Praegusel kujul ei oska küll koheselt midagi arvata. Nats liiga kuivanud. Võib-olla põhjalikum töö määrajaga annab tulemuse.
Kuusk, sinu viidatu peaks olema mingi hunditubakas. Ilma lehtedeta täpsemalt ei määra.
Ja sellel edu lingil olev taimevalik on nii nagu ta on. Näiteks ühtegi hunditubakat seal ei ole.

Oh, kui ma oleks teadnud, et sa seda edu lehte nii tõsiselt võtad. Ma oleks siis kohe maininud, et su pildil olev taim ei ole kindlalt ükski seal olevatest.
See edu leht rohkem selleks (oma pildikvaliteediga ja kirjeldustega), kui omale kinnitust tahad.
Hunditubakat ka ära otsi. Mu märkus käis Kuuse pakutud pildi kohta, mitte sinu.
Kui aega leian, siis katsun koduste määrajatega õnne. Kõigepealt kontrollin ristirohu ära. Mitte ei ole silme ees, milline ta välja näeb.

Kaks dendroloogi vaatasid seda pilti ja nende ühine arvamus oli, et see peaks olema üks ristirohtudest.
Tõenäoliselt kas Harilik ristirohi (Senecio vulgaris) või Mets-ristirohi (Senecio sylvaticus).
Mõlemad küsisid, kus taim kasvas?
Esimene kasvab jäätmaal, põllukivihunnikutel, teeservadel. Teine põldudel ja aedades umbrohuna, prahipaikadel, rannikul adruvallidel.

Aga siis on olemas veel Lood- ristirohi (Senecio intergrifolius), mis kasvab kuivadel lubjarikastel niitudel.
Voolme-ristirohi (Senecio jacobaea), mis kasvab raudteedel, prahipaikadel ja esineb tunukana harva.
Pikantne ristirohi (Senecio viscosus), kasvab rannikul, jäätmaal, karjäärides, teeservadel; samuti tulnukas ja kasvab paiguti.

Kuule, kui sind see taim tõeliselt huvitab, siis mine sinna kevadel-suvel tagasi. Õitsemise ajal. Siis on kindel värk. Ja hea äratundmisrõõm saab sul kah olema. Tundub küll üsna räsitud-kuivanud taim olema, aga võib-olla on harilik kuldvits. Ristirohtudest talveks suurt miskit järele ei jää. Kuldvits on muidu tihedama "võraga", aga on küllalt ka kesisemaid variante. Oleneb ju kasvukohast.

Ei ole veel oma dendroloogist isalt uut vastust saanud. (Ta on tegelikult spetsialiseerunud rohkem võõrliikide tundmisele.)
Mina pole mingi spetsialist, aga ei saa ütlemta jätta, et raamatut ja internetti lapates jäi ka mulle õnnehein silma.
Olen seda taime just sellisel kujul  (nagu pildil) ka varem tähele pannud ja oleks tõesti huvitav teada millega tegu.

Ma võib-olla ajan jama nüüd,aga olen seda taime Hiiumaal põlluveertes ja söötis põldudel peris tihti näind-viisin siniseid õisi kojugi kord:)sellised erksinised.Minumeelest on siin pildil närtsinud sinist näha ka suurendamatta .

taod kirjutas:

Ei mäleta, kui tugevalt omal ajal dendroloogid said neid taimi. Ise omal ajal taimi õppides saime puid-põõsaid ikka kõrvalharrastusena, kuna need ei olnud põhieesmärk. Muideks kanada õnnehein on võõrliik.
Siin määramisel ainult üks point. Kõik määrajad ja elukogemus käsitlevad täies elujõus taimi, st õitsemisaegset seisundit. Antud juhtumil peaks olema isiklik kogemus ja taime nähtud suht õitsemise lõppfaasis. Näiteks tuues võilille, siis õitsemise ajal suur kollane korvõisik. Määrajad ei räägi kusagil, et kui seemned lännu, siis püsti üks pisike nupp toiaka otsas

Isa õppis metsandust. Mina ei tea, kui palju ta koolist sai, aga ta saab kohe 80 aastat vanaks ja on terve elu taimedega tegelenud. Põhihuvi on olnud võõrpuud.
Seda ütles temagi, et niisugusel kujul taime määrates võib kergesti eksida.

Arvata võib, et eriline haruldus see taim pole, aga see on kena kui sa ikka teda rohelisest peast vaatama lähed. Ja kui satud sinna praegu mõnikord härmatise ajal, saad kena pildi. Need tähekese moodi viljad on härmatisega imekaunid.

Jap. Küllap Sul on õigus, taod.
Hakkan suve ootama ja Eduardi uut pilti, et tõele jälile jõuda.