uups siia oodati kogenematute vastuseid, sry

jäljekütt, keegi ei küsinud kas sina tahad või ei taha seal istuda.

arts, paiguta telk kuskile võsa äärde-kõrvale, kui võimalik. kasuta telgi loodusesse sulandumiseks kindlasti ka kaasatulnud võrku. telgis olles ära haise ega lõhna, sama kehtib kaasavõetud söögi-joogi kohta. ära rabele sees nii et seinad värisevad ja varjes istudes ära ava kordamööda uksi-aknaid, et näha kus-kes-mis. aknast väljaulatuv toru (eriti kui ta pikematsorti valge juhtub olema) on soovitav ka ära maskeerida, kasvõi mõni tumedam-telgitooni varrukas vms. kui sul nüüd mõni koht teada, kus pidevalt looma näinud oled, mine mõned tunnid enne tõusu (näiteks) kohale, tõmba telk püsti ja jää vaikselt ootele. sealt edasi hakkad juba ise taipama ja nägema mis valesti teed või tegid ja kuidas järgmine kord paremini saaks.

Hakkas veebist silma selline Sveni artikel: http://www.photopoint.ee/fotojutt.php?uid=37

Seal tuleb veel lisa oodata.

jäljekütt kirjutas:

to tom

mis siis linnameest nii häirib? maameest tõesti raske kuhugi kitsasse onni toppida on, hing ihkab vabadust. mis sellest siis imelikku on aga eks see ole maitse asi.

kordame siis veelkord üle kui ühest korrast ei piisanud...jäljekütt, keegi ei küsinud kas sina tahad või ei taha seal istuda.

jäljekütt kirjutas:

to tom

mis siis linnameest nii häirib? maameest tõesti raske kuhugi kitsasse onni toppida on, hing ihkab vabadust. mis sellest siis imelikku on aga eks see ole maitse asi.

khmm.. tjahh, ma elan linnas, mu põhitöö tõttu pole hetkel muudmoodi võimalik. see ei takista mul samas igal vabal hetkel looduses liikuda. justnimelt liikuda. paraku on see nii, et osade liikide pildile püüdmisel pole muud varianti kui varjes kükitades. tunde päevas ja nädalaid järjest kui vaja, et saada seda õiget pilti. või seeriat.

ei tahagi maameest onni toppida, mine istu oma põllu ääres edasi ja sae lindudele keemiapudelitest pesakaste, kogu see varjeteema siin puudutas loodusfotot siiski.

jäljekütt kirjutas:

Aga seda kannatab järgi proovida kuigi mule ie meeldi mõte, mingi klõpsu pärast kükitada nagu "......" jahimees kusagil kägaras. ma ei käi looduses ja mestas ja väljas klõpsu pärast, mind hirmutab mõte et peaks telki ronima kükitama mingist 1-2 august ilmaelu. See peab siis haiguse süvenenud (fotopisiku) faas olema.

Seda on näha jah, et klõpsu pärast ei käi, muidu oleks sul mõni normaalne pilt ka galeriis. Ja selliste piltide pealt seletada, kas varjes istumine on õige jne, on mu meelest paras jaburdus -- siinne rahvas ei tule sulle ka õpetama, kuda põldu väetada, sest (enamus) ei tea teemat. Kuigi sinu käitumismalli vaadates, kui kellelgi kodus kott väetist on, siis võiks ta rahulikult väetamisnõunikuks hakata.

T*m kirjutas:

Kasutan juhust ja küsin ära, mis mind juba ammu vaevab
Et kui päevaks telki varjuda, siis kuidas kurat te need loomulikud vajadused koju jätate, mis aegajalt telgist välja ajavad?

hehh hea küsimus. see telkiminek tuleb (alates ärkamisest) niimoodi ajastada, et enne (kasvõi teepeal statoilis) ajad oma hädad ära. telgis võimalikult vähe joomist ning süüa selliseid asju, mis annavad võimalikult palju energiat kuid samas ei pane väga kiirelt number kahte uksele koputama snickers näiteks on üks hea energiasüst sellistel puhkudel.

Kõlab nagu paastulaager koos rohke joogaga, sest ega seal telgis ju liiga palju ruumi ka pole

Kasutan antud teemat jätkuküsimusteks.

Võttes arvesse, et loomadel on eriti hea haistmine ja tõenäoline varitsus kestab tunde ning kõht läheb ju tühjaks.
Kuidas termose ja võileibade lood on? Armani jne lõhnad ka veel võib-olla külge jäänud.
Need kanged mehed, kes siin karuvarjes öid veedavad - kas te olete palja vee peal, et lõhnadega mitte reeta end?
Või on just nimelt meesaiad kaasas? :-)