Pigem ei oska eestlane "siukest asja" väärtustada. Mul ikka meeldib õelda, et eestlane on hea pildi jaoks liiga tuim. A/a ilusad pildid küll, aga viu viu siuke hind ja nagu nagu noh, jne

Ma näiteks olen küsinud oma tehtud a4 foto eest 150 eeku ja siis on mõnel nina krimpsus, et nii kallis.

Samas kui metsas ringi käia ja näha seda laga, siis onju ka mõistetav, miks inimesed ei oska hinnata loodust pildis, kui nad ei oska seda isegi realselt hinnata.

Vaevalt siin sellest teemast "tegijamad" väga rääkima kipuvad. Aga keskmised suurusjärgud mis autorile kätte jäävad on tõesti sellised nagu näiteks eelmises sissekandes mainitud. Keskmised.

eks nagu igas bisnesis, panevad turu paika turusolkijad. olen ka kuulnud kuidas üks või teine pilt on (kommertskasutusse) mõnesaja krooni eest müüdud. mult küsiti hiljuti üht (karu)pilti kalendri jaoks. ütlesin hinnaks 1000, mis oli kallis. hiljem selgus, et see pilt oleks läinud sama raha eest kolme kalendrisse. kallis siis kallis, ju nad panid sinna mõne 100-kroonise puulehe siis asemele.

Hea teema tegelikult. Nii Toomase kui Jaagu jutt on jumala õige. Raudpolt hinnakirja on raske kirja panna. Palju sõltub paljudest asjadest. Samas ei teeks meile, fotograafidele, paha kui mingid nö standardolukordade hinnad enam-vähem paikka pandaks. Näitlejad on näiteks a la omavahel kokku leppinud reklaamide lugemise hinnad ja firmad plekivad nii mis kole seda (õiglast)raha. Ja kus nad pääsevad, kui kõik kõvad tegijad on papi paikka pannud. Kunagi ammu üritasime ka DJ-dega sama asja teha, et klubid meid rahaga ei peedistaks aga osad lõid vedelaks ja tänu sellel saavad paljud siiamaani mingit naljaraha. Siin on mõtteainet küll, eriti arvestades seda, et see pildipisnes vaikselt meilgi ülesmäge liigub.
Selle jutu otsa lihtsalt niisama illustratsiooniks üks minu koduka uuendus. Äkki on huvitav vaadata http://www.alarifoto.com/?links=1

Just, pigem küsige rohkem kui vähem! Selle DJ-de keisi juures läkski jamaks seepärast, et hoopis KLUBID leppisid omavahel kokku, et keegi kellelegi rohkem ei maksa ja olidki plaadikeerutjad maoli. Sama asi võib juhtuda ka pildipisnesis.
Sveni hinnakiri võikski alustuseks olla meile kõigile nö etaloniks. Ja pole vaja mõelda, et kus nüüd minusugune amatöör võib küsida samasugust hinda, kui hull proff. See ei oma mingit tähtsust, sest müüb PILT. Kuna Sven on sõge tegija loodusfotograafia valdkonnas, müüb ta lihtsalt ROHKEM pilte. Sven võiks oma kalendri-postkaardi-ajakirja hinnakirja ka kodukale üles visata. Oleks kõigil lihtsam joonduda

Hea teema, mis kummitab paljusid ja ühest vastust ei ole. Kõik oleneb jube paljudest asjadest. Kõige rohkem turust, kuhu läheb.
st kas reklaamiks, raamatusse või mingi heategev üritus?
Harilikult umbes 1000-2000 firmadele või reklaamikasutuses, kui agentuuri reklaamikampaania, siis ka rohkem.
Raamatud on harilikult väiksema eelarvega üritused ja seal on 1000 juba tubli saavutus.
Samuti oleneb eksponeerimise suurusest st. (postmargi suurune pilt on teise hinnaga, kui plakat) ja tiraazhist või veebis rippumise ajast.
Otse ja täpselt ei saagi üheseid hindu öelda.
Veel märgiks, et kasutusõigused tuleb soovitavalt kirjalikult ja selgelt vormistada, kas eraldi lepinguga või arve peal, kus on vaja näidata täpselt, mis pildile luba antud, kus avaldamiseks, kui suurelt, mitmes eksemplaris trükk või ajavahemik koos veebiaadressiga.
Soovitan samuti nagu Sven, oma pilte väärtustada ja hinda hoida.

Pole küll ühtki pilti müünud :--) [ega keegi ei ostaks ka], aga minu meelest ikkagi oleneb pildi kvaliteedist. Svenil on ju ikka tipptasemel pildid ja neid hetki ei tee niisama, seega vastavalt kõrge hind (ja need on oma hinda ka väärt, siin ei ole ka eriti kartust, et suvaline teine amatöör suudaks samaväärseid pilte toota).

Samas mõni juhuklõps või pisut juhuslikum pilt ju ei ole oma hinda väärt ... ega väärt ostjad sellist ei osta ka. Ma mõtlen, et kui oma suht kehva pildi suudan saja krooni eest maha müüa, siis tegelt olen teinud ju suht head äri ... tõsi, mitte hea pildi.

