Sa ei ole sisse loginud.
Kas keegi oskab mind juhatada, kust Eesti roomajate ja kahepaiksete ligikaudse numbrilise arvukuse liikide lõikes teada saaks? Kõik internetist leitud teemat puudutavad konspektid, artiklid, loengute märkmed jne kasutavad selliseid umbmääraseid väljendeid nagu 'sage', 'enamlevinud', 'harv' jne jne, mis ilma taustasüsteemi lahti seletamata ei ütle suurt midagi.
Eemal
Ma arvan, et kuna neid otseselt ei loendata, siis sa ilmselt ei saagi ligikaudset arvukust teada.
Eemal
Olgerd kirjutas:
Ma arvan, et kuna neid otseselt ei loendata, siis sa ilmselt ei saagi ligikaudset arvukust teada.
Mille pealt sa seda arvad? Enamus liike on kaitse alla võetud (arvukuse vähenemise või vähenemise ohu tõttu), aga arvukus ei ole tegelt teada? Ei taha sellist juttu hästi uskuda.
Eemal
Kui uurisin looduskaitsjate käest, kust võiks taolisi andmeid saada, siis jooksis asi üheselt ministeeriumi suunale. Seal on palgal looduskaitse osakonnas taoline liigikaitse peal olev vend nagu Jaanus Tanilsoo.
Arvati, et kui ka tema ei tea, kust neid andmeid saab, siis peavad looduskaitsjad kiiresti loendama hakkama
626 2881 jaanus.tanilsoo@envir.ee
Eemal
taod kirjutas:
Kui uurisin looduskaitsjate käest, kust võiks taolisi andmeid saada, siis jooksis asi üheselt ministeeriumi suunale. Seal on palgal looduskaitse osakonnas taoline liigikaitse peal olev vend nagu Jaanus Tanilsoo.
Arvati, et kui ka tema ei tea, kust neid andmeid saab, siis peavad looduskaitsjad kiiresti loendama hakkama
626 2881 jaanus.tanilsoo@envir.ee
Tänud! Teen talle homme ühe kõne ;-).
Eemal
Üle Eestiliselt ei loendata. Haruldasemate liikidel on kudemisveekogude arvu koha on ülevaade olemas. Isendeid ei loendata.
Eemal
Milleks see oluline on?
Kui huvi Riinu Rannapi kontaktid anda. Liigikaitse peaspetsialist, kes teeb hetkel doktorit TÜ-s kahepaiksete teemal.
Ise tema magistrant harivesilike alal
Eemal
mercar kirjutas:
Üle Eestiliselt ei loendata. Haruldasemate liikidel on kudemisveekogude arvu koha on ülevaade olemas. Isendeid ei loendata.
Hmm, aga siis huvitab mind eriti, et kust võetakse, et kas on harv või ei ole? Et kui tihti teel kodust poodi kedagi näed või nii ;-) ?
Osad asjad on ju täitsa lihtsalt välja arvutuatavad -- asumi keskmine suurus, asumite arv, järglaste arv, järglaste suremus jne --
Eemal
Meil on iga-aastased seired. Kuna maismaaperioodil kahepaikseid raske leida siis iga aasta kevadsuvel seire kus külastatakse veekogusid. Määratakse mune, vastseid, kulleseid ja kudevaid täiskasvanuid. Märgitakse üles leitud munade / vastsete / kulleste arv.
Kujutad sa aga ette kuipalju on üle Eesti pisikesi lompe kus kahepaiksed koevad? Eelmine kevad sai käidud ca. 460 veekogu läbi, see oli aga vaid osa Haanjast, Otepääst, Piusast. Eesti on aga uur ja lai. Eksperte kes suutelised vastseid määrama on umbes 5.
Eemal
mercar kirjutas:
Milleks see oluline on?
Kui huvi Riinu Rannapi kontaktid anda. Liigikaitse peaspetsialist, kes teeb hetkel doktorit TÜ-s kahepaiksete teemal.
Ise tema magistrant harivesilike alal
Netist täitsa leidsin tema kontakti ;-). Oluline on ta niipalju, et a) pakub lihtsalt isiklikult huvi ja b) veidike on juulikuise Looduspildi laienemise tõttu vaja ka seda inffi.
Eemal
mercar kirjutas:
Meil on iga-aastased seired. Kuna maismaaperioodil kahepaikseid raske leida siis iga aasta kevadsuvel seire kus külastatakse veekogusid. Määratakse mune, vastseid, kulleseid ja kudevaid täiskasvanuid. Märgitakse üles leitud munade / vastsete / kulleste arv.
Kujutad sa aga ette kuipalju on üle Eesti pisikesi lompe kus kahepaiksed koevad? Eelmine kevad sai käidud ca. 460 veekogu läbi, see oli aga vaid osa Haanjast, Otepääst, Piusast. Eesti on aga uur ja lai. Eksperte kes suutelised vastseid määrama on umbes 5.
Selge pilt.
Aga kuda roomajatega lood on?
Eemal
Teaduspoole pealt nendega ei tegelda, aktiivset seiret ega looduskaitset ka ei toimu. TÜ-s loeb nende loengut samuti Riinu- kui juba ühendust võtad küsi roomajate kohta ka.
Muidu tasuks võib-olla kontakti võtta ka Baltic Herpetological Society inimestega... Samas nende puhul tegu pigem eksootikute kasvatajatega. Peeter Põldsam oskab ka vast midagi rääkida (BHS-i juhatuses + Pärnu minizoo omanik. Roomajaentusiast).
Eemal
mercar kirjutas:
Teaduspoole pealt nendega ei tegelda, aktiivset seiret ega looduskaitset ka ei toimu. TÜ-s loeb nende loengut samuti Riinu- kui juba ühendust võtad küsi roomajate kohta ka.
Muidu tasuks võib-olla kontakti võtta ka Baltic Herpetological Society inimestega... Samas nende puhul tegu pigem eksootikute kasvatajatega. Peeter Põldsam oskab ka vast midagi rääkida (BHS-i juhatuses + Pärnu minizoo omanik. Roomajaentusiast).
Tänud! Uurin asja.
Eemal