Jätkan veel teemat.

Mulle tundub, et LPs on natuke administratiivse poolega puudujääk. St kuna LP algusaegadel oli meeskond rohkem "vaba" siis praegu nõuab muu elu peamise jõu ja tähelepanu. LP lihtsalt tiksub edasi, kunagi käimalükatud projekt on päris hästi käima läinud ning hoog aeglustub vaikselt. See on täiesti loomulik protsess ning eks alati ühed inimesed tulevad ja teised lähevad, kõik juhid lõpetavad millalgi oma töö ning leiavad järelkasvu, kes jätkab alustatut. Ega praegugi pole midagi "hullu", lihtsalt mina kui tiba kriitiline ning protsesse jälgiv inimene tajun, et praegu on veel võimalus midagi ette võtta.

Sellest rääkisime ka viimasel kokkutulekul.

huvitav on jälgida .. kui kommenteerin pilte ja ehk pisut kriitilisemalt, kui keskmine kasutaja, siis autorite reageeringud ja vastused on päris kiired tulema, järelikult jälgitakse pidevalt, mis toimub .. aga miks siis teiste pilte kommenteerida ei saa ? samal ajal, kui jälgite, mis toimub, võiks ju pisikese omapoolse panuse anda kasvõi paari kommi näol, et seda keskkonda siin huvitavamana hoida .. või on teil kama ?

ma arvan, et väga seda rõhutada ei maksa, et ilmtingimata hinnet põhjendada on vaja .. mõni ei taha-ei julge-ei oska seda teha, siis võib ju niisama ka hinde panna .. ja eks iga hinna räägib ju natuke enda eest ka .. muidu võib juhtuda, et neid hindamisi jääb veel vähemaks. reeglites olev jutt hindamisest on selge ja hea.

selliseid teistmoodihndajaid tuleb minumeelest niimoodi ka v6tta - noh, et sellised sellid ise ongi teistest pall v6i kaks teistmoodi

Siiski. Kasvõi näide ülikooli hindamissüsteemist, mis numbriliselt looduspildi omaga kokku langeb. Hinne 5 "suurepärane" on konkreetne ja ei tekita kelleski küsimusi ega huvi õppejõuga arutada, miks just 5. Samas eeldades, et kõik vastused olid õiged, aga õppejõud hindab 4-ga "väga hea", tahaks mina neid vigu näha, mis hinnet alandavad.
Mis kommentaaride juures kõige olulisem - tulevikus saaks ehk seda pisiviga, mis pildist "hea" või "väga hea" tegi, vältida. Sisimas tahame ju kõik ainult "suurepäraseid" saada.

Pildistamist ja hindamist ei saa päris sedasi võrrelda, tegu ikkagi loometööga. Ka tehniliselt praak pilt võib olla suurepärane ja tehniliselt perfektne pilt võib olla igavuse tipp. Lisaks igast muud faktorid, isiklikud arusaamad, tuju, olemasolevad pildid siin, jne.

leikin kirjutas:

tulevikus saaks ehk seda pisiviga, mis pildist "hea" või "väga hea" tegi, vältida. Sisimas tahame ju kõik ainult "suurepäraseid" saada.

Alustuseks saagem aru sellest, et kuigi 3, 4 ja 5 on siin kõik head hinded, on "nelja" ja "viie" vahel ikka tubli vaks vahet. Siis teoorias. sellest on siin varem ka räägitud, et "suurepäraseid" lajatatakse vasakule ja paremale, kohati (igas mõttes) täiesti tavalistele, headele piltidele. Siis tuleb keegi kogenum ja vajutab "kolme" ühe neljade-viite joru otsa ja on kohe häda käes. Ei ole, häda algas sealt, et ei teadvustata endale mis on kirjas hinnete järel sulgudes.

