ajakirjades kiideti just adobe photoshop elements 5-te ( oli vist ikka selline nimi) et seal pidi saama arhiveerida niimoodi et ka programm teab kui on plaadile pandud ja arvutist kustutatud, et siis kui otsid porogrammi abil pilte siis näitab kohe ära mis plaadil asub, seda muidugi siis kui oled ilusti kenasti kõikidele piltidele keyworde pannud ja plaatidele ilusti nimed ka
Ju see plaadile kirjutamine käis siis ka programmi siseselt.

Koopiate tegemisest sa ei pääse. Minu teada saad välismaistes servertes gigade viisi ruumi kui maksas miski 10-15 dollarit aastas. Võid seal ju ka kodulehte hoida kui tahad. 100% kindlust ei saa sa nagunii, kui midagi peaks unts minema, siis koopiat ei ole, või kui ta olemas on, siis toorik nässu läinud aegade jooksul.

Aga ütlemta hea programm on digikam http://www.digikam.org/ leiad sellelt aadressilt. Kui linuxit sul arvutis ei ole, siis windowsi alla anloogset asja ei tea. Üks eriti vinge asi tema juures on see, et piltide importimisel, loeb ta ka exif infost välja piltide tegemise kuupäeva ja jätab selle meelde (loomulikult ka muu EXIF'i info talletab eraldi).Hiljem on aastaid ja kuid mõnus vaadata. Kindlasti tuleb piltidele juurde lisada kommentaarid või tag'id. Kui seda regulaarset teed, et hilisem piltide leidmine on lausa lust Muidugi on seal igasugused export võimalused plaatidele, flicker'isse, kodulehele jne olemas.

IMatch Image Management
Omandamine küsib küll natuke raha aga ega head asja peagi alati tasuta saama.

Tõstaks aastatagust teemat, et äkitse on midagi vahepeal juurde tulnud.

Martin - kuidas elementsiga asi edenes või leidsid midagi paremat?

Mulle see sildistamise värk ei istunud, ei suutnud ma pärast igat kaamera tühjendamist hakata pilte sildistama. Siis tekkis olukord, kus ühed pildid olid sildistatud ja mõned polnud ja siis läks see süsteem käest ära.

Praegu on süsteem nagu Kaupo seal ülevalpool kirjeldas:
f:\raw\2008\07\17_merisk_paljassaare tüüpi nimetustega.
Selles struktuuris hoian ma ainult originaalid, igasugused muditud vähendatud jms on kusagil c:\läbukaustades ja kustutan ära neid koguaeg ruumipuudusel.
Mistõttu olukorras, kus öeldakse, et näita siis oma pilte - mul polegi midagi näidata, selle olukorra parandamisega ma tegelen praegu. Et tekiks mingi top100 vms.

Aga selleks , et midagi üles leida, kasutan siis ajamõõdet - ala 2007/07 ja siis mingi aja tagant lasen suurele kataloogile irfanview batch conversioni peale, nii et see teeb raw'dest umbes 500 px ja 50% kompressitud pildid ühte suurde kataloogi kokku. Siis kuupäeva järgi sortides saab kiirelt vaadata irvanviewga, kust kaustadest ma otsida võiks origiaali.

Aga kui ma praegu peaks tarkvara nimetama, siis Lightroom. Kuigi ma ühekorra oma pildid sellega ära kustutasin - ma ei saanud sellest importimisest ja "previous imports" aru. Ja kuidas neid eelnevalt imporditud pilte sealt seest kätte saab jne. Aga kui ma kunagi tarkvara ostan, siis esimene on Lightroom.

Backupi kontekstis on mul kaks kõvaketast, mille vahel käib robocopy.exe kaustasid sünkimas.
Lisaks sellele lasen ma aegajalt oma pildid välisele kettale ja umbes poole aasta tagant vist olen DVDsid ema juurde viinud :)

OnuEnn kirjutas:

"õnnelikud mehed, kel aasta kohta ainult 20GB faile tekib"

väga asjakohane märkus, tulin just pulmast 12gb raw ja jpg failidega.

Huvi pärast vaatsin, et mul nelja aasta pildid kokku 30GB. Ikka päris õnnelik siis .. (:

Kas on vahet, et DVD või CD. Trüki inimesed väitsid, et kui arhiveerid, siis kindlasti CD l, et kui on vaja, siis CD pidi veel kuidagi taastada saama, aga kui DVD l, siis mis läinud see läinud. Mida teadjamehed sellest arvavad?

CD-RW-l asub alumiiniumikiht plastiku ühel küljel ja niiskuse mõjul lööb see sealt lahti. Paksu värvikihiga toorikud on selles suhtes veidi vastupidavamad. DVD-RW-l asub metalli kiht aga kahe plastikukihi vahel.
CD -RW-dele võib veeavarii saatuslikuks saada.