Sa ei ole sisse loginud.
Huvitav kas mina üksi olen imelik või mis.
Kurat kas hüüp kes on talvituv seega kerge saak ja ta on parem kui hunt, või kährik. Ma lihtsalt ei saa aru, mis moodi neid looma pilte hinnatakse.
Eemal
Käisin kohal, nägin pilte, kuulasin muusikat, mõned valitud (võidu)tööd tekitasid ka sisemas küsimusi.
Aga asja tuleb rahulikult võtta: korraldajad valivad zürii, keegi paneb auhinnad välja, zürii valib pildid, rahvas saab kokku tulla, ja asi jokk.
Kui korraldajad soovivad selliseid tulemusi, siis valivad sellise zürii, ja ongi tulemus selline.
Arvan, et mingeid erilisi muutusi selles valdkonnas ei tule, niikaua kui ei leidu uusi korraldajaid uue züriiga, ehk uuttüüpi konkursiga. Olgu nimi siis milline tahes.
Positiivse küljena oli sellel aastal saalisistujaid pea kaks korda rohkem kui varematel kordadel. Ehk kandepind on laiem.
Eemal
Tõepoolest, iga konkursi tulemus sõltub just üriist. Tegelikult pole küsimus mitte selles, kui kerge või raske on mingit looma tabada, vaid kuidas seda teha. Hüübi pilt oli küll omapärane, kuid... Staatilistel portreedel, mis enamus esitatud loomapiltidest olid, ei lähe ühelgi konkursil hästi, olenemata sellest kes on pildil. Minule isiklikult meeldis üks saaki püüdev merikotkas, mille arvasin kindlasti mingit auhinda saama, kuid võta näpust. Kanavargast rebast ma küll võidupildiks ei osanud pakkuda. Tegemist oli küll hea pildiga, kuigi tehniliselt veidi lonkav, kuid mitte nüüd nii hea, et võita.
Ega vist ei tasu selliste konkursside tulemusi väga südamesse võtta, sest ei peegelda need ju tegelikku seisu. Tegemist on ikka mingi hulga inimeste arvamusega, kes nagu selgus, polegi nii suured spetsialistid.
Viimati muutnud jaanusj (19-04-2005 19:53:36)
Eemal
To Jaanusj;
Ma ei mõelnudki päris nii, et kui kerge või raske on tabada, vaid pildi kaalu. Kuna pilt peab fototehniliselt korrektne olema, loeb nüanss ja objekt.
Neist kahest tekib pildi kaal, sest bioloogilist tausta me paraku ei saa unustada. Kui meil on kaks pilti milel on kõik korrektne ja võrdväärne nüanss siis mõnel loomal on paraku rohkem kaalu kui teisel
Eemal
Põhjus miks mina sellest üritusest osa ei võta on zürii ebapädevus, nüüd viimaste aastate kohta ei oska ütelda, aga nendel aastatel kui auhinna (mitte peaauhinna) sain oli konkursitingimustes selline punkt, et "looduslikest objektidest neile omases keskkonnas.." Võitis pildiseeria kus oli kujutatud surnud liblika tiiba kitarrikeeltel ja õlivärve poriloigul jne. Pettusin rängalt. See oli selge vastuolu konkursitingimustega. Ei meeldi mulle see kui minu linnupilte hindavad inimesed, kes ei tea lindudest, nende pildistamisest midagi. Ja ka veel see, et hindajad ei tea tausta, kuidas pilt on saadud, minu arust ei tohiks inimene tekitada ise olukordi, vaid need peaksid eheda loodusfoto korral olema ise tekkinud. Võin tuua näite, siin paar aastat tagasi võitis noorte loomapiltide kategoorias auhinna konnapilt (http://www.ekspress.ee/viewdoc/95767CE6 … 1000393FBC), kus üks konn istus teise otsas, iseenesest efektne pilt, aga teades ise selle pildi saamislugu, kus pilt on tehtud nii, et konnad on inimese käes, asetatuna inimese poolt üksteise otsa. See on muidugi paratamatus, sest zürii eei saa seda teada. Aga tõesti see eelpool mainitud hüübi pilt poleks olnud kohane auhinnapildiks. Looduspilt võiks vastata teatud kriteeriumitele, näiteks terav, loomulikud värvid, võimalikult ehe jne. Sellest võiksid lähtuda hindajad, mitte omast tobedast kunstivaatenurgast, selleks on teised konkursid täiesti olemas.
Eemal
Äkki Eestis ei peagi korraliku loomapilti valitama,, ehk on meil linnainimeste ja kunstnike konkurss. Ise pole ka aastaid enam saatnud pilte, kuna mõni foto mis täiesti korrektne näit. mäger siin looduspildis, pole väärinud isegi ära märkimist, kuigi tegu pädeva mägra pildidga. Ilmselt saavad korraldajad alati öelda, et see on kaotajate hala.
