Sa ei ole sisse loginud.
Ma mõtlesin, et olen ainus kes makrot juhtmega päästab. Tüüpiliselt siis jahin lülijalgseid. Panen 3-jala põõsasse või heina püsti, rügan selle otsas (toetun, kallutan, kõigutan). Samal ajal vahin kaamerasse, teravustan ja päästan distantsikaga kuskilt kõhu alt.
Eemal
Abivahendite juurest viiks teema nüüd võttetehnikate juurde. Esimeseks murelapseks oleks siis teravussügavus. Maastikufotograafias on teadagi tarvis väga suurt teravussügavust nii, et kõik kaadrisse mahtuv oleks terav, ka tagaplaan.
Selleks tuleb siis kasutada võimalikult väikest ava, lisaks sellele peaks fokuseerima hyperfocal distance (ei teagi kuidas eesti keeles öeldakse selle kohta) kaugusele. Vot see viimane mõiste, õigemini selle kasutamine, jääb veel segaseks minu jaoks. Igat moodi olen katsetanud ja fokuseerinud nii lähemale kui kaugemale, aga no ei saa nii teravat pilti nagu sooviks. Pilti väiksena vaadates, polegi väga hull, aga kui 100%lise suurusega ette võtta, siis ei ole eriti kena.
Ootakski siinkohal kõigi tähelepanekuid ja õpetussõnu selle kohta kuidas üleni terav pilt saada, kuidas hyperfocal distance õigesti kasutada jne. Kuidas Te ise toimite? Kindlasti on igal ühel oma tehnika välja kujunenud ja arvan, et äkki oleks isegi abi kui keegi viitsiks step-by-step oma maastikupildistamist kirjeldada.
Aitäh Teile juba ette asjalike kommentaaride eest!
Eemal
Mul ei ole küll seni tahtmist tulnud et pildil olev kõik oleks terav. Seda pea võimatu ka saavutada. Tehniliselt on kaks võimalust väljasügavuse suurendamiseks, ava võimalikult koomale ja nurk võimalikult laiaks. Mõlemal jälle omad hädad. Kinnine ava tahab pikka säritust või kõrgeid iso-sid, välk võib ka lõpuks lahjaks jääda. Obje joonis hakkab mingilt maalt ava kokku keeramisega kehvemaks jääma. Seda on vaja testidest uurida konkreetse obje kohta. Sensori tolm hakkab nähtavale tulema. Laial nurgal jälle see häda et, kipuvad kõrvalt mitte soovitud asju pildile jääma. Mul on ka Sigma 50 mm F 2.8 olemas. 1/1 suurendusega ja min ava oli vist F 45. Praktikas ei ole nii väikest ava seni kasutanud. Cropist nii palju et 100%-ga, ei olegi asi enam väga detailne.
Eemal
Mina lükkan tavaliselt julmalt f/22, vahest ka f/16 kuigi räägitakse, et enamus objektiive joonistavad f/11-13 juures kõige paremini. ISO 100. Vahest mõõdan taevast ja esiplaani ennem kadreerimist. Siis kadreering, käsitsifokuseerin esiplaaniobjektile või siis kaadri alumisele kolmandikule. Vahest prooviklõps ja siis umbes 1-4 erineva säriga lasku ühest kadreeringust.
Maastikufotograafias kasutatakse üsna julgelt erinevaid (digi)tehnikaid. Näiteks kaadrite sulatamist. Lisaks sellele, et valguse dünaamilist ulatust suurendada, tehakse ka erineva fokuseerimisega kaadreid ning sulatatakse need kokku. Selleks isegi vastavad programmid olemas.
Olen näinud fotot, kus fotograaf kadreeris esiplaanil olevad lilled ning tagaplaanil oleva kose. Tüüp tahtis pika säriga jäädvustada vee liikumise aga uduseid tuule käes liikuvaid lilli ei tahtnud. Siis ta tegigi 2 kaadrit. Esiplaani ISO 400(võibolla oli ka rohkem) ja lahtise avaga, et kõikuvad lilled külmutada ning kosk tagaplaanil kinnise avaga ja ISO 100. Pärast lõikas need 2 kaadrit PS-is kokku. Vahest on parem minna soodsama ilmaga tagasi aga kui satud näiteks erilisele valgusevaatemängule või koht jääb kaugele, et iga päev pole võimalik tagasi minna, siis tuleb leidlik olla.
Aga ikkagi on kõige olulisem ja vähemalt minu jaoks kõige keerulisem kadreerimine ise. Kompositsiooni mõttes. Ma ise ka võrd algaja ja see kadreerimine väsitab ikka hullult. Eriti kui ei oska mingist maastikust viimast võtta. Saad nagu aru, et siin on midagi aga rahuldavat kätte ei saa. Samas komponeerimine teebki pildistamise loominguliseks. Kui õnnestub, vähemalt enda arvates, on rahulolu seda suurem. Tulekski teha endale mõned reeglid veel selgeks, mis vähekene aitavad kompositsiooni seadmisel. Edasi on juba asi harjutamises ja õigel ajal õiges kohas olemises. Ma ise üritan harjutada pidevalt. Mida rohkem oled pilte teinud, seda harvem haarad fotoka järgi ja seda erilisemaks ja paremaks peaks pildid ka muutuma. Loogiliselt võttes.
