Sa ei ole sisse loginud.
Kuulge – siin on igat liiki hiilijaid, luurajaid, spioone ja partisane Andke nõu. Põllu veeres kivivare, keset kivivare jändrik puu, keset puud aga istub kull. Vähemalt viimasel kolmel korral on istunud, kui sealkandis liikunud olen. Vaatad eemalt binokliga - olemas. Hakkad aga lähemale hiilima, tõuseb vennike vähemalt poole kilomeetri pealt lendu ja lendab minema. Täna oli isegi hea päev, laskus peale tiiru tegemist minust ca 200 meetrit eemal põllule maha ja passis seal mingi viis minutit, enne kui raba peale suundus. Küsimus selline, et kas peale paduõnne ja telgivärgi muid meetodeid kah selle linnu pildile püüdmiseks eksisteerib? Ja kuidas selle telgiga üldse on - kas peab juba hommikul end kivivare veerde paika sättima ja lihtsalt ootama või liigud jupphaaval koos telgiga lähemale või...?
Kes meil siin kõvad kullipildistajad on - paotage tarkuselaegast!
Eemal
Vot kullilistega ongi nii, et nad on üliettevaatlikud. Igasugused telgiga liikumised on välistatud. Veelgi enam olen täiesti veendunud, et kui Sa paneksid sinna täna varahommikul telgi püsti ja istuksid seal kasvõi terve päeva, ei tuleks see kullike sinna. Nad on lihtsalt niivõrd tundlikud igasuguste vaateväljale tekkivate uute objektide suhtes. Kui Sul oleks võimalus see telk sinna paariks nädalaks jätta ja ise eemalt jälgida, kas kullike käib peale ning alles siis ise sisse minna. Siis oleks võimalus pilti saada.
Eemal
Jaah - paras keberniit see kulli pildistamine Reedel lasi rämeda hiilimise peale ca 50 meetrile, aga siis ei pidanud vastu, tõusis lendu. Ja ausalt öelda olid minu jalad selleks ajaks köögakil toimetamisest nii räigelt valusad, et tahtnuks karjuda... Vahepeal tuli lähedusse sööma kitsekari, nii tekkis üldse mõte, et spetsialiseeruks hoopis kitsedele. Ja kaks rebast toimetab seal samas lähedal kah ja ilmselt kärp või mingi muu sarnane talvel-valge-elukas – binoklist nii hästi ei näinud. Küll aga sain ühelt metsamehelt vihje, kus tema pesa olla, nii et vaatame, mis saab.
Aga mis kulli puutub, siis ma veel alla ei anna. Kes ütles, et pildistamine joyride peab olema?
Eemal
Jah, ega see ei olegi mingi meelakkumine. Seepärast ongi Eestis väga vähe häid kullipilte, et tegemist on niivõrd kartlike ja ettevaatlike lindudega.
Pesa ääres pildistamisel tuleb teada, et kõige ohtlikum aeg on haudeperiood, mille ajal on linnud häirimisele eriti tundlikud ning on valmis pesa kõige kiiremini hülgama. Ise ei soovitaks sel perioodil üritada. Kui juba pojad koorunud, siis on linnud natuke leplikumad, kuid ikkagi tuleb ettevaatlik olla, sest abituid linnupoegi söövad heameelega varesekunnad ja teised kullilised, kes on kohe kärmelt platsis kui vanalind pesalt minema peletada. Parim oleks pilti üritada ikkagi varjest nii, et linnud saaksid rahulikult toimetada.
Edu,
Sven
Eemal
Väljendusin vist segaselt. Metsamees nimelt ütles mulle, kus selle valge eluka pesa peaks olema. Kullist ei teadnud ta midagi, kui küsisin. Ei teadnud isegi seda, et sealkandis üks toimetab
Eemal
Ma arvan, et kõige lihtsam ongi pildistada just kanakulli
D.E.V.I.L kirjutas:
Ma arvan, et kõige lihtsam ongi pildistada just kanakulli
Ma arvan, et enam valemat arvamust ei saagi endale kujundada. Kullilistest on kanakull kindlasti kõige raskem liik. See keda Marko ja Ralf pildistasid oli raudkull, kelle käitumisharjumused on natuke teised ja teiste kullidega sarnasemad.
Kanakull on aga rangelt metsakull. Tema käitumise hulka ei kuulu taeva all tiirlemine ja maantee ääres istumine. Tema lennud kestavad tavaliselt kõigest 2-7 sekundit, maksimaalsel juhul 20-30 sekundit, mil vahetatakse varitsuspuud või lennatakse pesale. Kanakulli märkamine raielangil tema varitsuspuul on tõeline kunst ka juba treenitud "metsasilmale".
Eemal