Siin tuleb mängu selline hägune mõiste nagu seda "avalik koht". Mida Viru tänav kohe kindlasti on, sellise pildi avalikul demonstreerimisel ei tohiks juhuslikult kaadrisse sattunul mitte kui midagi kobiseda olla. Toon näiteks krimi saated, tänaval, koridoris vms kohas võivad nad vabalt filmida ja seda ka avalikult demoda, ilma, et sellele mingit sanktsioone järgneks aga, et filmida kellegi korteris, tuleb selleks küsida filmitava/valduste omaniku luba.

Siin peaks lähtuma mõistlikuse printsiibist, Viru tänav on avalik koht ja kedagi konkreetselt selle pildid välja ei too, sellega ei tohiks probleemi olla. Küll aga näiteks võib tekkida probleem, kui on suurelt esiplaanil  inimene, kellelt pildistamiseks ja selle pildi avaldamiseks luba pole küsitud  (taga väikselt ka Viru väravad nt) ja selle inimese pilt on pandud kuhugi ajalehte vm mingi teksti juurde - äärmuslik näide jälle, aga näiteks mingi artikkel taskuvarastest Viru tänaval ja selle inimese pilt, kellelt luba pole küsitud pildi avaldamiseks.
Ega tegelikult ikka väga ilma loata kellegi pilti kuhugi üles panna ei tohi (portaalid, internet jne). Praegu korjavad paljud koolidki ju enda kodulehtedelt pilte ja nimesid ära....

Isikuandmete kaitse seadus § 11 sätestab:
(8) Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.
Andmete töötlemise kohta:
IKS § 12 lõige 2 sätestab, et nõusolek isikuandmete töötlemiseks peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui vorminõude järgimine ei ole andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik.


http://www.postimees.ee/?id=51802 - just oli andmekaitsega mingi teema.

Avaliku elu tegelastega on teised lood vist.

Eks ta nii ole jah. Seadus peab põhimõtteliselt olema, sest üksikisiku kaitse on tähtis. Nt netipoed, fotod, lindistused, haiguslood, isiklikud faktid jne jne Keegi võib neid muidu väga lihtsalt kuritarvitada. Samuti võib inimese elus midagi muutuda ja mingil hetkel ta nt ei taha teatud sorti info avalikustamist.

Aga teiselt on see ületamatu tõke neile, kes püüavad midagi kasulikku teha, s.t. mitte kuritarvitada, aga arvestades seaduste tõkkeid peab olema tõeline hiromant, et asjaga üldse tegeleda [sest alati võib leiduda paar lolli, kes sind kohtusse kaebavad ... kuna neil on selleks täielik õigus, küll aga ei ole otsest vajadust]. Nt arstidel oleks vaja kiirest saada sinu haigusloost võimalikult hea ülevaade ... aga praktikas raske teostada, netipoes oleks tore, kui tegevus mugav, aga jällegi kõikvõimalik kaitse teeb asjad ebameeldivaks. Mingi süütu hästi tehtud pilt võib anda hoopis kasu inimesele, aga ikkagi võib keegi kõik ära rikkuda.

Tihti vist tegusamad inimesed lihtsalt riskivad ja loodavad, et ei satu kellegi õeluste peale.

Kas siis lugedes Heiki Pisukese "Autor ja Ülikool. Autoriõiguse alused" või mingit muud materjali on meelde jäänud - kui võib eeldada, et inimene on andnud nõusoleku (selleks ei pea olema suuline tahteavaldus), siis võib temast ka pilti teha. Kui keegi hakkab kehakeeles või verbaalselt ilmselgelt protestima, siis ei tohi muidugi isikust pilti teha. Kui aga neid asjaolusid ei esine ja isik on mingil viisil avaldanud nõusolekut, siis lase aga käia. Kui isik ei ole kergesti tuvastatav, siis ei tohiks põhimõtteliselt probleeme olla. Samas, mis kriteeriumitele peaks tuvastatavus alluma? Eks praktikas esineb ikka sellekohaseid vaidlusi.