Vahe on selles, et ühe tegevuse tagajärjel sureb keegi. Fotoaparaadi läbi pole vist veel ükski loom surma saanud. Ja kui isegi on siis on lihtsalt halvad juhused kokku langenud.
Siinkohal ei mõista hukka jahimehi - igaüks teeb seda mida ise tahab(seadusepiires loodetavasti), vaba maa. Minu silma jaoks vähe palju neid sinna seinale aetud, kas tuleb vähem loomi lasta või suurem saun ehitada

Nooh, kuulsaim fotograafide käe läbi (usun, et nii võib seda käsitleda) surma saanud isik on ilmselt printsess Diana. Loomade puhul võib tõenäoliselt samuti palju sarnaseid näiteid tuua. Loomulikult pole sellisel puhul (enamasti) tegemist tahtlikkusega, aga siiski...

Hariduslikuse mõttes on teatud valik topiseid avalikkusele ligipääsetavates kohtades hea. Kas neid just nii suurtes kogustes ja eraldi eesmärgina produtseerima peab...? Teisest küljest - kui juba loom maha lastud ja sel uhked sarved küljes - ei näe ma põhjust neid metsa vedelema jätta. Ja mille poolest topisetegemine erineb nt. karusnaha kandmisest - mõlemad on enamasti puhtalt "ilu"asjad? Ei pea küll kumbagi otseselt vajalikuks, aga paduvastane ka pole.

KaRahh kirjutas:

Sa jäljekütt lase oma vanaemast ka topis teha, et ta ikka kenasti väärika topelt elu saaks...

Moskvas Punasel väljakul oli ju kah üks "topis"

Aga meeldetuletuseks - iga topis ei tähenda veel tapetud looma! Topiseid tehakse ka hukkunud loomadest.

Minu silma jaoks vähe palju neid sinna seinale aetud, kas tuleb vähem loomi lasta või suurem saun ehitada

Ma pildisstansin 4 seinaga ruumist vaid 1 seina, tõesti seal oli linnutopiseid üsna palju. Täiesti muuseumi mõõdu andis, kõva sõna.

Vahe on selles, et ühe tegevuse tagajärjel sureb keegi. Fotoaparaadi läbi pole vist veel ükski loom surma saanud. Ja kui isegi on siis on lihtsalt halvad juhused kokku langenud.

Seda küll aga toome sellise näite, ühest kunagisest arutelust sel teemal:

JAHIMEES - saab oma saagi. Tõesti jahimehi on erinevaid. Mõnele meeldivad relvad, mõni tahab pauku teha, mõnele meeldib mingi adrenaliin selle sees, mõnele meldib jaht kui selline nähtus omaette, mõni peab ennast 2 jalgseks metsasanitariks, mõni on loomade fänn ja mõni selline loodusmees jms. Jahimehi on väga erinevaid.

Nii pauk kõlab ja elutu keha prantsatab maha. Nahk läheb tavaliselt (oleneb loomast) siis laskjale, tavaulukite oma metsa alla kuhugi rebaste närida vms. Liha läheb jahimehele, pere saab söönuks. Ülejäänud liha läheb jahiseltsile, müüakse kokkuostu ja selle rahaga siis majandatakse metsas. Sinna hulka peaks kuuluma ka loomadele söödapõldude, talvetoidu viimine jms. Mis on selle pealt et metsast võtame ka veidi tagasi antakse.

Lisame siis värskes õhus liikumise ja silmaringi avardumise, mõista enda ümber ümbritsevat, loodust ,loomi ja keskkonda. Siis siia saab lisada veel metsamajandamisega seonduva, looamde elust teada saamine, nende eest hoolitsemine ja märkamine jms. Selline peaks ideaalis jahimees ka olema. Mitmed vanad hjäägrid on öelnud, et see vinfi ja optika ajastu on jahipidamise kui sellise ligihiilimise ära rikkunud, kui ikka pead loomale saama 30 m peale see muudab kõik, isegi jätad mõne laskamata, optikas ei näe seda mida 30 m pealt.

Mõned loomakesed, kes kuidagi hiilgavad suuruse vms. nende siis sarved, kolju, trofee, keha läheb topiseks. Mis on aastateks silmarõõmuks, lastele vaatamiseks jms. Ega eluslooma NORMAALSES TINGIMUSES nii lähedalt sa nagunii ei näe, kui jah siis arvatavasti ÕNNETU VANGINA ja VARENA (milline ta looduses muidu on). Oh tehnika ajastu pakub meile sohvale seda luksust mida vanasti vaid vähesed nägid, meid kistakse ookeani sügavusse ja kõrgetele kaljumägedele, see on muidugi võimas aga ilma lõhna, ruumita ja kohati SURNUD pilt!

Loomulikult me ei räägi salaküttidest, julmuritest ja muidu nõmedikest, kes vilistavad mille iganes ja keda ei koti midagi muud kui käntsakas liha või mingi safari rally jms. Tapeti ju piisonid P-Ameerikas lõbu täpsus tulistamise tulemusena peaaegu ära. Kahjuks selliseid jumalde mängude pidajaid jätkub igas ühiskonnas ja see ei oel alati isegi haridusega seotud. Alles hiljuti kuulsin et näed isegi Soomes peeatkse koerte võitlusi, kui rõve.


