Sa ei ole sisse loginud.
Tahtsin küsida ühe nö. tavatu küsimuse.
Et kustmaalt jookseb see piir, et tegemist on elusloodusega - elus loomaga või surnud loomaga. Looduspilti nagu ma aru olen saanud võib lisada vaid elus loomi. Kui jah, siis miks?
Kustmaalt hakkab pildil elusloom ja surnud loom, kui kanakull kitkub tuvi (siin kusagil nägin pilti). Või rebane jookseb saakloom suus. Te kes metsas käite näete seda, et elusloodust ei saa lahutada surmaga ja surma temaatikaga. Kõik millele on antud elu sulab põrmu ja saab mullaks. See on üks ahel ja tunnistus sellele, et see kõik on kaduv.
Siit ka küsimus, kas looduspilti võib ka lisada surnud looma pilti! Või metsast antud temaatikast jms. sarved, luud jm. on ju vahel jäljed ja märgid sellest kaduvast ja surmast, mis ka loomade maailmas olemas on. Inimeste maailmas seda teemat välditakse ja ei see on paljudele ebameeldiv, kuna tuletab ka neile meelde, et nad on kaduvad ja kunagi surevad. Aga kuidas loomade maailmas asi on ja looduspiltnikega selle teemaga.
Päris hiirelõksust tulnud hiirepiltidest ei räägi ...
Loodan et said mõtteist aru.
Eemal
looduspildis on juba nii mõnigi surnud looma pilt üleval, kui otsingusse surm panna siis tuleb ka mõni vaste isegi http://looduspilt.ee/index.php?page=vaa … p;otsi.y=0
ja siis veel see pilt mis surma otsinguga ei tulnud http://looduspilt.ee/index.php?page=pilt&id=15387 ,
kindlasti on neid veel siin
Eemal
Ahaa, vat ma ei oma jah täielikku ülevaadet sisust. Et kas see ka on loodusfoto (inimtegevusega seonduv):
http://e.photos.cx/___000-cfe.jpg
Eemal
Huvitav teema tegelikult.
Võibolla oleks teemapüstitus täpsem, kui räägiksime viisist, kuidas loomad on surnud/vigastatud. Enamasti kipuvad allaaetud elukate pildid meelde tuletama seda, et nad on alla aetud meie endi poolt ja see tekitab inimliku kaastunde ja kahetsuse, mistõttu neid pilte eriti hinnata ei saa. Kui pildil on aga loodustegevuse tagajärjel hukkunud või vigastatud loom, siis ma arvan, et selle ohutu (nt vigastatud looma mitte põgenema ajades) dokumenteerimine võib ju ka esteetiliselt õigustatud olla, sest pildi sõnumiks jääb looduse võimsuse ja rolli näitamine.
Minu poolt selline näide: tee peal oli surnud kährik (auto üle sõitnud), keda dokumenteerimiseks pildistada tahtsin (kuna polnud kährikut varem elusalt näinud), kui aga paremat nurka otsisin, siis tuvastasin ehmatusega. et loom oli veel elus - pööras pea objektiivi suunda ja liigutas silmi. Sellises olukorras loomale nina alla ronimine ja väga hea kompa/valgusega tehtud pilt oleks minu jaoks nagu surma mõnitamine. Lasime vastusõitnud jahimehel liikumisvõimetu kähriku piinad lõpetada ja läksime oma teed. Pilt ei tulnud eriti hea, aga jäädvustatud looma pilk siiamaani puudutab hinge.
Eemal