100mm-ga saab käest teravat kokkulangevate valgustingimiste puhul

Suurendus ei sõltu sellest, kas on 100mm või 150mm. Samuti ei sõltu makrode käevärisemine millimeetritest, sest 1:1 suurendus on oma pildistamisala mõõtmetelt olenemata objektiivist sama suur. Värisemise jm vahed tulevad mängu alles siis, teed makrobjektiiviga tavapilti. Makronduses sõltub millimeetritest ainult pildistamiskaugus ja ka tausta kontroll. Mida suurem millimeeter, seda kaugemalt saad pildistada ja seda lihtsamini tausta kontrollida.

Alustamiseks soovitan mina kas 100mm või 150mm. Lühikest (60 mm) makroobjet ma ei ostaks üldse, kui just kindlat vajadust selle järele ei ole.

Jaak Põder kirjutas:

Samuti ei sõltu makrode käevärisemine millimeetritest, sest 1:1 suurendus on oma pildistamisala mõõtmetelt olenemata objektiivist sama suur. Värisemise jm vahed tulevad mängu alles siis, teed makrobjektiiviga tavapilti.

Siin vaidleks väheke vastu. St. mida kaugemalt e. pikema toruga sama suurenduskordajaga pilti teha, seda rohkem siiski võimendub värisemine. E. sama kraadi võrra väristamist erineval kaugusel suurendab pildi liikumisamplituudi võrdeliselt kaugusega pildistamisobjektist. Ei oma tähtsust, tavapilt või makro. Piisab, kui ette kujutada haarasid, mille vahel on fikseeritud nurk (mitte segi ajada objektiivi vaatenurgaga) ja nihutada seda objektile lähemale või kaugemale. Värisemisamplituud e. vahemik, mille ulatuses pilt kõigub, on erinev. Aga loomulikult on pikemal torul kindlasti omad eelised nt. saad kaugemalt pilti teha ning ei hirmuta objekti ära.

Taustakontroll, nagu Jaak juba ütles, võib olla nii pluss kui miinus. St teravussügavus samal suurendusastmel on väiksem.

+ saad soovi korral ilusa ühtlasema ja udusema tausta
- suurema teravussügavuse saavutamiseks pead ava rohkem kinni keerama e. säriaeg pikeneb

Jyrka kirjutas:

Jaak Põder kirjutas:

Samuti ei sõltu makrode käevärisemine millimeetritest, sest 1:1 suurendus on oma pildistamisala mõõtmetelt olenemata objektiivist sama suur. Värisemise jm vahed tulevad mängu alles siis, teed makrobjektiiviga tavapilti.

Siin vaidleks väheke vastu. St. mida kaugemalt e. pikema toruga sama suurenduskordajaga pilti teha, seda rohkem siiski võimendub värisemine. E. sama kraadi võrra väristamist erineval kaugusel suurendab pildi liikumisamplituudi võrdeliselt kaugusega pildistamisobjektist. Ei oma tähtsust, tavapilt või makro. Piisab, kui ette kujutada haarasid, mille vahel on fikseeritud nurk (mitte segi ajada objektiivi vaatenurgaga) ja nihutada seda objektile lähemale või kaugemale. Värisemisamplituud e. vahemik, mille ulatuses pilt kõigub, on erinev. Aga loomulikult on pikemal torul kindlasti omad eelised nt. saad kaugemalt pilti teha ning ei hirmuta objekti ära.

Taustakontroll, nagu Jaak juba ütles, võib olla nii pluss kui miinus. St teravussügavus samal suurendusastmel on väiksem.

+ saad soovi korral ilusa ühtlasema ja udusema tausta
- suurema teravussügavuse saavutamiseks pead ava rohkem kinni keerama e. säriaeg pikeneb

Jah, teoreetiliselt on see nii, aga makrotamise juures mängivad rolli veel paar asja. Internal Focusing makroobjektiivid ei ole 1:1 suurenduse juures selle millimeetriga, nagu objel kirjas. 100mm obje võib olla 70mm, 150 võib olla 105-110mm. Väheneb ka angle of view. Ehk siis obje pikkuse olulisus käevärina teemal sisuliselt kaob. See vahe, või siis olulisus tekib järjest rohkem tagasi siis, mida väiksemaks suurendus läheb ehk siis tavapildile läheneb.

