Loen ja mõni asi ajab lausa naerma. Samas huvitav teema.

Toon näite! Koeral on üle 100 miljoni lõhnaretseptori, inimesel 10 miljonit. Metsaasukatel on enamasti arenenud kuulmismeel + haistmismeel. Nägemisene on see viimane v.a.a lähikontaktid.

Haistmismeel mõnel metsloomal võtab üles kilomeetrite tagant asju! Söödan oma talu koeri värske lihaga. Liha seisab talvel kuuri all lahtiselt nõudes. Ja ümbruskonna misiganes lihasööjaid elukaid käib põlluservas ja metsa veerel luusimas, ilves lausa aia taga, lõhn toob nad ma ei tea mis maapealt kohale.

Enne kui ostad rebase uriini essentsi ja ostad kallid lõhna-pidavad varjuriided, mõtle veel veidi lihtsamatele lisasjaasjadele.

Kes aga tahab otsekontakti sattuda see peab tõesti kasutama mingeid ektra riideid ja näokreeme vms. (inimese nahk eritab lõhna) metslooma jaoks inimene haiseb "inimese haisu" järele Siis ma arvan et riideid peaks hoidma kusagil kuuri all, kus ei ole muid inimlikke lõhnaeritajaid (vedelikud vms.) ning tuule ja värske õhu käes seisavad. Samas kui naaber pidevalt ahju kütab ja muid lõhnu õue peal, siis "haisevad" jällegi su riided.  Siis need tuleb selga panna vahetult metsa veerul, kuna autod ju haisevad keemia järgi, salongi puhastus ained + armatuuri ained.

Sul võib olla kallis riie ja rebasekusi peal aga kui varrukad hõõruvad autos vastu sidrunilõhnalise (oleks siis midagi seal sidruniga pistmist) armatuurivedeliku jääkainete vastu - no mis mõtet siis kallitel lõhna pidavaltel riietel + rebasekuse (vm. lõhna neutraliseerivatel vedelikel).

Ainuüksi hambapasta (õudus millise jubedusega inimesed hambaid pesevad) on sünteetika ja misiganes lõhnalisanditega. Mine ökopoodi ja osta mingit looduslikku neutraalseid asju, n. olen ise pesnud soola hambapastaga. Ma ise arvan, et kui keegi tahab nö. neutraalset hingeõhku ehk siis suuhaisu taga ajada peaks paaripäevase paastu võtma keemia sodist mida ta endale sisse kühveldab, vee - kaerahelveste ja puuviljade peal Kuna paljud toidud ja keemia meie toidus paneb ka inimesed nõnda haisema. Korras ainevahetus ja seedeelenduid jm. n. hormoonid selline inimene ei tohkski isegi paar päeva pesemata kohe "haisema" minna nagu mõned tänapäeval.

Muideks loomamaailmas kehtib reegel, et isased haisevad eriti vängelt. Kusagilt ajakirjast kunagi lugesin, et seksuaalselt rahuldamata mehed teadlaste sõnul hakkavad varem "haisema" kui need kes omavad regulaarset suguelu. See nali aga n. koerad nuusutavad vahel inimestel altpoolt!

Seega lähikontaktis - allatuult looma haistmismeelt üle kavaldada on ma arvan pea võimatu, su plastik kaamera juba haiseb v.a.a kui sa hommikul seda "rebasekuse" ga ei töödelnud või allikaveega ei loputanud! Varje telgis või puu otsas (varjes) passida on jah iseasi.

Eks sellsieid tavalisi asju on küll, kui soovid väga ligi allatuult kellegile hiilida, siis ära söö eelnevatel PÄEVADEL vürtsikat, küüslauku. Ära võõpa oma keha igasuguste vedelikega, pese ennast hommikul neutraalse loodusliku seebiga, puuderda kartulitärklisega jms. Riided olgu mingid a'la kuuri alt võetud. Metsariideid palun ära loputa igasuguste lenorite ja muu *****-ga.

Aga kui varjeriietus peal ja nägu ka rohelise pastaga kokku tehtud, siis võib allatuult küll juhtuda, et loom tuleb sind nuusutama

Peamine soovitus on vist: püsi vastutuult ja ära rahmelda - ragista - laamenda, püsi vagusi ja hoia madalat profiili. Õpi tundma maastiku eripära, kui soovid lagendiku serval loomale ligi pääseda, vaata üle erinevad lähenemise suunad. Tunne maastiku ja pinnasevormide eripära - mis tekitab lärmi ja prõksumisi ja kus saab üsna vaikselt ligi hiilida jms.
Liigu lagendikul, metsas omasoodu, hoia vaikset ühtlast tempot ja püüa liikuda nagu indiaanlased - nõtked sammud, mitte müta - müta. Ka nii on imelihtne lambist loomadele ligi saada, iseasi on ka sa siis ka pilti teha saad nö. äkk kokkusaamistel.

Edu metsa peitusmängude harrastajatele ... see võib olla päris huvitav hobi, püüe saada loomale võimalikult ligi. Samas mulle meeldib liikuda metsas inimesena, et nad teaks kes siin on ja liigub. Ei tahaks mõne karu, kuldi või kevadel lollaka põdrapulliga küll peapidi kokku põrgata.

P.S. Muideks ka objetiivid ja kaamera (plastik) uuena haisevad + fotokott. Mu koer teab selle vastu rohtu, leiad kusagilt heinamaalt lehmapasa koogi siis mine hõõru seal sees neid nii varjad oma lõhnasid ja haisusid - super-öko värk!

Tõnis Kannel väidab siin ,et koerad püherdavad raipe või sita peal oma lõhna varjamiseks.
Kahtlen kõvasti sellise väite paikapidavuses. Sellest lähtuvalt - Miks peaks koer oma lõhna varjama?  Kas keegi on kunagi näinud, et koer oleks püherdanud raipe peal mis haiseb oma kõige haisvamas staadiumis?
Olen jahimees ja alles mõned aastad tagasi püüdsin talviti nugiseid just haisema läinud kopra lihaga. Kogemus selline, et suurem hulk liha mis "küpses" vastavas nõus oli ikka väga eemaletõukava lõhnaga. Kui Selline lihatükk oli juba mõnda aega metsas kuivanud, siis tema lõhn muutus. Ilmselt aurusid sealt välja mingid väga mürgised gaasid. Hiljem kui liha hais oli muutunud, ei olnud ta enam järsult eemaletõukav, vaid mingis konsentratsioonis isegi meeldiv. Ilmselt kehtib see ka koerte kohta, ainult ,et kosentratsioonid mis koer meeldivaks peab on teised. Kindlasti Olete lugenud siberi Tsuksidest kes panid liha enne "küpsema", kui teda toiduks tarvitasid. Arvan ,et ka tsukside tsiviliseerimata ninad tundsid lõhnu tunduvalt paremini kui tänapäeva tsiviliseeritud ninaga inimene ja arusaamad ,mis on meeldiv või eemaletõukav on lihtsalt erinev.

Koerad püherdavad sitas ilma mingi kahtluseta so. see pole mingi väide vaid fakt. Püherdavad ka rebased, hundid. Siin võib huntide osas väidelda, pole ise näinud, rebast olen. Ja ikka lõhna varjamiseks. Miks koerad seda teevad, ilmselt atavism.

Lõhna varjamise jutul on aluseks raamat Kanada polaaraladest,kus on pikalt juttu tundrahuntide ja nendele lähedalseisvate eskimokoerte sarnasustest.Inglisekeelne oli,laevakaaslaselt laenasin,pealkirja ep mäleta.