lugupeetud meeleheitel metsloomateadurid khmm. ma näeks ise ka ideaalse maailmana sellist, kus meie metsades oleks hunte, karusid või mistahes toredaid karvaseid ja sulelisi nii, et lükka ainult jalaga eemale ja vali õiges kauguses ja heas valguses modell välja ja anna katikule valu. või kui fotohuviline ei ole, siis läheks ja vaataks neid niisamuti. mõnele teeks ilmselt paigi. paraku need asjad päris nii ei toimi. kas sedasama, või mõnd teist analoogset näidet pidi.

jahieeskirju- ja lubasid ei väljasta ega koosta mingid suvalised trossid kännu otsas, viinapudel kõrval, tähistaevast vaadates ja tähtede järgi numbreid paberile kritseldades. ma tunnen mõnda sellist kodanikku, kelle käest needsugused paberid enne läbi käivad kui nad ametlikuks saavad ning uskuge mind - tegemist on tunduvalt tulihingelisemate, eluaegsete loodushoidjate-kaitsjatega kui enamus siin sõnavõtjaid mõelda oskab. või tahab. lihtsalt selle pisikese vahega, et nad teavad neist asjadest "pisut" rohkem kui teie ilmselt kunagi üldse teada saate.

Nõustun 100% Janek Kullaga ja tom'iga. Ise jahimees pole ja vaevalt kunagi hakkangi, sest mulle meeldib tuttavat looma ka homme ja ülehomme näha. Samas tunnen paljusid jahimehi ja tõsine jahimees annaks igale salakütile võimalusel tõsise koosa. Kuna on ka au tunda oma ala spetsialiste - Tiit Randveeri, Peep Männilit ja Jüri Tõissoni ja teisigi, siis olen suht kindel, et need numbrid on tõsise teadustöö vili. Kui tekkis see teema, siis mõtlesin, et nii.. läheb uuesti lahti... see mõtlematu lahmimine. Miskipärast on tunne jäänud, et suur osa kirjutajatest ei vaevu asja peale tõsisemalt ja veidi laiemalt mõtlemast, vaid lahmivad puhta emotsiooni ajel.

Tiit, aga järsku suudame Sinult välja meelitada artikli teemal, kuidas need numbrid tulevad. Hoiaks ära edaspidiseid emotsioonaalseid hinnaguid ja mis peamine, muudaks sellle teema arusaadavaks neile, kes tahavad aru saada.

(Tean omast käest, kui ebameeldiv on, kui ootad ja õpid nädalaid looma käitumist tundma ja siis ühel päeval 200 meetrit sinust lastakse too loom maha. Täiesti legaalselt arvestusega, et siin on neid roppu moodi veel (no nii üle 10-e vähemalt, jahimehe enda sõnad). Paraku tänaseks on selgunud, et too mahalastud isend oli tol hetkel seal viimane ja ainumas ja ka sel aastal pole asemikku talle tulnud. Olen seda lasu teinud jahimeest seal hiljuti ka kohanud ja ta ütles, et oleks ta teadnud, et too loom ainus on, poleks ta laskma hakanud.)

Tore, härra Randviir, et minu tagasihoidlikud mõttearendused jahipidamise kohta on leidnud äramärkimist Sinu postituses, kurb on aga asjaolu, et oled minu arutlusi mõttevaldselt tõlgendanud. Kurb on ka see, et mõned inimesed nimetavad teisi inimesi avalikult rumalateks ja annavad spekulatiivse hinnangu nende teadmiste alustele paari mõttearenduse järel. Ühte ütlen ma kohe, 2000 hundi lugu minu faktiveaks nimetada on kohatu, minu mõttearendus J. L. väite jätkuks oli vaid J. Li loogikaveale viitav spekulatiivne järeldus. Rohkem ütlen ka, aga seda mõne aja pärast, kuna pühapäevaõhtu peale looduses veedetud kaunist nädalavahetust ei taha ma lõpetada pika negatiivsest emotsioonist kantud monoloogiga.

Tõsi, oleks võinud ikka homseks jätta selle vastuse, "sada viga" kirjas sees, kaasaarvatud kõige tähtsamas, nimes. Ei adresseerinud oma vastust mitte hr Randviirule, vaid ikka Randveerile.