Aitáh!
Saingi kinnitust sellele, mida isegi kahtlustasin - et 100mm on ikkagi targem valik kui 60mm.
Uurin ka Sigma 150mm kohta.

Jaak Põder kirjutas:

Jah, teoreetiliselt on see nii, aga makrotamise juures mängivad rolli veel paar asja. Internal Focusing makroobjektiivid ei ole 1:1 suurenduse juures selle millimeetriga, nagu objel kirjas. 100mm obje võib olla 70mm, 150 võib olla 105-110mm. Väheneb ka angle of view. Ehk siis obje pikkuse olulisus käevärina teemal sisuliselt kaob. See vahe, või siis olulisus tekib järjest rohkem tagasi siis, mida väiksemaks suurendus läheb ehk siis tavapildile läheneb.

Ega ma ei väidagi, et vahe on väga suur, aga olenemata sellest, et ühel puhul on vaatenurk laiem ja teisel puhul kitsam, liigub minu arusaamist mööda seesama vaateväli kaugemalt pildistades edasi tagasi suurema amplituudiga. Noh, mõnes mõttes sarnane kangiefektiga. Selle utreerimiseks võiks tuua näite äärmustest. Kui sul oleks 100 mm obje ja 1000 mm obje 1:1 suurendusega, siis (jättes kõrvale musklijõu jms, ütleme, et objektiivid on ühesuurused ja -raskused), siis kas võimendab toruotsa liikumine pildi liikumist pildiotsijas, kui ühel puhul teed pilti (ütlen peast suvalised kaugused) 30 cm kauguselt, teisel puhul 30 m kauguselt?

Toruonu, kui selle valdkonna spetsialist, on kindlasti võimeline selle valemitesse valama, aga tõenäoliselt pole tarvis

Jyrka kirjutas:

Jaak Põder kirjutas:

Jah, teoreetiliselt on see nii, aga makrotamise juures mängivad rolli veel paar asja. Internal Focusing makroobjektiivid ei ole 1:1 suurenduse juures selle millimeetriga, nagu objel kirjas. 100mm obje võib olla 70mm, 150 võib olla 105-110mm. Väheneb ka angle of view. Ehk siis obje pikkuse olulisus käevärina teemal sisuliselt kaob. See vahe, või siis olulisus tekib järjest rohkem tagasi siis, mida väiksemaks suurendus läheb ehk siis tavapildile läheneb.

Ega ma ei väidagi, et vahe on väga suur, aga olenemata sellest, et ühel puhul on vaatenurk laiem ja teisel puhul kitsam, liigub minu arusaamist mööda seesama vaateväli kaugemalt pildistades edasi tagasi suurema amplituudiga. Noh, mõnes mõttes sarnane kangiefektiga. Selle utreerimiseks võiks tuua näite äärmustest. Kui sul oleks 100 mm obje ja 1000 mm obje 1:1 suurendusega, siis (jättes kõrvale musklijõu jms, ütleme, et objektiivid on ühesuurused ja -raskused), siis kas võimendab toruotsa liikumine pildi liikumist pildiotsijas, kui ühel puhul teed pilti (ütlen peast suvalised kaugused) 30 cm kauguselt, teisel puhul 30 m kauguselt?

Toruonu, kui selle valdkonna spetsialist, on kindlasti võimeline selle valemitesse valama, aga tõenäoliselt pole tarvis

Vastus on: jah, võimendab.

Ma üritasin lihtsalt vastata, et käevärin praegu saadaolevate makroobjede juures makrotamisel ei ole argument, mida arvestada. Aga varsti oleme füüsikavallas põhjendamaks miks. Ja seda kõik lihtsalt küsimuse peale, kumb makroobje valida :-).

St. minu eelmine kommentaar oli kakukullile.

100/2,8 makroobjektiiv, 50/1,4 normaal ja 300/4 pikk tele on suvalisel tootjal kindla peale välja minek. Canoni puhul on Eesti järelturul kasutatud Sigma 150/2,8't ka päris tihti liikvel, ka see on kindla peale minek.