Eemal
matuh, sõltub ka objektiivi võimekusest, sõltub statiivist, sõltub kas kasutad pulti ja kui kindlal pinnal statiiv asub.
näita suuremalt mõnda oma pilti ja vaatame kui udune või mitte see on.
Eemal
Aga ikkagi, kas fotoka lcd- ekraanilt 100% suurendusega vaadates peaks detail olema perfektne või ei ole see nii määrav näiteks A3-suuruse pildi tegemisel? Küsin värske digifotoka omanikuna ja vähimagi kogemuseta. Näiteks kas liblika vunts peab perfektselt terava joonisega olema, kaadris, millesse ta üleni kenasti mahub ja veidi ümbritevat keskkonda ka on?
Eemal
Kasutaks seda teemat ära küsimaks, mida saaks nende panoraamide puhul paremini teha? Panoraam on ju ka maastiku pilt, või peaks eraldi teema tegema?
http://pontu.homeunix.net/~vallo/pics/magiste_s.jpg
http://pontu.homeunix.net/~vallo/pics/kirikumae_s.jpg
http://pontu.homeunix.net/~vallo/pics/kurna1_s.jpg
Kaks esimest on hdr panoraamid. Teine neist küll läks kiirustamise tõttu untsu (vähemalt mu enda arvates) - oleks pidanud rohkem kaadreid tegema, et suuremat ulatust taevast kätte saada ja päästik oli autos muude asjade all
Eemal
Just teravuse testimiseks tehtud: http://rouge.ee/tmp/IMGP4675.JPG
f/22, 1/10, ISO100, 18mm, statiivilt, 2 sek self timer. Kaameraks K200D ja objektiiv 18-55 II.
Ilm oli täna tuuline, puid ei tasu väga vaadata, aga see majake kuidas tundub? Ise tahaks seda natu teravamalt ikka näha. Või polegi võimalik väga paremini?
Eemal
kaamera ettepoole maja teravustanud, lõkkekoht ja kivi on teravamad.
kas paned keskpunktiga teravuse maja peale lukku või kasutad muud kavalust, kui tahad maja teravamaks.
Eemal
ja alustad kadreeringut min. 2m kaamerast.
ei saa päris hästi pihta, mis sa sellega mõtled.. väsitav päev seljataga.. äkki asi selles..
Eemal
näit. kui sul peaks kaadrisse sattuma ala, mis on kaamerale ligemal kui 2m, siis see ala ei pruugi mahtuda(ilmselt ei mahugi) teravussügavus alasse.
tegelikult tahtsin öelda lihtsalt, et sellist pilti avaga 22, lootes teravust, teha pole just mõttekas.
Eemal
matuh kirjutas:
Just teravuse testimiseks tehtud: http://rouge.ee/tmp/IMGP4675.JPG
f/22, 1/10, ISO100, 18mm, statiivilt, 2 sek self timer. Kaameraks K200D ja objektiiv 18-55 II.
Ilm oli täna tuuline, puid ei tasu väga vaadata, aga see majake kuidas tundub? Ise tahaks seda natu teravamalt ikka näha. Või polegi võimalik väga paremini?
Ma kardan, et see objektiive ei vea siin välja, eriti ava 22. Proovi teinekord teha kõrvale täpselt sama aga ava 16. Siiski kit-objektiiv on kit-objektiiv, odav saastklaas.
Eemal
Nüüd sain pihta. Olen sellest lugenud ka jah.
Aga miks antud näite puhul (või ka teistel juhtudel) on 5 parem kui 22?
Eemal
Siiski kit-objektiiv on kit-objektiiv, odav saastklaas.
Üsnagi palju kiidetud kit siiski. Aga jah, kuna ma ise pole kunagi ühegi tippobjektiiviga pilti teinud, siis ei oska eriti võrrelda. Kartsin ise ka, et objektiiv võib kehvaks jääda.
Kavatsengi nüüd mõni päev kui ilm lubab ja aega saan ühe põhjalikuma katsetamise ette võtta. Erinevaid avasid ja erinevatele kaugustele fokusseerimist proovida.
Eemal
see objektiiv peaks joonistama kõige teravamalt laias otsas ava 5,x kandis ja pikas otsas ava 7,x kandis.
Eemal
kui ma seda objektiivi k20d ees kasutasin (sest 16-50/2,8 ei jõudnud kuidagi minuni) siis mtf-i järgi valis kaamera selliseid avasid.
joonistas küüll väga teravalt isegi 14,6Mpx sensori ees.
Eemal
Tänud, OnuEnn. Oligi plaanis uurida ka selle objektiivi eripärasid. Ja arvasingi, et just Sina võiksid osata vastata. Eelnevalt on silma jäänud, et oled ka Pentaxi kasutaja ja antud objektiivi kohta ka arvamust avaldanud.
Eemal
ma tegin selle objektiiviga kaks ja pool kuud pilti.
nüüd seisab reservis.
Eemal
Äkki viitsiksid veel seletada mismoodi modulation transfer functioni järgi ava valimine käib?
Eemal
k20d on võimalik valida P kas suurema sügavusteravuse, kiirema säri või mtf-i järgi
Eemal
kere teab, millise fookuskauguse juures mingi objektiiv käitub.
originaalide kasutamise võlu.
Eemal
Selge. Jälle targem. Tänud.
Eemal