Janek Kuld kirjutas:

draa kirjutas:

Tiit, aga järsku suudame Sinult välja meelitada artikli teemal, kuidas need numbrid tulevad.

Mis numbreid silmas peetakse? Kas arvukust iseloomustavaid numbreid või küttimislimiiti? Kui viimast, siis metskitsedel ja metssigadel ette ei kirjuta keegi juba teist hooaega. Õigemini KKT annab ette minimaalse küttimislimiidi, mis TULEB ära küttida (ja selle täitmine on nii mõnelgi pool probleemiks). Tekib kindlasti küsimus, et miks nii!? Aga ikka sellepärast, millest räägib minu kunagine õppejõud. Jahindus liigub kahjustuste põhises suunas, mida aeg edasi. Kui see kunagi reaalselt ka toimima peaks hakkama, on teemad teised. Keegi ei soovi omast taskust hakata maksma ja kannatab teadagi kes. Mina arvan, et kahjustused jms mis täna teemaks, on vaid jäämäe pealmine osa.
Tegelikult võiksid kõik Loodusfoto foorumlased lugeda ka ajakirja "Eesti Jahimees", saaksid vähemalt teada, et nende Sven Zacek kirjutab seal päris tihti.
Kasutan kohe ka juhust ja küsin Tiidult, kui töörühma liikmelt, et mille taga seisab praegu Jahinduse arengukava aastateks 2007-2013?
Päikest,
Janek

Mind huvitaks mõlemate numbrite saamislood.

Ja kõik jahimehed võiksid lugeda Lofot, saaksid ka looduspiltniku või tõsisema niisama loodusesõbra vaatenurgast paremini aru. Ka seal kirjutab Sven Začek päris tihti :-).

Tore , et Tiit Randveer leidis aega siin sõnavõtuks, vaevalt keegi sinu postituse kustutab, ole terevitatud meie loodussõprade seltsis. Tunnistan, et näide 2000 hundiga on vahest liiga äärmuslik ja ühekülgne ja tõenäoliselt loeti neid sama "täpselt", kui praegu. Sellele vaatamata olen seisukohal kiskjate vähesusest eesti metsades. Nii nagu Tiidu jutust saab lugeda on probleemiks, et jahimees ei taha kitse lasta, ju ei osatud seda ettenäha ja nüüd on see arv ülepea kasvanud.
Olen EL lugeja ja jään huviga ootama asjakohast artiklit. Ei taha nõustuda, et Meist ei sõltu absoluutselt midagi. Mina vastupidiselt arvan, et igast häälest sõltub midagi, olgu see nii vaikne kui tahes.
Igatahes soovin Tiidule tarkust ja loodan, et  protsesse mõjutavad ja suunavad huvigrupid ei lähtu ainult isiklikust kasust vaid mõtleksid looduse ja loomal/linnu liikide jätkusuutlikusele.

Janek Kuld kirjutas:

draa kirjutas:

Tiit, aga järsku suudame Sinult välja meelitada artikli teemal, kuidas need numbrid tulevad.

Jahindus liigub kahjustuste põhises suunas, mida aeg edasi. Kui see kunagi reaalselt ka toimima peaks hakkama, on teemad teised. Keegi ei soovi omast taskust hakata maksma ja kannatab teadagi kes. Mina arvan, et kahjustused jms mis täna teemaks, on vaid jäämäe pealmine osa.
Tegelikult võiksid kõik Loodusfoto foorumlased lugeda ka ajakirja "Eesti Jahimees", saaksid vähemalt teada, et nende Sven Zacek kirjutab seal päris tihti.
Janek

Käisin kevadel metsanoorendike õppepäeval ja õppejõud ütles, et Eesti metsandus on tupikus, kui riiklikult midagi kiirelt ette ei võta tekib kena auk metsa juurdekasvus. Eurooplased pidavat meie lugu kuulma ja vangutama pead, riik ei ole suutnud olukorda lahendada ja on tupikseis aastaid. Kui tahteakse siis mingit liiki säästa ja peab riik hakkama kahjusid maksma nagu lagled söövad tärkava talivilja ära jms. See viib absurdi tippu, odavam on hoida loomadel piir peal. Nii palju kui metsaomenikega ma rääkinud olen ja kuulnud muresid jms. siis on kitsed ühed vihatumad loomad peale põtrade.

