Sa ei ole sisse loginud.
Ühel ilusal päeval soetasin kaubandusvõrgust raamatukese nimega Eestimaa looduse teejuht. Ausalt öeldes olin selle eest 199 krooni loovutades täis mõningast lootusrikkust- on ju raamatu autoriks ikkagi professionaalne loodusfotograaf Tiit Hunt. Samuti pole Eestimaast selliseid teatmiku tüüpi ülevaateid isegi praegu just liiga palju ilmunud.
Sirvisin siis üllitist esimest korda. Tulemus oli jahmatav- tekst oli pehmelt öeldes... nõrk. Naljaka näitena meenub vist Kihnut tutvustava lõigu lõpp (tsitaat mälu järgi) :" Varem elas saarel rohkem jäneseid, nüüd rebaseid." Iseenesest muidugi loogiline ja tõele vastav avaldus :
Sirvisin teist korda ja krt, siis läks hing täis... Pilti Tiit ju teha oskab, mis siis nüüd juhtunud on? Piusa paljandist ja taevaskojast polnud pilti võtta, tuli talvel kohale minna ja välguga säherdune mõnus välguga-lumesajus pilt laksata? Raamatu formaat kah muidugi pooletoobine, pisikeste piltide pealt seda armsa isamaa looduse ilu eriti nagu ei taju
Lõpetuseks julgen täies austuses Tiidu vastu, kes kunagi minusugusele algajale loodusepildistamise võlusid seletas, öelda: halturts.
P.S Kes raamatut näha tahab, võib minu käest laenata või poes sirvida. 199 krooni on päris suur raha.
Eemal
"Rõõm" kuulda, et keegi veel on pettunud! Mina sirvisin poes ka seda raamatut ja panin riiulile tagasi. Mu meelest polnud seal mingit süsteemi, teemad ja tekst jätsid üpriski lünkliku mulje. Ja hind üllatas ka: selle raha eest ootaks kvaliteeti.
Kahjuks nii see on, Hunt jah ju vana tegija ei tea mis tunne tal endal seda raamatut üllitada oli. Ise olen kah paar korda sirvinud ja samad emotsioonid mis Toomasel, kuid mitte nii tulised. Olen kuidagi leppinud, et tänapäeva turumajandus on mõjutanud ka mõneti loodusemehi kes haaravad igast võimalusest ennast realiseerida isegi kui tulemus on kehv.
Eemal