Sa ei ole sisse loginud.
Müüa eeltoodud GPS. Tegemist on suurima ekraaniga ( 3,5") käsi GPS-ga.Töötab AA tüüpi patareide või akudega. Ostetud Eestist ca aasta tagasi. Korralikult hoitud. Välimus minimaalsete kulumisjälgedega ja tehniliselt 100% töökorras. Aparaadis sees 128mb SD kaart millel Regio Eesti detailkaart. Olemas karp , juhendid , draiverid ja USB kaabel. Hinnasoov 7000.- Kontakt: 52 88885 või jarek@estonianphoto.com
Eemal
Miks müüd, kas sai kõrini metsas sumpamisest ?
Eemal
Muidu ise plaanin lähitulevikus osta, korralikumat, aga ei oska firmade vahel valida, et milline on parem.
Eemal
Kuidas praktiline kogemus seadmega on? Paksus metsas kus taevast ei näe võtab asukoha ette? Juhendab täpselt jne? Endalgi GPS plaani olnud veits, kuid pole veel väga konkreetselt midagi valima hakanud...
Eemal
Esmalt vabandust OT pärast, kuid mina julgeks Garminit soovitada, Magellani kohapealt kogemused küll puuduvad, aga testide järgi on Garmini GPSmap seeria veidi täpsem (neil on Sirfstar III helix antenn, Magellanil on mingi vähe teist tüüpi). Ja see, et Magellan XL'il on suurim ekraan tähendab paraku ka seda, et see sööb akusid/patareisid kõige kiiremini.
GPS, mida ise kasutan, on siis Garmin GPSmap 60CX(tippmudelist CSX'ist eristab seda baromeetri ja elektr. kompassi puudumine). Selle täpsus on lagedal +-3 meetrit tavaliselt, metsa vahel lisandub paar meetrit. Leiab asukoha ka akendega toas(olenevalt satelliitide asukohast). Vähemalt Garminile tehtud Regio Eesti detailkaartidega on millegipärast jamatud metsaalade näitamisega. Ühel versioonil see on, teisel ei ole, kui on, siis on see looduses liikujale muidugi väga kasulik ja hea asi. Mul vedas ja minu omal on mets olemas, mõnes kohas ei vasta see küll 100% tõele, kuid parem ikka, kui mitte midagi.
Üks veider asi on Regioga veel see, et XL oskab Eesti kaardi järgi teede järgi juhatada, kuid Garmin GPSmap 60C(S)X, millel on tehniliselt see omadus olemas, ei saa teed juhatada. Ehk mõne järgmise kaardi uuendusega tuleb ka see võimalus.
Eemal
torukas, odavama otsa gepsudel kipub vana süsteem olema mis sattidega suhtleb. mul on just lihtsam - magellan explorer 210, suhteliselt juust (ja pagan, kaardipesa pole, vaid sisseehitatud mälu paarkümmend mb, aku on ok - 19h), aga näitab su asukoha ära ja eesti kaardil on ka sellised teed peal kust vaid maasturiga läbi saab. ühendust võtab nadilt, sõidu pealt vahest ei saagi signaali ja peab peatuma, ootama paar min enne kui signaal tekib. veekindel, see on hea. jälg on järel automaatselt - leiad auto üles.
teisena on mul tomtom go 720 ( www.gps.ee/tomtom ), see on navigaator, hoopis teine asi - juhatab soovitud aadressile nii ekraanilt kui häälega (räägib eesti keeles muide, kaasas enamiku euroopa kaart, eesti kaart küll kõige tillemaid teid ei näita (71% detaile), aku on autonavigaatori kohta väga hea - 5h). tomtomi kasutan liiklemisel, taskukat metsas. mõlemad on praktilised ja otstarve erinev.
tom, sina tead kindlasti head taskukat soovitada.
Eemal
ahjaa, metsas saab ka see odavama otsa geps signaali kätte, kuigi kohati võib ringi tiirutades ära kaotada. see on see "vanema süsteemi" häda. tomtom näiteks võtab isegi toas kui aken on natukenegi läheduses.