Õppepäeval tõdeti ja ka õppejõud sõnas, Eesti oludes ei saa enam kuuske istutad, aastaid on tupikseis - mahapandud taimedest jääb alles tühine 5-15%. Tõsine risk ökoloogilisele metsauuendusele, ainuke alternatiiv kask, mis aga tuleb tarastada! Metsas tarad see on jällegi loomariigile halb asi, nii ehk naa on 100x odavam, loodussäästlikum jms. neid söödikuid küttida kuna neid on liiga palju.

Kitsed oskavad metsas RIDA pidada, põder lahmib ja võtab siit ja sealt. Kits oskab vagu - vaalu- rida pidada ja nii süüa. Kui 4-6 kitse redutavad nädal aega ühe taasrajatud langi kõrval on nädalaga plats puhas. Muide mujal kasvatatud meristeem taimed neil on tekkinud mingi alateadlik maitseelistus.

Kitsede ajujahil on oma tagamaa ja keeruline saamislugu. Ühe liigi liigne arvukus mõjub ökosüsteemile nii ehk naa laastavalt seda peab ka kõige andunum loodusfänn ja loomasõber tõdema ja tunnistama et me ei saa üle ega ümber jahtimisest kui arvukuse piiramisest. Muide huvitav vat ilveseid on väheks jäänud, kuna need on looduslikud kitse arvukuse pidajad! Üks ilveseonu sööb talveperioodil üle poolesaja kitsekese. Osad on öelnud et ilvese jaht tuleks mingiks ajaks keelata jms.

jäljekütt kirjutas:

Hei linnamehed, kitsi on liiga palju. Loomad, metselu jms. on midagi enamat kui vaid OBJEKTIIV - ilus kaader jms. Palju siis fotomehi kitsedele süüa ka viib, kõvad jahimeeste hukkamõistjad ja mõnitajad. Et te ka ju tahate loomi ära kasutada, oma kaadrit ja õnnestunud võtet pakkuge siis loomadele selle eest midagi ka vastu. Üks korralik loodusfoto klubi võiks oma eelarvest panna viisaka summa, et toita x kohas talvel loomi. Soolapüstakud, hein, kartulid, mõned tonnid vilja, jms. Targutama on kõik spetsialistid eriti veel linnakorteris

Kena vaadata kui talupõllu servas näksivad aga no kui metsa taasrajamisest midagi välja ei tule ja rikuvad osade metsaomanike vara. Me talupõllul ristik on juba aastaid loomi aidanud talvel aga eks see on 2 otsaga asi, redutavad metsas (jahimehed küttida ei saa, me ei ole luba andnud) ja siis teevad sulle kurja. Kitsed hävitavad maarjkase istandust, põdrad retsivad kuuski jms. Lõpuks sai hing täis ja lasime eelmine sügis kohalikel jahimeestel 2 korral põdraajul me metsa servast läbi minna, kus põdrad redutasid. Samuti lasime ühel jahimehel seal paar sokku maha võtta, kuna tegid palju kurja. Mis teha metsa peab heaperemehelikult ka majandama, nutke või halage - midagi ei ole teha. Oleme andnud loodussõbrad ja me jaoks on ka looma elu  püha aga nii need asjad kord on.  See ajujahi asi on metsaomanike tellitud asi, kuna olukord on ületanud kriitilise piiri. Kõik mis maha pannakse süüakse ära, inimesed on saanud kahjusid, tean üte meest kes 300 000 on vastu taevast!

Kitsed on toredad lomad aga meie inimesed peaks loomade üle heaperemehelikult valitsema ja vajadusel nende arvu piirama, midagi ei ole teha teatud tingimustes on väga raske inimne ja metsloom. Ma usun et eks meie kaasaeg peaks ikka tublisti koomale tõmbama ja loomadel lasta olla ja eldada. Samas on valdkondi, kus peaks metsloomade arvukust piirama.

Kitsedest niipalju, et 70 ndatel või milla see oli kus nö. "pasatõbi" neid ise piiras aga samas üks jääger ütles et tegelikult see polegi põhjus vaid uudismaid ja heinamaid on palju juurde tekkinud jms.

