Postimehe võrdluspildid võiks mõlemad samast küljest olla, siis saaks tegelikult aimu kui palju kalde vahe suvisega võrreldes on.

Ohohoh
Seda ma tõesti ei osanud oodata.

Aga mul on kahju. Kavatsesin suvel seda pildistama minna...

ah ärge muretsege, kaasik toodab varsti pildi, kus 4 majakat peal - kaks kõrvuti püsti, kolmas laineharjal hulpimas ja neljas lendab otse kaamera suunas, tiivad mõnusalt udused!

irw

Küll ta jälle ära vajub, seekord teisele poole, nii et pange varitsustelgid valmis :)

ei ta nii lihtsalt kukku ümber midagi, majakale on alla valatud suur vastukaal või kuidas seda nimetama peakski, et nagu hantel oleks pandud otsapidi liiva sisse tänu sellele ta seal niimoodi mängibki

Peale vastukaalu on tal veel umbes kümne meetrise läbimõõduga vöö, mille paksus on servadest umbes 60-70 sm. Ühel ajal oli vöö serv veest 20 senti väljas. Tagasi vajumise põhjus on lihtne. Varem kui torn oli ühe servaga vees uhtus vesi vöö alt liiva ära ja torn vajus. Siis kui vesi oli juba tornist 5-6 meetrit mõõda läinud tõi kaldalt tagasivoolav vesi endaga kaasa liiva, mis valgus vöö alla ja kergitas seda, kallutades torni järjest kiiremini. Nüüd, kui vesi on juba tunginud tornist kahekümne meetri kaugusele kalda poole, on liiv torni alumise osa ümber nagu paks pudru ja torn oma raskusega vajub sügavamale ja sirgemaks. Proovige seista liivasel kaldal veepiiril. Niikui vesi tuleb jalgadeni hakkate liiva sisse vajuma.   Aga lõppkokkuvõtteks lõhub meri selle torni ikkagi ära. Kui keegi veel ei tea, siis kolmekümne meetri kaugusel majakast  poolsaare tipu poole seisis kunagi  n-piirivalve ehitatud kahekorruseline maja, mille ehitati kuivale maale. Kohalike inimeste mälestustest kuulsin et ühel tormisel ööl ärkasid mehed üles selle peale et vesi tungis tuppa. Merepoolne sein oli läinud. Praegugi on veepiiril näha betooni ja silikaatide tükke. Majakas on muidugi ehitatud tugevam, aga algselt oli ta siiski kuival maal seismiseks, mitte vees.