Või Sveni tänavuse aasta jäälind ja hunt, kas fototehniliselt nõrk kanavargast rebane on parem,mis küll nüansiliselt suurepärane , kuid looduspilt peab olema korrektne ,kuna tegu siiski looduse dokumenteerimisega.
Eks teeme siis pilti omasoodu edasi ja boikoteerime neid suurejoonelisi üritusi
Eemal
Tunnistan ausalt, et aastast aastasse on hale kuulata neid järgnevaid kommentaare - küll valiti valed pildid, küll on ürii mäda, korraladajad lollid jne jne. Kamoon - tegu on võistlusega, aga iga võistlus on mäng. Kes ei mängi, ei saa ka võita... Ausalt öeldes, järjest vähem on tahtmist auhindu otsida, kogu muud sebimist sebida ja seda teades, et parema meelega oleksin isegi metsas pildistamas. Konkursile töid ka korraldajana saata ei tohi!
Auväärt rahulolematud - nimetage siis ürii, kes oleks pädev! Tänavu oli üriis 8 inimest, mujal maailmas otsustavad asja ära 3, mõnikord ka 1 nägu. Ja ka ei olda rahul (kui nt. olete lugenud järelkajasid tänavusele Soome Aasta Loodusfoto konkursile). Ootaksin listi pädevatest nimedest, kes võiksid teie arvates pilte õiglasemalt hinnata!
Nüansse, mida piltide puhul hinnatakse, on palju. Kui valik tuleb teha enam kui 1000 pildi seast, siis on seal neid, mis kiiresti kõrvale pannakse, on neid mis enam vaidlusi põhjustavad - kuni jääb lauale 20-30 suuresti võrselt head pilti. Edasine valik on juba väga keeruline. Sest auhindu saab välja anda vaid piiratud koguses.
Olles näinud kõiki pilte, siis eespool juttu olnud mägrapilti ma konkursitööde hulgas tähele ei pannud. Ei tea, kuidas siis see tunnustust pidi leidma? Hüübi pildi puhul oli üks, mida hinnati (kõrvaltvaatajana-protokollijana kuulsin) just seda, et hüüp on pildile saadud ehthüübililkus poosis, teades kui raskesti pildistatava linnuga on tegu. Talvituv hüüp on juba iseenesest haruldus. Kõik oli lahendatud tehnisliselt laitmatult ja kompositsiooniliselt lakooniliselt. Kui aega muude tööde kõrvalt leian, siis üritan märkmetest Morgani lehel üles panna lühikommentaarid ka ülejäänud vvõidupiltide kohta.
Seda, et Sveni kolm pilti tunnustatud said, tuleks käsitleda tõepooest tunnustusena, mitte nii, et oi-oi, esimese kolme hulka ei pääsenudki. Nagu juba eelpool öeldud - tunnustatud tööd on pea samaväärsed esimese kolme hulka tulnutega. Pea need kõrgemad kohadki tulema ei hakka!
Kahjuks ei olnud võimalik vaatajatele näidata kõiki töid originaalis - mõlema kategooria 1. ja 2. koha pildid sattusid seekord olema slaidifilmile tehtud. Skännituna ja paberile panduna ei pruukinud need enam nii head paista, kui üriile.
Võibolla oleks aeg moodustada ka Eestis oma loodusfotograafide ühendus, kes konkursi korraldamise enda kanda võtaks? Seal võiks siis olla inimene (veel parem meeskond), kes kirjutaks projekte, töötaks sponsoritega, sorteeriks ja skaneeriks pilte postitaks... Kui oleks võimalusi rohkem, siis saaks arendada ka konkurssi, luues uusi kategooriaid ja muutes seeläbi süsteemi, kus maastik on võrdne taimega ja putuk imetajaga...
Hetkel tülpinud, kuid lootuses, et asi aasta-aastalt areneb...
Eemal
poolveeline kirjutas:
Huvitav kas mina üksi olen imelik või mis.
Kurat kas hüüp kes on talvituv seega kerge saak ja ta on parem kui hunt, või kährik. Ma lihtsalt ei saa aru, mis moodi neid looma pilte hinnatakse.
Muuseas, hüüp ei olnud kährikust parem - kährik II, hüüp III.
Eemal
Eelnevad kommentaarid on kirjutatud ikka selles vaimus, et loodusfoto hindamine oleks võimalikult objektiivne.
Kuna ise ei osale juba mitmed aastad siis ei olnud mingisuguseid isiklikke tagamaid.