Kitsi lugeda on pea võimatu. See viis kuidas nad neid loendavad on kohati väga valesid numbreid andev! See jälgede meetod on üsna suhteline. Piirkonna eluaegne jääger ütles, et pikem statistika on näidanud, et tegelikult on jäljelugemis meetodil alaloendus! Jah on jahiseltse ja piirkondi, kus on nende numbritega manipuleeritud, et ikka küttimisluba saada. Aga viimased aastad on olnud metsloomadele ikka väga soodsad. Kitsi on meeletult palju, põtru ka viimastel aastatel väga palju, jahimehed ei ole jõudnud isegi oma normi täis lasta. Osad jahimehed on nö. OTSE "saama peal" väljas. Aga osad ikka õiget kütid, kes loodusega harmoonias ja ei ole nõus massilise tapatalgutega - nad ei kavatsegi normi täis lasta, kuna siis kaob ära küttimine vaid on tapatalgud. Olen iga kevad ja sügisel piirkonnas uudismaadel käinud ikka kitsi binokliga niisama kaemas käinud ja no nende arv ikka väga suuureks läinud. Ka sigadel on viimased aastad on olnud soodsad, kevadel üks kohalik nägi kaerpõllus üle sajapealist seakarja, ei jõududki kõiki üle lugeda, jõudis üle saja.

Ärge pabistage. Ikka jäävb neid keda looduspiltnikud pildistada saavad

Päris korralik arv linnakodanikest loodusesõpru jagavad metsikust loodusest kordi enam, kui nii mõnigi maal põllu pääl müttav maamees, kes oma orasest või männiistikust kaugemale ei näe. Samuti arvan, et sul pole õrna aimugi, kui paljud looduspiltnikest loomadele/lindudele vastu annavad.

Tiit ja Janek on võtnud vaevaks tuua siia veidi kompetentset ja tänuväärset valgust teemadel, mis looduspiltnikele on südamelähedased. Las siin teema all jääb see ka nii, et arvukused jne räägivad need, kes on selles pädevad. Ja looduspiltnike las esindavad ka ikke need, kes mõne pildi looduses varem teinud on.

jäljekütt kirjutas:

Üks korralik loodusfoto klubi võiks oma eelarvest panna viisaka summa, et toita x kohas talvel loomi. Soolapüstakud, hein, kartulid, mõned tonnid vilja, jms. Targutama on kõik spetsialistid eriti veel linnakorteris

Palun ärge oma peaga küll hakake tekitama suvalistesse kohtadesse söödakohti ja soolakuid. Või kui tõesti tekib vastupandamatu soov, tuleks see kohaliku jahtkonnaga kooskõlastada. Iga jahtkond kooskõlastab need lõpuks KKT`ga, kes neid ka kontrollimas käib. Jahtkondadel on oma jahimaa kohta kaart ja seal peal ära märgitud, et kus mis asub. Esimene viga, mille võid teha on see, et hakkad mingit söögikohta/soolakut dubleerima. Teine see, et üsna sageli pannakse söödakohad ja soolakud paika arvestusega, et see toimiks magnetina ja tõmbaks loomad ühest piirkonnast teise, et selliselt vältida kahjustuste tekkimist. Kui teed nüüd mõne inimese langi äärde soolaku, kus teine parasjagu rajanud metsanoorendiku ja meelitad metsloomad sellega sinna kokku on tüli majas. Nii palju, kui ise olen looduse asju kõrvalt jälginud, on kuldreegel, kui ei oska käituda siis ära käitu. Vastasel juhul võid asjad vaid hullemaks ajada. Looduspiltnik võiks pigem mõelda koostööle jahimeestega ja arvan, et mõistliku inimest kaameraga ei aja keegi oma soolaku, söödaplatsi juurest minema.

jäljekütt kirjutas:

Käisin kevadel metsanoorendike õppepäeval ja õppejõud ütles, et Eesti metsandus on tupikus, kui riiklikult midagi kiirelt ette ei võta tekib kena auk metsa juurdekasvus. Eurooplased pidavat meie lugu kuulma ja vangutama pead, riik ei ole suutnud olukorda lahendada ja on tupikseis aastaid.
......
Õppepäeval tõdeti ja ka õppejõud sõnas, Eesti oludes ei saa enam kuuske istutad, aastaid on tupikseis - mahapandud taimedest jääb alles tühine 5-15%. Tõsine risk ökoloogilisele metsauuendusele, ainuke alternatiiv kask, mis aga tuleb tarastada! Metsas tarad see on jällegi loomariigile halb asi, nii ehk naa on 100x odavam, loodussäästlikum jms. neid söödikuid küttida kuna neid on liiga palju.
.....

