Kas tõesti on jahimeeste arvates Eestis metskitsi enne jahihooaja algust 225 000.-EEK?  Olen ikka lugenud metsekitsede arvukuse kohta numbreid 30 000 kuni 60 000 looma Eestis. Tänavu on korraga 4-7 korda rohkem.

See arv on nii umbkaudselt välja arvutatud ju.
Mina tean, et kitsi on harilikult olnud mingi 50 000-90 000,
mitte 225 000.

Ma ei tea suurt statistikast midagi, aga Pärnumaal minu maakodu ümbruses on sel suvel/sügisel vähem kitsi, kui varasematel aastatel, see väide rajaneb muidugi puhtalt minu kogemusele. Kevadel kohtusin nendega sageli, õhtuti kogunesid nad kodumetsa servale sööma. Kuna mu maakodu ümbruses on suured metsamassiivid, raba ja järved, on seal alati olnud palju metsloomi. Sel suvel kostus väga sageli pimedusest püssipauke, olen leidnud oma metsast musti prügikotte kitse jäänustega. Nädalavahetusel metsa taga hulkudes kohtusin sealsamas  põllul koera ja püssidega mehi, kes vahtisid mind nagu imeasja. Eelnevalt, kui olin veel metsas, kostus järve äärast mitte üks pauguke, vaid lausa valang. Laululuige pere pages hirmunult üle metsa. Järve kallas oli täis padrunikesti, ilmselt tulistati parte või lauke. Kuna ma hulgun palju kodukandis ringi, näen sageli metsaserval peatunud autosid, enamasti tühjad, hiljem kostuvad paugud... Eelmisel nädalal kohtasin  rabateel ühte püssiga meest, kellele ma teatasin, et ajasin just ühe kitse minema ja sain teada, et on jahiaeg. Ma saan sellest jutust aru küll, et on vaja lasta, muidu pistavad kõik metsad nahka, sellest siinkohal ei räägi, et Eesti üks metsarikkamaid kohti euroopas ja kui palju metsavargad metsa rüüstavad. Ja ma tahaks näha jahimeest, kellel mõlgub meeles jahil olles see mõte: saaks nüüd ühe kätte, sööb mul muidu kõik männiladvad ära, pigem annab jahihooaeg/KA SALAKÜTTIMINE õigustuse jahikire rahuldamiseks. Tunnen isiklikult mehi, kellele vasikaliha pakkudes tuleb vastuseks, tänan ei, mul on lihast kõrini. Ka näljas pole küsimus, vaid kires. Lihtsalt selline mõtisklus ühelt loomaarmastajalt keset suurt jahihooaega.

Ma olen väga usin igasuguseid kontakte võtma. Paar korda olen tulistamist kuuldes autoga kontrollretkele läinud. Käin meelega hämaras hulkumas, et oletatavaid küttijaid häirida. Aga teolt pole kedagi tabanud. Olen ühe joodiku tapmisähvarduse (mulle) tegemise eest kriminaalpolitseisse avalduse teinud, asi võeti küll menetlusse, kuid tunnistajate puudumisel ja seetõttu, et olen veel elus, menetlus lõpetati. Analoogiliselt eelnevale, Sellest ei piisa, et leian vaid kitsejäänused ja kuulen paugutamist. Kui teolt ei taba, pole tõenäoliselt mingit soovitavat tulemust. Kui tabakski teolt, ka siis oleks vaid minu sõna küti sõna vastu, mille alusel süüd tõestada ei saa. Kambakesi oleks muidugi teine lugu, tunnistajaid rohkem.
Samas olen salaküttimise teema üles võtnud kohalike hulgas, kedagi olla ähvardatud ja rohkem sõna ei võtvat, põletavad veel maja maha.
Keerulised lood.

Karl A kirjutas:

See aasta suvel kuulsin ka mina üpriski maakodu kõrvalt ühelt põllult kostuvaid pauke, läksime uurima ja ühest teeristist keeras välja 3 autot, mis meid nähes lisasid kiirust juurde. Jahimehed olid. Aga sel ajal kui me neid pauke kuulsime ei olnud minu teada ühtegi jahihooaega. (Ka Pärnumaal)

Millal sa neid pauke täpselt kuulsid?

18 juuli! Siis ju tohib minu teada lasta-metssiga,sokku,rebast,kährikut

Eks selle arvukuse ole kuidas kuskil. Näiteks Tallinna ümbrus on maju täis ehitatud ja loomadel ei ole kohti kus elada... Siiberdavad päris tihti teedel.
Olen Tallinna ringteed mööda Talllinna ja koju sõitnud üle 10 aasta. Selle aja jooksul ei olnud ma siin kandis veel näinud teel loomi. Esimene kohtumine oli kitsega... detsembri lõpp (2006). Jooksis teine autorivide vahelt otse ette. Surma sai kohe. Päris pikalt sai helistatud enne kui õige number käes.. politsei->miski teenistus-> miskie järgmine amet-> ja siis miski koht, kus saadeti jahimees lahkunule järele.
Peale seda oli mõnda aega vaikna aga siis igal nädalal sai nähtud teed ületavat kitse. Suvel käisid ka põdrad põllupeal. Tulid lennujaama poolelt....seisid keset põldu ... aga autod muutkui sõitsid... ju sai tal sellest ootamisest villand.. üks 500m enne sõiduteed hakkas jooksma (päris koomiline vaadata kuidas põder hoogu ülesse võtab). Võttis hoo ülesse ja silmad kinni üle tee.
Üldiselt siin kandis ei ole mina varem nii palju kitsi, rebaseid ja põtru näinud kui sellel aastal. Võimalik, et seda laskmist peaks piirama ... linnade lähedalt rohkem.. kuskil sügavate metsade ja võsade vahel ei oleks suurt mõtet küttida. Las lähevad seniks sinna.. kuniks kinnisvaramehed  ka selle elukoha neilt võtavad.