Eemal
kaups, mida sa selle 'vanema systeemi' all t2psemalt silmas pead? minuteada on ainuke suuremat sorti uuendus, mis uuematel riistadel on, WAAS/EGNOS satelliitidelt paranduste saamine .. aga seda ma 'uueks systeemiks' siiski ei nimetaks ..
Eemal
tommy kirjutas:
kaups, mida sa selle 'vanema systeemi' all t2psemalt silmas pead? minuteada on ainuke suuremat sorti uuendus, mis uuematel riistadel on, WAAS/EGNOS satelliitidelt paranduste saamine .. aga seda ma 'uueks systeemiks' siiski ei nimetaks ..
Uus süsteem on ka helix antennide kasutuselevõtt
Eemal
jään sulle hetkel täpse vastuse võlgu, aga neil pidada päris suur vahe olema. just signaali püüdmisel. infot jagas gps-de maaletooja ja terminid meelde ei jäänud. Ilmselt ongi seesama WAAS/EGNOS. Siit sain sellele toetust:
http://www.geopeitus.ee/lisad/sportrak.html
Eemal
tommy, tegelikult on uuema süsteemi nimetus "SiRFstar" vist hoopis. Ehk siis vastav kiibistik.
http://en.wikipedia.org/wiki/SiRFstar_III
Eemal
Kõik on ilus ja tore, tehnika areneb. Oma kogemustest julgen samuti väita, et mida uuem mudel, seda kiiremini ja raskemates tingimustes signaal leitakse... aga... kui satelliitide piknemine/olemasolu üldse on jama, siis ei aita ka kõige kõvem sõna (käsi)kepsude riigis. Tutvuge selle artikliga
http://www.geopeitus.ee/lisad/satelliidid.html
Artikkel küll vana, aga toimib.
Müüdava riistapuu kasutaja.
Eemal
Kas sangleppa poolt viidatud artikkel ei olnud mõeldud geodeetitele kes kasutavad spetsiaalseid gps seadmeid koortinaatide määramiseks? Vähemalt mulle jäi selline mulje küll (ise olen praktika käigus ka saanud seda riistapuud kasutada).
Ega jah, kui tahad ikka metsa kolamiseks siis mina olen aru saanud, et ilma SiRFstar III kiibita pole väga mõtet võssa ronida. Ise olen omanud 2 erinevat Garmint. Üks oli tavaline GPSmap 60 ja teine, hetkel kasutusel, GPSmap 60CSx. Tavaline 60 oli suht armetu asi millega metsa ronida - signaal kadus juba siis ära kui pilves ilmaga puuokste alla sattusid. Asukoha määramine on GPSmap 60CSx -il ikka tunduvalt kiirem kui 60 -el. Nagu ma täheldanud olen, siis asukoha määramise kiirus sõltub sellest kaugusest kus viimati signaal katkes. Ehk siis kui kaugel sisse lülitamise kohast asub väljalülimis koht. Kui see kaugus on väike siis GPSmap 60CSx leiab oma asukoha paarikümne sekundiga. Vahepeal on saadud ka 60CSx -iga oodatud, aga mitte kaua - max 1 minut. Kõige aeglasem paika panek on sõidupealt.
Eemal
kaups kirjutas:
tom, sina tead kindlasti head taskukat soovitada.
kui sa nüüd mind mõtlesid, siis ikka tean, aga see on veits vale topic.
Eemal
>> tegelikult on uuema süsteemi nimetus "SiRFstar" vist hoopis.
>> Ehk siis vastav kiibistik.
ei, see on yhe firma yks uuema p6lvkonna chip, ei muud. mida ma tahtsin pointida on see, et miskit uut _p6him6ttelist_ hypet gps maailmas ei ole toimunud .. suurem t2psus saavutatakse terve hulga pisikeste asjade summas. muuhulgas ei ole v2heoluline fakt, et sama tarbitava v6imsuse juures on arvutusv6imsus aastate jooksul oluliselt kasvanud.
osadel aparaatidel on helix antennid, t6epoolest. helix iseenesest patch antenni ees olulist eelist ei anna, kyll aga on vahe selles, et helixiga gps tootab k6ige paremini kui ta on pystises asendis (taskus ntx vms) ja patch antenniga aparaadid siis kui nad on lapiti ..
muus osas antenni tyybil sisulist vahet ei ole.
Eemal