Kas õppepäevadel räägiti ka sellest, et Lääne-Euroopa metsad on valdavalt nn parkmetsad (paljud neist aia sees) ja jahindus ning kogu sealne elu toimib teiste reeglite järgi, kui siin? Millegi pärast kipuvad inimesed just sealt jagama näpunäited, kuidas siin peaks toimima, aga unustavad ära väga tähtsa fakti. Nad ise on kunagi enda juures sama mitmekesisuse ära hävitanud.
Ega õppepäeval unustatud mainimast repellente? Millegi pärast kipuvad inimesed selle mainimisel rääkima sellest, kui kallis see on. Mina aga selle jutu kiuste istutasin see aasta maha 2,5 ha kuuske ja kavatsen nüüd sügisel need repellendiga kokku määrida, et mitte kevadel tõdeda fakti, et kõik puukesed on nahka pandud. Pole see üle määra kallis midagi, 260 kr/ha.
Kui see metsamees juhtub olema veel tubli jahimees, siis kindlasti annab ka küttimist vastavalt vajadusele suunata. Mõned jälle väidavad, et repellendid ei pidavat mõjuma siis, kui arvukus selgelt üle piiri läinud. Minu kandis iseloomustab seda nähtust juba pasataud kitsedel. Kahjuks pole leiutatud repellenti karudele ja nii ma iga kord värisedes kiikan oma mesitarude poole, et ega ott ise külas pole käinud, kuna tegemist piirkonnaga, kuhu karu vahepeal trehvab.
Pole olemas lahendamatuid olukordi, on vaid saamatud inimesed.
Mõned lingid kus repellentidest juttu.
http://www.eramets.ee/foorum/read.php?f … amp;t=2349
http://www.eramets.ee/uudised/?n=3106
http://www.tv.ee/static/manager/pildid/ … 08BE28D95}
Ps. Draa, pean tõesti tõdema, et liialdasin natuke soovitusega lugeda kõigil loodusfoto huvilistel üht teatud ajakirja, aga näiteks minul on üks LoFo number kodus täitsa olemas ja teisi olen sirvinud siit ja sealt.

>> Palun ärge oma peaga küll hakake tekitama
>> suvalistesse kohtadesse söödakohti ja soolakuid.
>> Või kui tõesti tekib vastupandamatu soov, tuleks
>> see kohaliku jahtkonnaga kooskõlastada.

tuleks koosk6lastada? kust selline n6ue?

>> peal ära märgitud, et kus mis asub. Esimene
>> viga, mille võid teha on see, et hakkad mingit
>> söögikohta/soolakut dubleerima.

sa pead seda silmas, mis puki all on? et siis ei saa
enam mugavalt pukist söövaid loomi lasta?

>> mõistliku inimest kaameraga ei aja keegi oma
>> soolaku, söödaplatsi juurest minema.

hmm, oma soolak? oma söödaplats? minuteada kehtib meil igameheõigus, ja ma ei saa päris hästi aru, mille alusel keegi saaks mind 'oma' soolaku või söödaplatsi juurest äda ajada?

vabandage mu piiratud m6tlemist siinkohal, aga vahel ma olen jäärapäine ...

Tegelikult lõpetan siin kohal siinses foorumis jahinduse teemal rääkimise ära. Kui keegi tunneb ikkagi vastupandamatut soovi seda teha, siis miks mitte jahifoorumis http://www.marandi.fie.ee/foorum/ ja kui teiega juhtub seal rääkima selline alias nagu Kakuke siis teadke, et see olen mina.

toruonu kirjutas:

Hmm... jahindusseadus käsitleb ikka jahindust... seega kui tegeled fotograafiaga ja rajad söödaku fotograafia eesmärgil, siis pole tegemist jahiseadusega reguleeritava objektiga.

Küsimus ei ole mitte eesmärgis, vaid tegevuses. Kui kihutada manteel 200-ga, siis pole ei mõju hiljem see, et ütled, et ma sõitsin parajasti rallit ja LE mulle praegu ei kehti.