Kas nädal koos sõiduga või nädal kohapeal? Nädala võiks juba Jotunheimenis veeta. Eriti kui mägedes lund lumerohkema talvega veel suve keskpaigaks seda piisavalt alles. Kui mõne natukegi pikema matka ette võtad, siis päevake kohe läinud. Samas seal pead jalatsitega arvestama, et igal pool vuliseb ja soliseb.
Kui järvi vaatad, siis kindlasti planeeri mõni hommik või õhtu taolise järve juurde, mis asub mõnel kurul ja asub kõrgemal kui kilomeeter. Need on nii mõnusalt karged, võrreldes allpool asuvatega.
Geirangeri ja Trollitee kant hakkab hirmus "eurostuma". Kohati jääb igalt poolt pildistamisel betoon ja roostevaba käsipuu ette. Ikka turistide ohutuse nimel.
Preikestoleni juurde läheb matkale koos pildistamisega kindlasti päev. Kohati väga rahvarohke ning kitsamates kohtades ei mahu üles ja alla tulevad suunad mugavasti üksteisest mööda.
Vahemaad Norras suured ja mõndagi jääb teepeale ette. Ära väga palju ette võta, siis jooksed ainult ringi ja vaatad sõidu pealt aknast.
Ahjaa, need orgudesse ulatuvad kuulsad liustikud jäta plaanist välja, kui ka olid. Kliima soojenemine on need olematuks sulatanud. Kui liustikku tahad, siis pead kusagil platoole tõusma.

Kämpingutes saab ilusti telkida. Mägedes võib telkimisega see probleem olla, et ülevalpool loomad uitavad vabalt ja võivad tülitama tulla. Jotunheimenis selle 1100 meetri kõrgusel asuva kämpingu juures saab mõlemal pool jõge ilusti telkida. Preikestoleni telkimisega nii kursis ei ole. Raja peal küll kedagi telkimas ei näinud. Ju pead kusagil allpool vaatama.
Tiivuliste suhtes sel aastal ei oska midagi kosta. Seni olen küll kogenud, et Norras on neid meie ja teiste põhjamaadega võrreldes suht vähe. Eriti kõrgemal.

Jyrka, seal kandis kuhu küsija tahab minna, seal põhjapõtru niipalju polegi. Kui just kusagil platool rohkem ringi ei liigu. Põtru on rohkem ikka põhjapool. Nn Kesk-Norras uitavad asustatud punktidest nats kõrgemal mägedes peamiselt lihaveised ringi. On ka lambakarju, aga need pole nii uudishimulikud. Muidugi lambad lähevad selle eest kõrgemale, tavaliselt kuni lumepiirini. Jotunheimenis kohtasin neid ligi 2000 meetri kõrgusel toitu otsimas. Et nad mägikarjamaadelt enne sügist alla laskuda ei saaks, siis teatud kõrgustel on nende karjamaa piiratud looduslike tõkete ja karjaaedadega. Ma arvan, et veiseid ja lambaid saaks ka Norrasse minemata pildistada. Kuna looduspiltnik iga liikuva eluka peale igaks juhuks nuppu vajutab, siis paratamatult jäävad ka nemad seal pildile 
Muide veiste uudishimu ei tasu alahinnata. Kui tahad katsetada, pane telk mõnele karjamaale üles.

Mägedes nad tavaliselt(koduloomad) võivadki vabalt liikuda, aga teedele ja seda enam tunnelitesse sattudes on nad kindlasti vales kohas ja kuskilt läbi tulnud.
Tõkkepuude otstarve on talvine. Kui tee läheb kuskilt kõrgemalt läbi võib selliselt kõrguste vahe olla, suht lühikese distantsi kohta, väga suur. Tihti on sellised kõrgemad kohad suure lumesajuga läbimatud ja see teelõik suletakse tõkkepuudega(mõlemalt poolt siis).

Väikesed teed, kus tõkkepuu ees kaitsevad jah tihti mingi kogukonna ühisvara- väikesed saekaatrid, pisikesed erasadamad, Teedevalitsuse(Statveien) tehnikaplatsid jms.

Norras telkimiseks ainukeseks probleemiks sirge ja pehme koha leidmine , enamus Norra tehtud kivist ja kuju reljeefne.