Kuna maastikufoto on kõige hingelähedasem, siis kommenteeriks samuti pilti nr 3. Ka minul on tihti esmaemotsiooni ajel tahtmine mahutada pildile korraga võimalikult palju, et kogu nähtut edasi anda. Paraku tuleb teha kompromisse ning õppida eristama olulist ebaolulisest. Näiteks Sinu pildil ei anna taevaosa eriti midagi juurde. Küll aga peitub sellise paiga võlu vesises metsaaluses. Puude peegeldusi veepinnal tahaks rohkem näha. Teine häda on see, et kontrast varjualade ja valgustatud kohtade vahel on liiga suur. Võiksid proovida uuesti siis, kui valgus pole nii ere.

Mark0:
Pilt2'ga tahtsin esile tuua kergelt härmas rabamänni okkaid. Looduses tundusid need päris ilusad olevat, kuid nagu näha, siis ei õnnestunud mul selle ilu esile toomine. Samas pilt endale meeldib.
Taimo:
Selle pildiga oligi nii, et need puud ja vesi tundusid väga lahedad olevat. Natuke ürgne loodus jne. Ma ei tea, kas oleks panoraam selle päästnud või polariseeriv filter (mida mul ei ole).

Selleks ma need pildid siia paningi, sest mulle endale nad nii enamvähem meeldivad, aga tahaks teiste inimeste arvamust ka kuulda. Ma tean, et enda pilte tasuks vähemalt 10x karmimalt hinnata.. enne kui teistele näidata jne. Aga samas on nii, et muidu vist ei õpigi, kui ei saa teada, mis teised piltidest arvavad.

pilt 1 -- hommikust päikesetõusu valgust appi võttes saaks asja, paremal lõikuvaid varsi liialt.
pilt 2 -- teravust võiks jaguda ka kastepiiskades niidile, .. ehk suuremat tähelepanu dof - ile.
pilt 3 -- koht on väga huvitav, suuremat tähelepanu võiks pöörata kadreeringule, otsiks lompi, kust ka peegeldust natuke sisse saada.