Loomulikult on asjalik komm abiks et õppida jne. jne. Kellele siis ei meeldiks kui tema pilt saab palju ja asjalikku vastukaja. Kui vastukaja aga ei tule siis ei tähenda see seda, et võiks rusikaga vastu lauda virutada ja nõuda - kus on arendav ja selgitav kommentaar. Mulle üldse kohe ei meeldi, kui inimesed arvavad, nagu oleks siin mingi KOHUSTUS hullult kõikidele piltidele süvaanalüüsi teha. EI OLE! Keegi ei taha hoida häid ideid vaka all vms. Saage ometi aru, et osadel on siin ka töö ja pere ja hulk igapäevakohustusi. Pole lihtsalt aega tundide kauppa siin iga päev pilte lahata. Pilte lisandub ju iga päev. Peaaegu Mõnele jõuad midagi kirjutada, mõnele paned lihtsalt hinde. Nagu Toomas ütles, ütleb ka hinne päris palju kui pildi autor viitsib selle üle ISE vähe mõtiskleda, mitte ei oota, et talle kõik kandikul ette kantakse. See on juba vana jutt aga tihtipeale polegi pildile midagi otseselt ette heitta. Lihtsalt mõni pilt meeldib rohkem, teine vähem ja kolmas natuke veel vähem.

Eks pea ka tõdema, et vaatajates/hindajates on teatava kalestumise tekitanud üldine kõrge tase ja siinses keskkonnas valitsev varjatud dogmaatilisus nii tehniliste võtete kui ka looduses viibimise (emotsionaalsete) põhimõtete puhul. Seda viimast ei saa kellelegi ette heita vaid pigem peab au andma. Tegu oleks nagu ühe koolkonnaga. See oleks muidugi liialdus, aga väikese võrdluse võiks siin tuua möödunud sajandi esimeste kümnendite Eesti kujutava kunsti maastikul, olid teised ja olid pallaslased. Nii võib öelda ka tänase Eesti loodusfotograafide kohta. Ma pean siin silmas just hobifotograafiat. Need kes sellega elatist teenivad, neil on asjaga vist hoopis teine suhe. Eelpool kõnelejatega nõustudes on siis lühidalt nii, et selleks, et ahvatleda vaatajaid kommenteerima, peaks tegema veel suurepärasemaid pilte nii tehnilises kui looduse imelisuse mõttes ja teiseks võimaluseks on otsida ja kompida loodusfoto piire all pool kõrgemat pilotaaži, murdma dogmasid, üllatama, ja proovima leida omanäolist, aga vaatajatele meeldivat fotograafilist keelt. Keskmine pilt mis praegu adminifiltrist läbi tuleb on paari aasta taguses kontekstis kindlalt hindega "väga hea". Täna oleme me oma ideaalides aga palju kaugemale jõudnud ja seega jätamegi sellised pildid pigem hindamata kui et hakkame neid materdama selle eest, et need meid enam ei eruta, et need on meie jaoks liiga igavad, paljunähtud, sarnanevad juba varemnähtuga jne. Ütlen omast kogemusest, et vahest on nii, pilt mis mulle tundub, et on mõne noore algajafotohuvilise tehtud ja ma tahaksin teda aidata ja teda õpetada osutub hiljem hoopis näiteks Janari mingiks katsetuseks just mingite dogmade murdmisel. Mul pole ju mõtet hakata talle seletama, et näed mulle meeldiks nii ja naa. Ta teab ise ka kuidas mulle meeldib, aga ta proovib mulle pakkuda midagi uut. Vahel ma lähen õnge, vahel mitte. Paraku jääb aga noor fotohuviline siis üldse mängust välja. Selle jutuga ma tahan jõuda sinnani, et las see hindamine ja kommimine olla natuke tagasihoidlikum, ega see veel seda keskkonda tapa. Pilte pannakse ikka üles ja kui keegi jälle midagi paremat üles paneb eks siis sellele tehta ka rohkem pai, kui harvem saab siis seda väärtuslikum see on ja nii tekib ka uus motivatsioon, ikka parem kui sunniviisiliselt iga pildi alla oma 3 või 4 ära surada ja siis tunda, et oled enda poolt kõik teinud, et siinset seltsielu kuidagi jalul hoida. 
Tehkem veel paremaid pilte!

Minul on aegajalt mõõn hindamises sellepärast, et justkui ei oska enam hinnata. St enda kriitikameel on miskile tasemele jõudnud, mis nagu ühest küljest tahaks juba paljudele piltidele 1 või 2 panna või ei tekita üldse mingit tunnet, aga samas enda piltide kvaliteet ei lubaks nagu kah veel nii hirmsalt halbade hinnetega laamendada.