Samas oma parimaid pilte ei hakka ka niisama ära andma, kui ikka palju vaeva nähtud, siis hakkab mingi väärtushinnagute süsteem vast tööle.

No ja muidugi lisandub siia juurde turu nõudlus ja võimalused. Võib-olla tasuks mõelda ka nii, et kui kompanii tahab omale mingeid pilte saada, siis on tal võimalik selleks palgata fotograaf. Nüüd sõltub, milliseid pilte vaja on - kas see palgatud fotograaf peaks paar kuud momenti otsima ja kulud lähevad liiga suureks ... või on odavam teatud valmistulemus siiski ära osta. Loodusfotograafia parimate piltide korral ilmselt palgatud fotograafi kasutegur oleks väike, aga tavaliste piltide jaoks on asjal mõte. Eks suuremad firmad teevad ka vastavaid lepinguid mitmete fotograafidega, et sealt oma tulemused välja korjata.

toruonu kirjutas:

Sven Z. kirjutas:

Torukas vist müüs kunagi paari õlle eest. Turusolkija? Raske öelda, sest kindlasti oli ta tol hetkel ise rahul ja kindlasti oli ka ostja rahul. Seega õiglane hind.

well, esimene pilt läks hansapanga kalendrisse, mille sisu tuli vist puhtalt looduspildist ning sinna sai tõesti müüdud 250kr kasutuse eest arvestades rohkem seda, et antud kalendrit näeb päris palju inimesi, seega enamuse müügihinnast moodustas tegelikult tasuta saadav reklaam.

Samas nordea varastatud pildi legaliseerimise eest nõudsin Nordealt 2000 + maksud. Niiet ei tea küll ühtegi intsidenti kus oleks paari õlle eest müünud mõtlesid äkki kedagi teist

Me oleme kõik kusagilt alustanud. 100, 200, 300. Numbrid tegelt, sest pildid on selleks ajaks tehtud, enda jaoks väärtus sealt kätte saadud. Raha on vajalik, kuid mingist õiglast hinda ei ole olemas enne, kui ostja ja müüja selle leiavad. Küsimus on, mida ME ISE tol hetkel väärtustasime, kui pildi tegime ja/või kui pildi müüsime. Ja MILLAL müüsime. Paar aastat tagasi küsitud hinnaga vehkida ei tasu, leiba ei saa praegu poolt pätsigi sama raha eest, mis 3 aastat tagasi terve sai.

Mis puutub mingisse keskmisesse hinda, siis seda ei ole olemas. See on olemas nende peas, kes müüvad ja arvavad, et ostjad on _nende_ mõtlemisega kursis. 99% siiski ei ole, vabandan, kui illusiooni purustasin.

ohoo, sven sa ka nii varajane

Ma pigem siis küsiks, et kõik kellel on kodukal hinnakiri/müümis reklaam on siis oü'd või fie'd ka?

Ma tean siis üht alaealistki(samas ega ma ei tea, kui vanalt saab omal firma teha), kellel on selline hinnakiri kodukalt ülal, aga ma näiteks isiklikult kardan küll maksuametit Pärast on mingid koledad onud/tädid ukse taga ja tahavad oma osa.

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et algajale on see kohuvatavalt suur tunnustus, kui su piltide vastu huvi tuntakse. Siinkohal on tõesti õigel kohal soovitus siiski pea selge hoida ning õiglast hinda küsida, ehkki ennast kõrvust tõstetuna tunned.
Küsis üks reisibüroo minu käest luba ühe pildi kasutamiseks nende kodulehel. Kui arvasin, et äriettevõte võiks ikka mingit tasu ka maksta, siis meie suhtlemine lõppes.
Metsapõlengute-teemalise kursusetöö näitlikustamiseks olen oma pilte tasuta lubanud. Ilmselt ei ole selline mittekomertslik kasutus kuidagi turusolkimisena kvalifitseeritav.

Äkki keegi oleks nii hea ja kirjutaks piltide müügi kohta mingi artikli.
Et kuidas leppingud, maksud, õigused ja muu.
See oleks ilmselt tõsistele tegijatele kah kasuks.
Esimese trükki mineva pildi on igaüks nõus tasuta andma,
aga kuskilt maalt tuleks piir tõmmata.

Kartelli kokkuleppe on jah paha.
Tuleb meelde Paide? juuksurite juhtum kes olevat omavahel hinnad kokku leppinud ja keda konkurentsiamet karistas. Töövõit!
Samas kui tanklad tõstavad imeväel koos küttuste hindu

Ei tahaks ise turusolkijaks hakkata.
Kuigi ikka kuradi uhke tunne oleks kui enda pilt kuskil tähtsas kohas avaldatakse. IT-sektor on juba ära solgitud, iga koolipoiss on kõva itimees ja nõus mõne tuhande eest kuus tööd rabama.