LOODUSPILTNIK - Noh juba ette teada, et üllamat asja ei saa olla. Inimene läheb metsa, loodusesse ja vaikusesse. Võtab ja eemaldub elurattast ja irdub mürast (on ju suur osa meie ümber müra). See on juba üks väga suur asi. Lisame siis värskes õhus liikumise ja silmaringi avardumise, mõista enda ümber ümbritsevat, loodust ,loomi ja keskkonda. Ma usun et paljud on selle kodulehe läbi (kummardus lehe eestvedajatele) nii mõneski asjas targemaks saanud ja on neid veidi suunanud või ehk mõnda tõuganud, looduse ja loomade teemal mõtlema jms.

AGA kui laskuda budistlikule tasandile (ei jaga ega poolda sellist vaatevinklit) siis ega ka looduspiltnik päris puhas poiss ei ole.

Näiteks soovis looduspiltnik Mikuke pildistada mäkrasid metsas. Nädalaid passis ühte mägralinnakut. Teadmata, et seal elab üksik emane mäger, kel on innaaeg ja kes jäi paaritamata ning 2 aasta pärast haigusesse sureb. Üks isane hulkus sealkandis ja üritas mitu korda

Seega ei saa väita, et looduspiltnik loodusele või keskonnale kahju ei tee! Ei tasu äärmustesse minna ja juhuste ja kokkulangevustega segab ka marjuline mingi liigi elu või auto peatanud autojuht kergendab ennast mingi haruldase mardika maja peale (samblakühm) ja see seejärel otsab annab jms. Ütleme nii et looduspiltnik on vägagi loodustsäästev JAHIMEES ,eks oma trofeed jahib üsna loomasõbralike meetoditega. Kuigi ega loomadelt ei ole küsinud, kas nad tahavad teie torusid näha ja varjetelke ka veel. See muidugi puudus, kui sellisele tasemele kord looduskaitse jõuab, siis unusta metsas käik

Aga millegipärast mulle tundub et looduspiltnik ei erine eriti jahimehest!

1) Sõidab metsa ja ümberpööramiseks tagurdab kraavipervele. Autokummid soonivad pehmesse pinasesse ja jäävad sinna järgmiseks 6 aastaks, kui märgina et siin oli inimene. Lohakas ja matsist looduspiltnikul kukub metsas kommipaber maha, siis kustmaalt hakkab tagasi astumist väärt - kaaluga - suurusega kommipaber et seda on vaja üles tõsta!!! Vereta jahil tallus metsas mitmeid harudasi seeni, õileisi jms. katki. Jättis endast aastatepikkuse inimtegevuse jälje.

2) Ostab endale PLASTIKUST toodetud kaamera jms. träni juurde. Võib lausa õudusega mõelda, kui palju saastatakse, et neid keerukaid kaameraid toota, Mikroskeemid ja muu kõrgtehnoloogia on jube looduse saastaja. Isegi fotokott on tõenäoliselt sünteeikat. mis on ju tehtud naftajääkidest, kui palju on loodust reostatud, et see tühine fotokott teha!

3) Olles kõva looamde sõber ja loodusfänn toodab iga päev meeletus koguses prügi. Iga kord ostab poest kilekoti, milline mugavus ja lodevus - saastamine! Alati ostan uue asja, kuigi võin ju leppida teisel ringi asjaga, et säästa seda mida veel sääta annab. Lugesin kusagilt, et Eesti hakkab juba Ameerikalstest ette jõudma, kõik on kiles, pakendites ja prügi on juba meeletutes kogustes!

Seda loetelu võiks jätkata. Millele tahabn tähelepanu juhtida, et nii nagu jahimehel on oma KIRG on ka fotomehel see ja selle nimel teeb ta nii mõndagi vahel ka asju mis ei olegi nii üllad ja loodusäästlikud vms. St looduspiltnik ja tahab häid loomakaadreid saada ning naine ei ole nõus et jälle kaob siis tekib tüli ja karjub naise peale. Solvab teist inimest, et saada oma loomast jahisaak, seda küll paberil ja kaadrina digipildis vms.

JA SEDA KÕIKE ühe, mitme, saja klõpsu nimel, millest näed mõni isegi leatub ja palka saab ning tooh mõni seda klõpsu müüb.

Üldiselt eks looduspiltnik ole muidugi loodustsäätsvam, üllam ja õilsam oma eesmärgi saavutamise nimel. Kadreeib hetke meid ümbritsevast elust ja riputab selle looduspilt.ee või oma kodulehele, meeldetuletuseks massidele, et HALLO me ei ela siin üksi. Neile tuhandetele tarbimishulluses rattas nõiutud ja silmaklappidega rabelejatele, kele moto on "rabeledena rohkem, et enam tarbida - omada". Selles mõttes on looduspiltnikud mingis mõttes justkui hüüdja hääl selles koost lagunevas maailmas - halloo!

