spek, väga meeldiv, et Sa pidasid oluliseks selle postituse all sõna võtta. Kindlasti ei vastanda ma inimest ja loodust, vaid pean kõike üheks tasakaalustatud tervikuks, mille ühe osa muutumine mingil põhjusel mõjutab ka kõike ülejäänut. Ja inimese võimalused oma tegevusega selle tasakaalu kallutamisel-muutmisel-rikkumisel on väga suured. Samas võime oma tegevuse pikaajalisi tagajärgi suures osas tõesti vaid prognoosida ja mingite analoogiate põhjal oletada. Arvan, et on väga oluline just nimelt looduse osana püüda ümbritsevat oma elukeskkonna muutmisega või muude toimingutega mitte häirida ja tasakaalust välja viia.
Tundub, et see on jälle üks sarnane lõputu teema

See, millele ma oma postitusega tahtsin tähelepanu juhtida, on asjaolu, et nn. looduslike ja mittelooduslike protsesside eristamisel puudub meil selge järjepidevus, kui me peame inimest üheks osaks loodusest. Kui me peame inimest aga paralleelselt loodusega eksisteerivaks nähtuseks, siis on see järjepidevus olemas – looduslik on kõik see, mis on tekkinud või arenenud inimese tegevusest sõltumatuna, mittelooduslik kõik see, mis tekkinud otseselt inimtegevusest lähtuvalt. Aga ka sel juhul esineb nn. piirsituatsioone, kus oleks raske öelda, millised protsessid on täiesti looduslikud ja millised protsessid on küll kaudselt, aga siiski, põhjustatud inimtegevusest. Kuid järjepidevus nähtuste süstematiseerimisel on üks teadusliku mõtte alustest.

Et minu mõtteavaldust ei saaks tõlgendada inimtegevusest tuleneva keskkonnakahjude õigustamisena, tõingi sisse vastutuse mõiste – eetilistest tõekspidamistest lähtuv, kuid sageli üksikisiku huvidele vastuseisev nähtus. Ühelt poolt on inimestele lihtsustatud maailmapilt, kus ühel pool on loodus ja teisel pool inimene, väga kergesti hoomatav. Üleüldse on selline maailmapilt inimesel arusaadavam, kus eristatakse ühelt poolt hea ja teiselt poolt paha. Samamoodi on inimestele üldises plaanis arusaadavam looduskaitseline lähenemine stiilis tohib/ei tohi. Kuid sageli ilmneb, et maailmapilt loodus vs. inimene (ehk mida kaugemale hoiab inimene ennast loodusest, seda parem on see nn. looduslikule tasakaalule) ja sellest lähtuv tohib-ei-tohi-looduskaitse reaalselt ei tööta. Üksikisiku tasandil jääb inimesele sageli arusaamatuks, miks ta peaks ennast kellegi teise eest ohverdama – see ei ole looduses just kuigi loomulik käitumine. Millele ma tahtsin tähelepanu juhtida, on see, et inimene peab olema looduskaitselistes korraldustes arvesse võetud samamoodi, nagu ka kõik teised elusolendid oma elupaikadega. Inimese elupaik vajab samamoodi kaitset. Vastasel juhul suudetaks loodust reaalselt kaitsta vaid väga killustatud suletud aladel, kus suudetaks inimmõju viia marginaalseks. Kuid üldist elurikkuse vähenemist see sellisel juhul ei peataks.

Näiteks jahindus jääb inimese elupaikade kaitsmise seisukohalt vajalikuks, sest liigsuured loomastikupopulatsioonid hakkaks mingil hetkel kahjustama inimeste, näiteks põllumeeste huve. Ja põllumaad on üks osa inimese elupaigast. Aga jahinduse keelamine viiks sellisel juhul salaküttimiseni kasvuni ja looduskaitse mõtte devalveerumiseni (sest looduskaitse on inimeste jaoks täpselt nii kaua vajalik, kui esineb sotsiaalne nõudlus selle järele), mis kokkuvõttes tähendaks reaalselt seda, et kellelgi poleks kontrolli selle üle, mis metsades toimub. Ja ometi on inimesi, kes leiavad, et jahindus tähendab loodusliku tasakaalu rikkumist, nagu inimene ei oleks üks osa loodusest. Samas võib ju alati arutleda, kas anarhia ei võiks kokkuvõttes looduskaitse seisukohalt hoopis efektiivsemaks osutuda…

Ehk lühidalt kokkuvõetuna – inimest ei saa vaadelda loodusest eraldi, vaid osana loodusest. Kuid vaadeldes inimest looduse osana on peaaegu võimatu järjepidevalt eristada looduslikke protsesse mittelooduslikest (või kui soovite – ka looduspilti mittelooduspildist ). Samas eristades inimese loodusest, on reaalne looduskaitse võimalik väga piiratud aladel ja piiratud tingimustes. Kuid looduskaitse eesmärk peaks olema looduse üldine kaitsmine, mitte ainult kaitse üksikutel väljavalitud aladel. Ehk tõepoolest – üsna lõputa teema…