel, et kui nii kõrge kvoot seatakse, siis ainult ajutiselt, olukorra normaliseerimiseks, seejärel pannakse paika uus kvoot, mis hoiab antud isendite arvu paigas. Oleks ju tore kui  kaitsealal on natukene rohkem liike kui põder-siga-kits ja rebased, kes kitsetalledest "lugu peavad". Hea on kui need alad ei saaks mingite dominantide karjamaaks vaid sealseid lisaväärtusi hoitakse, kasutades selleks mõne liigi intensiivsemat piiramist (ja erinevalt muljest, mis mõne kommija arvamust lugedes mul tekkis, ei hävitata seal kedagi täielikult ära). Ja seda, et kaitsealadel loomulik iseregulatsioon toimuks (see pole piisavalt suur isoleeritud süsteem), seda ei tasu lootma jääda. Paar haruldast taimeliiki pintslisse pistetud... naabermaadel, söödal, ennast nuumamas käidud ja sead on sama õnnelikud edasi. Ja lõpetuseks - hoopis rohkem tuleks muret tunda, et pärast marutaudi vaktsiini teemat on äkki see jama, et mõningane looduslik regulatsioon selles valdkonnas kaob, ja kus on siis ilusad kanalised, kellest pilti teha... rebasepilte on lehel küll ja küll... kanalisi on kuidagi vähe (on, aga minu meelest ikkagi vähe). Mis siin pool-pseudoprobleemide teemal ikka vaielda, las need teevad, kes asjaga paremini kursis.

Lobo jutt on kohati loba. Ja kohati tundub, et asjatundja vaidleks justkui iseendaga. Kui Lobo kirjutas, et ulukite laskmiskvoodid meil on arutult suured võrreldes Saksamaaga, siis asjatundja vaidleb vastu ja kirjutab, et Saksamaal kütitakse metskitsi kümme korda rohkem pindalaühikult.
Kumb suurem on kas kanada või euroopa hunt- no pole kindel. Tallinna Loomaaias olid nad eelmisel sajandi lõpul mõlemad, kuid nood kanada hundid olid lähisuguluse jms. mõjul rahiitikud . Euroopa hundid aga päris kenakesed- eriti õed Tiina ja Liina. Karja juht minu hinnangul oli "eurooplane" Robi, kes ka kogult tundus võimsam "kanadalasest" Mooritsast . Kes teab?  Suurte loomade murdmisel mängivad rohkem rolli  karmid ilmastikuolud- paks lumi, kaua kestnud pakane jne. , mis mobiliseerib hundikarja üksmeelsemalt ja järjekindlamalt tegutsema. Saakloom sõna otseses mõttes aetakse nii ära, et ta ei suuda vastu hakata. Samuti nagu teevad hüäänkoerad Lõuna Aafrikas (ja tegid varem hotentotid). Selline jahiviis eeldab väga suurt territooriumi, mida Kanadas on aga meil....
Lobo ilmselt võttis oma uhke nime Stevensoni raamatust "Lugusid loomadest" - arvan, et igati hea raamat koolieas lugemiseks.

seda kah veel et mina ei käi metsas et tappa. enamjaolt lähem metsa et looduses käia ja lootes mõnda looma näha. lastud loom on lihtsalt nagu boonusex(kuigi tsipa julm) nagu teil pildi saamine(nu ka minul aint et tele obje veel puudu). lastud loom põhimõteliselt lihtsalt söövitab selle päeva mällu ning see püsib veel aastaid kuigi neid päevi tuleb palju aga igatyhte mäletad nagu eilset.

se isereguleerimine toimub täpselt sinnamaani kui Sinu perekonna liige, sõber, tuttav näiteks põdrale maanteel otsa sõidab ja kõigehalvem juhtub. siis hakkad Sa otsima seda kes on vasutav, kus olid jahimehed, kuidas on võimalik et loom on tee peal jne. niikaua on tore kui loodus ennast ise reguleerib.

miski üllitis jahiteemal-

http://www.ekspress.ee/viewdoc/010B97B9 … AB0043A6B0

Toruonu, ma väidan et seda juttu räägid sa niikaua kui su oma lähedasega pole sellist asja juhtud. veel väidan et kui selline isereguleerimine toimuks siis paljud inimesed ei julgeks üldse metsa minna.. mis ei ole tegelikult kõige halvem variant.