Naljakas on teinekord siin Jüris rõdu peal olla ja vaadata kuidas rebane või jänes maja eest läbi jalutab (5 kordsed majad).Olen alati ka fotoka järgi jooksnud aga siis kas on objekt kadunud või liialt pime, et käest pilti teha.

Siin on palju teadmatust õhus. Valgustaks natuke.
Hiljuti ilmus metskitse kohta uurimistöö. Kellel viitsimist võiks läbi lugeda lisaks lühikokkuvõttele ka töö enda.
http://www.eramets.ee/uudised/?n=3303
Ja et poleks lahmimist jahiaegadest, tutvuge määrusega.
Seal selgelt kirjas keda ja kuna küttida tohib.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1055621
Ja kellel huvi suurem jahi teema ümber, abiks jahiseadus.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12766181
Loomulikult võib kõigele sellele eelistada ka peldikuseina Delfit.

Peldikuseinaks on praegu Eesti Päevaleht(kui täpne olla) ja erametsa teksti suhtes jään ikka skeptiliseks. Ei ole kuidagi veenvad need arvud seal. Isegi artikli kirjutaja enda arvates, mis ei sega teda kogu ülejäänud juttu just nende ebaveenvate faktide peal jätkamast.
Lugege : saame tulemuseks 63 metskitse 1000 ha kohta.
Seda on 2,4 korda enam, kui järeldub 2006 a. ametlikust loendusest, mis näitas, et
Eestis elutseb 61 000 metskitse ehk keskmiselt 26 isendit 1000 ha kohta. See
koefitsient (2,4) on leitud küll väga vähese tõestusmaterjali põhjal, aga julgustavalt
mõjub teadmine, et umbes sama tulemus on saadud ka totaalküttimisel.
Ekstrapoleerides seda proovialadel leitud asustustihedust (jõumeetodil) kogu Eesti
territooriumile võime välja arvutada liigi arvukuse ja see on umbes 140 000 -150 000
isendit.
Ma küsin,et kuhu minnakse metskitsi küttima? Ja vastan ise, et sinna kus neid kõige rohkem on. Laseme seal kõik maha ja saamegi "keskmiseks" arvuks 63 looma 1000 ha kohta. Nüüd kiirelt see kogu Eesti territooriumi üldpindalaga korrutada ja saamegi vägeva numbri. Veel üks küsimus- kas Märjamaa ja Haimre on jahimehed?

Kuule Mika, ega sa juhuslikukt teimtoiduline ei ole ? Eluaeg loomi kütitud... kütitakse ka edaspidi.

Ei ole taimetoitlane. Inimesed kasvatavad spetsiaalselt ainult söömiseks koduloomi, mulle on selline suhtumine vastuvõetav. Loodus on imepeen mehhanism, kord, kus kõik seosed toimivad. Ainuke, kes looduse tasakaalu oma tegevuse ja omakasu või kire või mis iganes põhjusel on rikkunud on inimene. Loodus reguleerib ise ennast. Ja mis haigused siis leviks, kristo? linnugripp või? Suu ja sõrataud? Mis siis veel, katk? Marutaud? Malaaria? Linnugrippi surnud mõnedsajad inimesed, paar marutaudi juhtu aastas, katk likvideeritud. Enamus haigusi levib koduloomade seas. Aga haigused, mida inimesed üksteisele levitavad? Kas need ei tekita rohkem hävingut. Kas loodus ei ole mitte kõige rohkem kannatada saanud inimese käe läbi? Inimesed võtavad endale õiguse otsustada ka kõikide teiste elusolendite üle, reguleerides nende arvukust TAPPES, tuues õigustuseks haigused, kahju tekitamise põllumajandusele ja lihtsalt väite, et alati on kütitud, kütitagu ka edaspidi. Andke mulle püss, ma olen mees! mu isa tappis ja vanaisa ka tappis. ja kõige suurema tappis.(ma ei ole muide ka feminist). Minu seisukoht on, et mul on õigustus  tappa looma siis, kui ta ohustab mu elu. Liigitan loomad üldjoontes kahjulikuks ja kasulikuks. Kahjulikus osa tuleb ette, et ilma tapmiseta ei saa. Aga seda juhtub ka õige harva.
Ja ei kavatsegi võtta kohustuseks "suureks kasvada", olen niigi õnnelik ja vaevalt oma mõtteviisiga kellegile liiga teen ja kui keegi võidab, siis on see loodus.

Hull oled wä? 1000-2000 hunti????!!!!! Mõtle ka, mida sa räägid. Kui nii palju hunte oleks, poleks Eestis enam ühtegi karilooma. 100-150 on väga optimaalne arv. Rumal poiss.