Jutuks olnud mägrapilt ei osalenud tõesti. Tegu mitme aasta taguse asjaga ja mitte sellel vaid loomafoto kunkursil.
Jutt räägitud üldises Eesti võtmes, mitte ainult seda üritust silmas pidades. Ei ole kriitika alla pannud korraldajate poolset panust, antud üritusse.
Nagu eelnevalt on mainitud, ei maksa meie juttu hinge võtta, seda saab tõlgendada kui ebapädevate inimeste ehk veidi kibestunud nurinat.
Kindlasti ei tahtnud solvata korraldajate meeskonda, kuid selge on see, et mitmed loomapildistajad kes on üsna pädevad ei ole asjaga rahul.
Eemal
"Võin tuua näite, siin paar aastat tagasi võitis noorte loomapiltide kategoorias auhinna konnapilt (http://www.ekspress.ee/viewdoc/95767CE6 … 1000393FBC), kus üks konn istus teise otsas, iseenesest efektne pilt, aga teades ise selle pildi saamislugu, kus pilt on tehtud nii, et konnad on inimese käes, asetatuna inimese poolt üksteise otsa."
Eks selline juhtum peegeldab eelkõige meie üldist loodusfoto kultuuri ehk sellist pilti ei tohiks üldse konkursile saatagi. Züriid pole mõtet süüdistada, sest see konnade vahelt paisteb roosakas detail ei reeda otseselt inimese kätt.
Urmase lingilt Expressi ja sealt edasi eestifoto foorumisse (2003) http://eestifoto.paper.ee/sein/read.php … amp;t=8215 liikudes - tähelepanuväärne, et sellekordne pahameel oli täpselt vastupidine siinväljendatule. Tasub ehk üle lugeda ...
Ja korraldajatele kah üks soovituslik tsitaat sealtsamast:
=====
Loodusfoto zürii peaks tegema otsuse ja avalikult teatama, mis on nende primaarne kriteerium loomafotode hindamisel, kas looma haruldus (olenemata foto kunstilisest tasemest) või foto kunstliline tase (olenemata looma haruldusest). Sel juhul välditaks heade fotograafide solvumine tulevikus, miks koledad haruldaste loomadega pildid häid kohti saavad.
=====
Ise väga sama meelt. Zhürii (või veel parem - korraldajad) peaksid juba konkursi väljakuulutamisel ütlema, mis on nende primaarsed kriteeriumid fotode hindamisel. Nii loomafotode kui ka muude loodusfotode puhul. See eeldab IMHO ka zhürii liikmetega kokkulepet hindamiseks juba _enne_ konkursi väljakuulutamist (huvitav, kas sellel aastal/varasematel aastatel oli see kokkulepe väljakuulutamise momendil olemas?) ning küllap ka nende nõusolekut hinnata väljakuulutatud kriteeriumeid aluseks võttes. See oleks mingigi alus valikuks, et mida siis ikkagi saata ja mida mitte.
Btw, siin on kõige rohkem protestihääli olnud loomapildistajatelt. Samas just loomapiltide osas oli äramärgitud töid arvestatavalt rohkem kui loodusfotode puhul - 9 vs 13 on ikkagi oluline vahe! Ja kui loomade puhul on olemas mingidki kriteeriumid, siis loodusfotode osas on maitse äraarvamine küll 99% loterii ...
Eemal
See kunstiline tase on ikka eriliselt subjektiivne kriteerium
Eemal
Mina paneks kõigile pildisaatjatele järgmiseks aastaks südamele, et valida ikka välja kvaliteedilt head pildid. Nägin töö tõttu neid konkursile saadetud pilte ja kahjuks oli kvaliteet väga nõrk. Isegi mõnedel tuttavatel piltidel, kelle autorit oskasin aimata. Kahju vaadata kui ilusat pilti esitatakse ebakvaliteetselt.
Minu soovitus oleks kõigepealt kvaliteet korda saada ja siis pöörata tähelepanu kunstilisele küljele, subjekti haruldusele ja kõigele muule. Vähemalt konkursitööde puhul.
Eemal
mari kirjutas:
Loodusfoto zürii peaks tegema otsuse ja avalikult teatama, mis on nende primaarne kriteerium loomafotode hindamisel, kas looma haruldus (olenemata foto kunstilisest tasemest) või foto kunstliline tase (olenemata looma haruldusest). Sel juhul välditaks heade fotograafide solvumine tulevikus, miks koledad haruldaste loomadega pildid häid kohti saavad.
Kas on võimalik seda kriteetiumit üheselt määratleda? Tänavusel konkursil auhinnatud pildid mahuvad kõik kategoriasse "tavalised Eesti loomad" - mõned lihtsamini, mõned raskemini jäädvustatavad. Aga õnne - nagu loomapildi puhul ikka - läks nende tegemiseks vast ka vaja.