Kui mõelda selles valguses siis on tegelikult kaamera ostmine, igasugune ilmutamine ja muu tegevus üsna ISEKAS ja sarnaneb ühele poolpätist ja matsliku jahimehega, keda kotib vaid LIHAkänakas - pauk ja korras. Looduspiltniku kohta siis oleks ütlus, klõps ja korras, muu mind ei koti

Loodan et andestate need uitmõtted aga pole see hobi midagi nii ÜLLAS ja ERILINE et näiteks jahimehi LAMBIST maha teha. Kuigi mulle see vahel meeldib, kuna eks ka jahimehed peavad vahel kuulma veidi teise nurga alt juttu. Nad kipuvad ennast ümbritsema inimestega, kes vaid nende "tõele" kaasa noogutavad.

Loomi kasutavad inimesed paratamatult nii enese ehtimiseks kui looduslike tingimuste trotsimiseks. Inimestega me nii ei tee.

Kas loom on inimesega võrdne? Enamus maailmast ja inimkonna ajalugu kõneleb ikka et meid on pandud loomade üle, kuigi jah kas see mõttetu tapmine, liikide väljasurematmine ja muu oli ikka vaja oma isekate plaanide elluviimiseks.

Sa jäljekütt lase oma vanaemast ka topis teha, et ta ikka kenasti väärika topelt elu saaks... Topised seinal on ikka jõhker loomade väärikuse jalgade alla tallamine.

Kui sa võrdled inimest loomaga, paned samale pulgale, siis omad sa tsõsit darwinistlikku maailmanägemist ning pead liigisiseselt arenema! ma darwinismi ei usu ja inimene on pandud loomade üle valitsema (võib ka nimetada majandama!).



Eks see topiste teema on kohati väga personaalne. Maailmas on ju küllaga näiteid kui mõni on oma lemmikust topise teinud (siklikult jälestaks seda kui oma koolnud koera vatti täis topiks! Õudne.

Aga meeldetuletuseks - iga topis ei tähenda veel tapetud looma! Topiseid tehakse ka hukkunud loomadest.

Jah suurem osa lindudest on leitud loomad, kes mingil õnnetsuel või muudel põhjustel hukkunud. See on ka võimalus kuna elusast peast ei saa meie maal palju liikidest jahimehe loogikaga lasen-teen topist teha! Looduskaitse all!

1. Trofee (eriti topis) erineb loomulikult looduspildist, sest topise tegemine on üldjuhul palju peenem värk. (Looma)piltnik on laias laastus dokumentalist - jäädvustab looma tegevuse; taksidermist peab looma tegevuse (nt. näolihaste liigutamise) taastama ja see eeldab mu meelest rohkemat looma tundmist kui looma kohtamise/ligipääsemise oskust. Eks seepärast ole taksidermiste ka vähem kui looduspiltnike.

2. Looduspiltnik ja trofee või topis? = inimene ja trofee või topis? Ehk maitse ja maailmavaate asi. Kuna nt. mina eriline gurmaan pole, siis trofee/topis on vähemalt minu jaoks ainus nauditav jahinduse produkt - jahielamuse saab ju ainult kütt.
Seda, et jahimees mu meelest looduspiltnikust väga palju ei erine, olen ma vististi juba mingi teema all öelnud. Taksidermia on mingis mõttes nende ühenduslüli, sest saab suure osa oma toormest jahindusest, aga erinevalt jahindusest on siin tegemist kujutava kunstiga ning harrastamise aeg ja liikide hulk pole nii piiratud kui jahinduse puhul.

See et seal konkreetses saunas neid trofeesid nii palju ühes hunnikus on...noh, mulle näiteks ei meeldi, aga mulle ei meeldi ka kui sein tihkelt looduspilte täis on. Aga kui omanikule meeldib, siis miks mitte. Mina oma koju ruumipuuduse tõttu nii palju ei tahaks, kuigi mõne (kui mitme, see siis oleneb topise suurusest ja siseruumi suurusest vast) topise vastu oma elamises mul küll midagi ei oleks.

Selle maastikumasina jutu peale tuli meelde kohe see uus Seati reklaam kus tehakse loodust põnevamaks dziibiga rallitades. eriti nõme reklaam

@ ErikM: Jah, riik võiks doteerida fotovarustuse müüki, et salakütid relvadest eemal hoida:D

Ei suuda riik siin suurt midagi teha, inimeste mõtteviisis on asi kinni.

Ei meeldi topised. Aga ma arvan, et see mu isiklik arvamus mitte kui looduspiltniku oma.
Lepin ja mõistan topiste olemasolu Loodusmuuseumis jne kus neil õpetlik roll. Aga mitte kunagi poolikut nt. kitse seinal. Mida iganes muud jahimees sellega näidata tahab, paljude jaoks on see siiski:"Mina ISE tapsin selle looma".
Miks uhkustada millegagi, mille sa oled tapnud?