 |
Sa ei ole sisse loginud.
#1 23-11-2008 20:41:20
- Kyy
- Uus kasutaja
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 6
tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
tere! võibolla saan kohe disklaffi, et mu küsimus fotoga ei seostu, aga teen siiski katset.kas keegi teab öelda, miks harivesilikke on nii palju vähem kui tähnikuid? kas liikide tundlikkus keskkonnamürkide suhtes on erinev ? elupaikade osas tunduvad nagu enam-vähem samu tingimusi tahtvat, milles siis asi võiks olla?
Eemal
#3 23-11-2008 22:14:02
- mercar
- Kasutaja
- Asukoht: Tartu
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 244
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Tegelikult ei ole nad nii sarnased liigid. Vastsete käitumine on näiteks erinev jms.
Kui huvi tõesti asja vastu olemas, siis mõned vastused küsimusele, miks ühel liigil paremini läheb, leiab minu magistritööst: see asub SIIN.
Eemal
#4 23-11-2008 22:17:18
- mercar
- Kasutaja
- Asukoht: Tartu
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 244
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Lisaks siis nagu minu uurimusest selgub on erinevused elupaikades suht suured.
linnuhull kirjutas:
harivesilik vajab sügavamat vett ja otsest päikesevalgust.
Sügavamat vett ei vaja ja päikesele avatud veekogusid vajavad mõlemad (kui seda nüüd otsese päikese valguse all mõeldud oli).
Eemal
#5 24-11-2008 15:47:24
- Kyy
- Uus kasutaja
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 6
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Ohoo, lahe, aitäh! Googeldasin just enne foorumis küsimuse püstitamist loodusõppe alt vesilikkude kirjandusest sedasama magistritööd, aga nett juhatas ringviitega samasse kohta tagasi. Asun asja uurima.
Eemal
#6 24-11-2008 17:02:32
- Kyy
- Uus kasutaja
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 6
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Tänud veelkord, huvitav töö oli, ja sai mitmeid asju selgemaks! Kahtlustan et meil on siin Võrumaal Sännas ka harivesilik tiigis, sest mets on lähedal ja põllud kaugel, päike paistab peale ka. Aeg-ajalt üritatakse küll siin kalu kasvatada, aga see ei edene. Sel suvel hakkas aga kanada vesikatk millegipärast kõvasti paljunema, see võib neile vist halvasti mõjuda?
Püüan järgmisel kevadel teravama silmaga vaadata, kas on mõlemad liigid või ainult üks.
Eemal
#7 24-11-2008 21:07:00
- mercar
- Kasutaja
- Asukoht: Tartu
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 244
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Vesikatk on paha jah, vesikatkuga kasvab väga kiirelt kogu veekogu kinni. Ja siis ei ole
a) piisavalt soojust (valgus ei jõua veekihti soojendama) ja
b) sobivaid taimi mille külge vesilikud mune kinnitavad...
Eemal
#8 28-11-2008 22:47:05
- Kyy
- Uus kasutaja
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 6
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
mis selle vesikatku vastu aitab?
Eemal
#9 29-11-2008 01:49:58
- mercar
- Kasutaja
- Asukoht: Tartu
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 244
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Peale aktiivse mehhaanilise eemaldamise ei oskagi midagi kohe välja pakkuda. St kalamehesaapad jalga ja kisud niipalju välja kui õnnestub (ja vead nt. kompostihunnikusse). Ja korrata tuleb seda ikka sageli, et sellest liigist enam-vähem lahti saada.
Eemal
#10 30-11-2008 19:49:21
- Kyy
- Uus kasutaja
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 6
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
appi, jah, see tiik on nii sügav et jalad põhja ei lähe... siis peab vist tegema nii et panema üle tiigi võrgud sisse ja võrkudega selle kanadalase välja tõmbama... samas nii võib vale ajastuse korral jälle vesilikkudele jt. tegelastele liiga teha.
Eemal
#11 02-12-2008 21:00:36
- mercar
- Kasutaja
- Asukoht: Tartu
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 244
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Tugeva metallist ja pikavarrelise rehaga saab ka üht-teist ära teha. Vähemalt lemna ja penikeele puhul on see ka üsna tõhus.
Kui välja kiskuda vaid vesikatku siis ei juhtu midagi munadega (nende peale mune ei muneta).
Üldiselt on ohtut teha seda tööd sügiseti / varakevadeti- kui veekogudes vaid täiskasvanud. Ja ka siis võiks korraldada seda nii, et väljakistud vesikatk jätta ca ööpäevaks veekogu kaldale et sinna vahele jäänud vesilikud saaks jalga lasta. Muidugi loomad kes kohe silma jäävad võib ilusti vette tagasi aidata.
Eemal
#12 02-12-2008 21:02:04
- mercar
- Kasutaja
- Asukoht: Tartu
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 244
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Vesilike jaoks on muidugi eriti oluline veekogu kalda serv, see ala kus vesi soojeneb varakult. Seda ala saab puhastaga ilusti käsitsi.
Eemal
#13 11-12-2008 19:32:52
- Kyy
- Uus kasutaja
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 6
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Aitäh! Hakkan varakevadel siis käsitsi tööle 
Paar tiiki on veel lähikonnas mida selle pilguga vaadata ja hooldada
Eemal
#14 12-12-2008 08:54:40
- mercar
- Kasutaja
- Asukoht: Tartu
- Registreeritud: 02-12-2004
- Postitus: 244
Re: tähnik-ja harivesilikud - miks üht on palju ja teist vähe?
Kui peaks kevadel mahti saama, siis ehk jõuab Sänna ümbrusse ka veekogusid vaatama. Ei teagi täpselt mis kant uuel aastal seireks ette nähtud on.
Sänna lähiümbruses pole vähemalt viimased 7-8 aastat käidud (selle aja kohta on mul andmed olemas).
Aga sealt idapoole Rõuges ja Haanja MKA loodetipus on igatahes harivesilik ja tähnikvesilik olemas ja lõunapoole liikudes Sadrametsas ka mõlemad liigid olemas. Samas Karulas harivesilikke praktiliselt pole. Seega huvitav kant täitsa.
Eemal