Mina küll ei mäleta, et oleks kunagi auhinnatud mõnda tehniliselt ebakvaliteetset pilti haruldasest loomast-linnust. Mõnikord annab küll hetke unikaalsus loomafotole teatud plusspunkte...
Eemal
Heiko kirjutas
Auväärt rahulolematud - nimetage siis ürii, kes oleks pädev! Tänavu oli üriis 8 inimest, mujal maailmas otsustavad asja ära 3, mõnikord ka 1 nägu. Ja ka ei olda rahul (kui nt. olete lugenud järelkajasid tänavusele Soome Aasta Loodusfoto konkursile). Ootaksin listi pädevatest nimedest, kes võiksid teie arvates pilte õiglasemalt hinnata!
Tunnistan ausalt, et aastast aastasse on hale kuulata neid järgnevaid kommentaare
Kahjuks pean veel lisama ühe haleda kommentaari.
Vaadates hüriid, siis alla poolte neist olid pädevad looma fotosid hindama, ei ole midagi siis imestada, et tulemused sellised olid nagu nad olid.
Loomafoto on siiski natuke midagi muud kui lillepilt (kuigi sedagi väga raske saada), on loomulik, et pädevad on inimesed kes asjaga mõni aeg kokku puutunud. Tänavuse konkursi otsustajate seltskonnas olid väga pädevad mehed, kes teavad mis on looma pilt ja mismoodi ta sünnib, kuid kui selliseid mehi on alla poole siis häälte andmisel jäävad nad kergelt vähemusse.
Minuteada on Eestis paras ports fotomehi kellel kogemusi kuhjaga ja staai kah omajagu.
Heiko kirjutas;
Hüübi pildi puhul oli üks, mida hinnati (kõrvaltvaatajana-protokollijana kuulsin) just seda, et hüüp on pildile saadud ehthüübililkus poosis, teades kui raskesti pildistatava linnuga on tegu. Talvituv hüüp on juba iseenesest haruldus. Kõik oli lahendatud tehnisliselt laitmatult ja kompositsiooniliselt lakooniliselt.
Poos oli tõesti eht Hüübilik ja pilt vääris kindlasti tunnustsust, kuid nii mõnigi teiene kvaliteetne looma pilt oli ka eht....
Ilmselt pole mõtet seda teemat rohkem jätkata, kuid selge on see, et asi on mitmetes loomapiltinikes küsimusi tekitanud...
Jaanusj kirjutas; Hüübi pilt oli küll omapärane, kuid...
Nii, et härra Kruusil ei tasuks nii väga tige olla kui keegi julgeb oma arvamust avaldada, elame ju vabal maal.
Eemal
Sorry, kui tigeda mulje jätsin. Ega ma nii tige olegi
Lihtsalt - auhindu, mida jagatakse on kolm ja kõik head pildid nende hulka ei mahu... Peaks Urmas Tarteselt küsima, kas putukamehed on nüüd ka solvunud, et esikolmikus olid ainult 2 looma ja 1 lind.
Kui minu isiklikku arvamust kuulda tahad, siis Kaido Haageni allveepildid kaladest on ka sellised, mis on 2 aastat järjest olnud sellisel tasemel, et esikolmikukoha pärast võistelda...
Eemal
Si ieole siiski võidus vaid looduspildis ja tema olemuses. Sellest ei tuleks küll midagi välja kui hkata pilti tegema
Eemal
jätkan;ühesõnaga ei tehta pilti ürii
Eemal
Vabandan kahjuks on mu arvuti mõistuse kaotanud...,
Point selles, et pilti tehakse ikka millegi muu pärast kui fotovõistluse, see võidumehe jutt motiveerib kindlast noori fotomehi ja naisi, eelnev mõttevahetus käis siiski veidi proffesionaalsemate kaadrite pärast.
Nii, et axxsis aitäh hea soovituse eest, kuid teinekord süvene teemasse väheke rohkem.
Eemal
Heiko kirjutas:
"Peaks Urmas Tarteselt küsima, kas putukamehed on nüüd ka solvunud, et esikolmikus olid ainult 2 looma ja 1 lind. "
--- mis nüüd putukatest, isegi mitte ühtegi ämblikku polnud esikolmikus. :-)
poolveeline kirjutas:
Huvitav kas mina üksi olen imelik või mis.
Kurat kas hüüp kes on talvituv seega kerge saak ja ta on parem kui hunt, või kährik. Ma lihtsalt ei saa aru, mis moodi neid looma pilte hinnatakse.
foormumis ei vannuta!
modem kirjutas:
foormumis ei vannuta!
kus kurat see kirjas oli
Eemal